← Eesti

3-07-659/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008, Tallinn Haldusasja nu

) § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. OÜ Spencer ei ole tasunud sularahas korraga 100 000 krooni või üle selle, kuid arvete esitamise sagedusest ja ajast ning arvel märgitud kauba nimetusest nähtub, et sularaha arved on esitatud ning tasutud omavahel seoses olevate tehingute sooritamisel. OÜ Spencer kassadokumendid näitavad, et perioodil september – oktoober 2005 maksti äriühingu töötajatele välja kokku 65 000 – 210 000 krooni päevas. Seega oli töötajatel käes piisavalt raha ostude sooritamiseks korraga suuremates kogustes. OÜ Spencer ei ole täitnud

-st lähtuvalt AS Devest isikusamasuse tuvastamise kohustust. AS Devest esindaja eitab tehingute toimumist. Olavi Kase (OÜ Spencer töötajate seletuste kohaselt AS Devest müügiesindaja) nimelised isikud eitavad enda seotust AS-ga Devest ning AS Devest eitab sellenimelise isiku poolt AS Devest nimel tegutsemist. 2. OÜ Spencer esitas halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/858 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused oli järgmised: a) Maksuhalduri seisukoht maksu määramisel ei tulene seadusest ega ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 sätetest tulenevalt peab ostja kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Riigikohtu lahendite ja KMS koosmõjust tulenevalt peab maksuhaldur analoogilistes vaidlustes tõendama kas äriühingu osalemise maksupettuses või täiendavate, muudest seadustest tulenevate hoolsusnõuete rikkumise. Ebaõige on maksuotsuses toodud väide, et OÜ Spencer ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust, kuna ei täitnud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest (

) tulenevalt isikusamasuse tuvastamise kohustust. OÜ Spencer veendus arvutivõrgu kaudu, et AS Devest puhul on tegemist eksisteeriva äriühinguga.

  1. b)Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis. Õige ei ole maksuhalduri väide, et tehingu pooleks ei olnud AS Devest, vaid kolmas isik. Maidu Teemets ja Osvald Kelder on kinnitatud kauba eest tasumist. Ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et nende ütlused ei ole tõesed. Maksuhaldur on põhjendamatult lugenud OÜ Spencer seletusi mitteusaldusväärseteks, hinnanud tõendeid ühekülgselt ning lugenud ebaõigesti AS Devest raamatupidaja seletusi kaalukamaks kui OÜ Spencer kolme töötaja poolt esitatud selgitusi.
  2. c)Asjaolu, et AS Devest on andnud maksuhaldurile seletusi, mis nagu viitaks tehingu mittetoimumisele, ei ole piisav järeldamaks, et arvel näidatud tehinguid ei toimunud või et neid ei toimunud arvel näidatud isikuga. Asjaolu, et tehingu teine pool eitab tehingu tegemist ja sularaha vastuvõtnud isikut ei ole suudetud kindlaks teha, ei ole aluseks keelata OÜ-l Spencer sisendkäibemaksu mahaarvamist. Seega puudub alus OÜ-le Spencer käibemaksu määramiseks, sest tehinguid tuleb lugeda AS Devest ja OÜ Spencer vahel toimunuks.
  3. d)Maksuotsus on ebaseaduslik ka füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja kogumispensioni makse juurdemääramise osas. 3. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. 2

(6)3-07-659 4. Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Alates 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 29 lg 1 p 3 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega peab ostja kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. AS Devest oli tehingute tegemise ajal kantud registreeritud käibemaksukohustuslaste registrisse, samuti oli tema käibemaksukohustuslase number märgitud sularahatšekkidele. Seega võis OÜ Spencer tehingute tegemise ajal eeldada, et nimetatud äriühingu näol on tegemist käibemaksukohustuslastega. Samas paneb

tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamisel.

