← Eesti

2-07-23275/27

Obsah (6)§ 1§ 16§ 10§ 12§ 13§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-23275 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2008. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi N

) § 13 kohaselt L.K’st jäänud vara esimese järgu pärija. Hageja leiab, kostja G.K pani 1981.a. toime pärandaja vastu suunatud kuriteo ja ei ole pärimiskõlbmatuse tõttu (

§ 1p 1) vääriline pärima L.K vara, mis oli viimasel soetatud koos hagejaga.

Hageja peab viimast vara perekonnaseaduse § 14 alusel abikaasade ühisvaraks. Hageja leiab, et tal on õigus oma osale sellest varast kui ühiselt soetatud ühisvarast, samuti on tal õigus pärimisosale abikaasana -

§ 16

lg 2 järgi pärandaja, kellel ei ole esimese ega teise ringi pärijaid, samuti vanavanemaid, pärijana. Vara suhtes õigussuhte tuvastamine on vajalik hageja ja L.K varasuhete notariaalseks vormistamiseks.

  1. Hageja palub tuvastada õigussuhte olemasolu L.Kapitonovi ja hageja ühisvara suhtes: korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve ja hoiuse nr 22026106148 summas 40 000 krooni suhtes, mis olid vormistatud L. K nimele, samuti tuvastada kostja G K pärimiskõlbmatus L.K pärijana, tuvastada õigussuhe L.K pärandi vastu-võtmiseks hageja kui L.K abikaasana, so pärijana seaduse järgi.
  2. 13.07.2007.a. Viru Maakohtu kohtumäärusega määrati hagejale riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. II Kostja vastus
  3. Kostja oma
  4. novembril 2007.a. esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt esitas kostja 10.10.2006.a. notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks, kuna ta on L K tütrena tema seadusjärgne pärija. 04.09.2007.a. anti kostjale Jõhvi notar A L poolt välja pärimisõiguse tunnistus pärandavarale: 1) korteriomand asukohaga Ida-Viru maakond KohtlaJärve linn xxx ja rahaline hoius Hansapangas. 04.09.2007 kinnistamisavalduse alusel on G K 18.09.2007 korteriomandi omanikuna kantud kinnisturaamatusse. Kostja hagi ei tunnista, kuna tema on pärandi vastu võtnud pärimisseaduse kohaselt (tl 86-88). III Kohtuistung 12.02.2008
  5. Kohtuistungil 12.02.2008.a. jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde, paludes kostja tunnistada pärimiskõlbmatuks. Hageja esindaja seletuse kohaselt elasid hageja ja L.K 20 aastat