§ 6

lgst 5 tulenevalt on tehingu sooritaja kohustatud tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. b) OÜ Spencer on teinud sularahas väljamakseid töötajatele A. B, M. T ja O. K korraga summades 65 000 – 210 000 krooni, et soetada nende summade eest töövahendeid. Vaidlusalused tehingud on tehtud perioodil 01.09.2005 – 27.10.2005. Sularahatšekkide väljastamise kuupäevade intervallid on valdavas osas paar päeva, kõik sularahatšekid on väljastatud AS Devest poolt ning nende peale märgitud kaubaartiklid on kõikide tšekkide puhul samad või sarnased. Kauba artikliks on tšekkidel kas teemantkettad või torupuurid. Kuna vaadeldav ajaperiood on kaks kuud ning tehingud on tehtud paaripäevaste vahedega sama äriühinguga, siis on kõnealused tehingud seotud. Kuna nende kogumaksumus ületab 100 000 krooni piiri, siis lasus OÜ-l Spencer tulenevalt

§ 6lg-st 5 kohustus tuvastada teine tehingupool.

  1. c)Maksumenetluses on OÜ Spencer andnud kirjaliku selgituse, mille kohaselt osteti kaupa isikult nimega Olavi Kask, kes tõi kauba ise kohale ning alandas sularahas arveldamisel selle hinda 10 protsendi võrra. Samas on maksumenetluses kogutud tõendite põhjal kindlaks tehtud, et Olavi Kase nimeline isik ei töötanud AS-s Devest. Samuti on AS Devest kinnitanud seda, et vaidlusalused sularahatšekid ei ole nende poolt väljastatud, pealegi AS Devest sellisel kujul sularahaarveid ei väljasta ega ole seda kunagi ka teinud. AS Devest on tšekke mitteprinditud kujul väljastanud ainult juulis 2005 arvutirikke tõttu, kuid ka sel juhul kirjutati tšekkidele kaubakoodid, mitte kaubanimetused. Lisaks ei ole AS Devest müünud kaubaartiklit „torupuur“ ning teemantketaste müüginimekirjas on AS-l Devest erinevad teemantkettad, mille igal mudelil on kindel nimetus. OÜ Spencer ostis aga teemantkettaid suurustes läbimõõduga 300, 400, 700, 800 ja 1000 mm, mida AS-l Devest ei ole kunagi müügil olnud. Puudub alus eeldada, et AS Devest raamatupidajal, kellel puudub käesolevas asjas isiklik huvi, oleks põhjust edastada maksuhaldurile väärinfot. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et AS Devest ei ole vaidlusalustes tehingutes teiseks osapooleks olnud ning OÜ Spencer ei ostnud kaupu AS-lt Devest.
  2. d)Vaidlusalused tehingud ületasid 100 000 krooni piiri, millest tulenevalt oli OÜ-l Spencer

§ 6lg-st 5 tulenevalt kohustus tuvastada teine tehingupool.

AS Devest on tõepoolest kantud Eestis registreeritud äriühingute hulka, kuid sellest ei saa eeldada, et isikul, kes OÜ-le Spencer AS Devest nimel kaupa müüs, oli selleks AS Devest volitus, eriti arvestades, et Olavi Kask, kes esitles ennast AS Devest müügiesindajana, enda isikut ei tõendanud ega esitanud ka volitust AS Devest nimel tegutsemiseks. Seega ei võinud OÜ Spencer töötajad, kes sularaha vahendusel oste tegid, teada, kas tehingu teist poolt esindanud isiku näol oli tegemist AS Devest nimel tehinguid tegema volitatud isikuga või mitte. Sellest tulenevalt oli ostjal kohustus kontrollida tehingu teise poole isikusamasust vastavalt

§ 9lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Raha vastu võtnud isiku allkiri ning äriühingu pitsatijäljend ei ole piisavaks tõendiks tehingu toimumise kohta AS-ga Devest. Kuna kõnealuse pitsatijäljendiga sularahatšeki on väljastanud isik, kelle isikusamasust ei ole kindlaks tehtud ning kes ei esitanud volitust AS Devest esindamiseks, siis ei anna vaid pitsatijäljend sulara- 3

(6)3-07-659 hatšekil kindlat alust eeldada, et isiku näol oleks tõepoolest tegemist AS Devest müügiesindajaga ning et tehing tõepoolest toimus AS-ga Devest. Seega OÜ Spencer ei täitnud piisaval määral hoolsuskohustust, et välja selgitada, kas tehingupartneri näol on tegemist käibemaksukohustuslasega või mitte. Sellest tulenevalt puudus OÜ-l Spencer alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning täiendav käibemaks määrati õiguspäraselt.
  1. e)Maksuotsus on füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas seaduslik. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Spencer apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/858 tühistamiseks käibemaksu summas 172 383 krooni juurdemääramise osas, ja uue otsusega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsus nr 12-5/858 käibemaksu summas 172 383 krooni juurdemääramise osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  2. a)Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et tehingud oleksid olnud omavahel seotud. Tehinguid ei saa lugeda omavahel ilmses seoses olevaiks vaid põhjusel, et tehingud toimusid samade poolte vahel ja suhteliselt lühikeste vahedega. Tehingute sooritamisel järgmist tehingut kokku ei lepitud. Tavapärasest suuremate summade väljamaksmine majanduskuludeks ei kinnita kuidagi, et OÜ Spencer oli järgnevatest tehingutest teadlik. OÜ Spencer juhataja A. B elas alaliselt Saaremaal, mistõttu oli mõistetav ja põhjendatud suurema majandusavansi väljamaksmine. Seda, et tulevikku suunatud kokkulepped kindlate suurte koguste ostmiseks poolte vahel puudusid, tõendavad OÜ Spencer juhataja ja äriühingu teiste töötajate poolt maksuhaldurile antud seletused. Raha ei olnud välja makstud konkreetsete tehingute tegemiseks, vaid selleks, et töötajad saaksid äriühingule vajaminevat kaupa osta vajaduse tekkimisel kiiresti ning soodsalt.
  3. b)Isegi, kui lugeda tehingud omavahel seotuks, on käibemaks määratud ebaõigesti esimestelt tehingutelt, mis ei ületanud kokku 100 000 krooni piiri. Esimese kolme, s.o 01.09.2005, 02.09.2005 ja 05.09.2005 tehingute summa on kokku 87 404 krooni. Tulenevalt

§ 6

lg 5 puudus OÜ-l Spencer kohustus tehingu vastaspoole tuvastamiseks enne 100 000 krooni piiri ületamist, mistõttu puudub alus esimestelt tehingutelt käibemaksu määramiseks. c) Et vaidlusalustel arvetel on AS Devest pitsatijäljend, siis tuleb lugeda tehingud sooritatuks AS-ga Devest. Arvestades äriühingu pitsati kasutamist esitatud arvetel, ei olnud kaebajal alust kahelda AS Devest isikusamasuses. AS Devest ei ole eitanud, et arvetel on tegemist nende templiga, ka ei ole maksuhaldur teadlik templi varguse kohta politseile tehtud avaldusest. Kui esitatakse templi- või pitsatijäljendiga dokument, on isikul alus heauskselt eeldada, et tegemist on õiguspärase dokumendiga. Kui AS Devest andis oma töötajale õiguse kasutada äriühingu templit, pidi töötajal olema ka õigus tehingute tegemiseks. OÜ Spencer täitis isikusamasuse tuvastamise kohustuse ning tal ei olnud põhjust kahelda teise poole isikus.

§ 9

lg 21 kohaselt ei pea esitama registrikaardi väljavõtet, kui § 5 lg-s 1 nimetatud isikul on ligipääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu. OÜ Spencer veendus arvutivõrgu kaudu, et AS Devest puhul oli tegemist õigusvõimelise, käibemaksukohustuslasest äriühinguga. Arvestades äriühingu pitsati kasutamist arvetel, ei olnud kaebajal mingit alust kahelda AS Devest isikusamasuses. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegelik müüja ei olnud AS Devest, siis puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks, sest kaebaja on toiminud heas usus. Seega ei saa kaebajat süüdistada hoolsusnõude mittejärgimises. 6. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Tehingute seotust kinnitab arvete esitamise sagedus ja aeg ning arvel märgitud kaubanimetused. 4

(6)3-07-659
  1. b)Templijäljend OÜ-le Spencer esitatud arvetel ei kinnita reaalset teemantketaste ja torupuuride ostu AS-lt Devest. Sularahaarvetel on näidatud ainult torupuuride ja teemantketaste diameetrid, torupuuride ja teemantketaste mudeleid ei ole märgitud. AS Devest pearaamatupidaja seletuste kohaselt ei ole AS Devest kunagi müünud torupuure, teemantketaste erinevad mudelid on olnud diameetriga 230 mm, AS Devest väljastab sularahaarveid prinditud kujul ning arvutirikke ilmnemisel kirjutatakse tšekkidele kaubakoodid, mitte kaubanimetused.
  2. c)Eestis elavad neli O.K nimelist isikut eitavad enda seotust AS-ga Devest ning vaidlusaluste tehingutega. AS Devest pearaamatupidaja sõnul ei ole O. K kunagi töötanud AS-s Devest. Raha vastu võtnud tundmatu isiku allkiri ja äriühingu pitsatijäljend ei ole piisav tõend tehingute toimumise kinnitamiseks AS-ga Devest. Kuna kõnealuse pitsatijäljendiga sularahatšeki on väljastanud isik, kelle isikusamasust ei ole kindlaks tehtud ja kes ei esitanud volitust AS Devest esindamiseks, siis ei anna pitsatijäljend sularahatšekil kindlat alust eeldada, et isiku näol oli tegemist AS Devest müügiesindajaga ning et tehing toimus ASga Devest. Seega ei täitnud OÜ Spencer piisavalt hoolsuskohustust. Isiku identifitseerimist võimaldavate andmete kandmine sularahaarvele kinnitaks, et sularaha väljamaksete tegemisel kontrolliti raha saanud isiku isikusamasust, mis kinnitaks kaebaja väiteid, et ta toimis heas usus ja on sularahaarvelt nähtuvad väljamaksed äriühingule teinud. Kogutud tõenditest ei nähtu, et OÜ Spencer oleks kontrollinud AS Devest olemasolu, B-kaardi väljatrükki ei ole tehtud ega esitatud koopiat B-kaardist. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks tuvastanud väidetava müüja isikusamasuse, kuigi selline kohustus tuleneb

§-st

  1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tasumisele kuuluva käibemaksusumma määramisel käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvamine on sätestatud KMS § 29 lõikes
  3. Paragrahvi 29 lõike 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks muuhulgas teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tasumisele kuuluva käibemaksusumma määramise kontrollimisel on seetõttu oluline, kas kaup, mille maksukohustuslane soetas, soetati teiselt maksukohustuslaselt. Halduskohus märkis õigesti, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Halduskohus viitas õigesti ka asjaolule, et ostja hoolsuskohustus müüja isiku tuvastamiseks seisneb seadusest tulenevas müüja isikusamasuse tuvastamise kohustuses ja tavapärases hoolsuskohustuses.
  4. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas tehingud, millelt tasutud käibemaksu oli apellant vaidlustatud maksuotsuse kohaselt ebaõigesti tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvanud, olid omavahel ilmselt seotud

§ 6

lg 5 tähenduses ning kui tehingud olid ilmselt seotud, siis kas käibemaksu määramine esimestelt tehingutelt, mille tegemisel sularaha ei tasutud kokku üle 100 000 krooni, oli õiguspärane. Teiseks käib vaidlus selle üle, kas AS Devest pitsatijäljendiga arve esitamine oli piisav, et tõendada, et müüjaks oli AS Devest.

  1. Apellant ostis AS Devest nimel esitatud arvete alusel kaupa
  2. a septembris 19 arve alusel kokku summas 544 867 kr ja
  3. a oktoobris 30 arve alusel kokku summas 585 199 kr. Apellandi juhatuse liikme A. Berensi selgituste kohaselt oli ettevõtja käive kuus keskmiselt 200 000 – 500 000 kr. Kaup, millelt tasutud sisendkäibemaksu apellant maha arvas, koosnes teemantketastest ja torupuuridest. Kauba eest tasuti sularahas ning tehingu teist poolt esindas alati sama isik. Arved esitati septembris summades 19 977,40 kuni 35 518 kr ja oktoobris summades 14 783,04 kuni 24 467,30 kr. 5

(6)3-07-659 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tehingute sagedus, nende vaheline väike aeg, tehingute koguarv ja eesmärk osundab tehingute ilmsele omavahelisele seosele, kuigi arved vormistati väiksemate kauba koguste kohta eraldi. Tähtsust omab, et tehingute tegemiseks kontakteerusid samad isikud sarnasel viisil perioodiliselt, tehingud olid samasugused ja tehtud samal eesmärgil. Apellandi tegevuse ulatust arvestades oli ka vaidlusaluste tehingute maht ettevõtja käivet arvestades olulise suurusega. Seda kinnitab ka maksuotsuse lk 16 toodud majanduskuludeks toodud summad kuude lõikes
  1. a novembrist kuni
  2. a märtsini (summad vahemikus 79 200,20 kuni 239 167,20 kr). Apellant ei ole tehinguid teinud tavapärastes mahtudes ja neid on tehtud mitu korda nädalas. Need asjaolud kinnitavad, et tehingud olid ilmselgelt seotud.
  3. Ebaõige on apellandi seisukoht, et esimeste tehingute tegemisel, kui käibe suurus ei olnud kokku 100 000 kr piiri ületanud, puudus kohustus isikusamasuse tuvastamiseks ning apellant käitus heauskse ostjana, järgides tavapäraseid hoolsusnõudeid. Kui tehingud olid omavahel seotud, tuleb neid vaadelda ühe tervikuna ning oluline ei ole, et mõni või mõned nende hulgast kokku jäävad alla 100 000 kr. Kui apellant oleks seadusest tulenevaid nõudeid müüja isikusamasuse tuvastamiseks järginud, oleks müüja isiku ebaõige märkimine arvetel ilmnenud juba 07.09.2005, seega nädal aega pärast esimese tehingu tegemist. Sellisel juhul oleks apellandil olnud võimalik tuvastada tegelik kauba müüja ning käibemaksu aluseta tasumisel nõuda selle tagastamist või tasaarveldamist.
  4. Halduskohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et apellandil oli

§ 6

lõikest 5 tulenevalt kohustus tuvastada müüja isikusamasus

§-s 9 nimetatud dokumentide alusel. 12. Apellant on seisukohal, et arvestades AS Devest pitsati jäljendi kasutamist arvetel polnud tal mingit alust kahelda teise poole isikusamasuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa selle seisukohaga õigustada isikusamasuse tuvastamata jätmist. Isikusamasuse tuvastamiseks oli nõutav müüja väidetava esindaja isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, sellest dokumendist

§ 9

lg 1 alusel koopia tegemine ja tema volituse tuvastamine juriidilise isiku esindamisel (

§ 9lg 2 p 3 ja § 10 lg 1).

Templi jäljendi olemasolu ei saa kummutada kahtlust isikul volituse olemasolus, sest tegelikke templi valmistamise lihtsaid võimalusi arvestades ei saa majandustegevuses lähtuda eeldusest, et templi jäljendiga arve on esitanud isik, kelle nimel tehingu tegemist väidetakse. Templite usaldusväärsust, veelgi enam aga templi jäljendi usaldusväärsust ei ole võimalik kinnitada ilma tehingu tegelikku poolt tuvastamata. Ka juhul, kui arvel kasutati tõepoolest AS Devest templit, ei saa tehinguid lugeda AS-ga Devest tehtud tehinguteks, sest AS Devest ei kinnita tehingute toimumist ning pole tuvastatud, et nende tehingute tegemiseks oli tehinguid tegelikult teinud isik saanud AS-lt Devest volituse. Seetõttu ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, et templi jäljendi olemasolu tõttu tuleb tehingud lugeda tehtuks AS-ga Devest. 13. Apellandi käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu – kes on kauba tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane – pole osutunud võimalikuks tuvastada ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seetõttu on maksuotsuses toodud seisukoht, et sisendkäibemaksu mahaarvamise alused puudusid, õige. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.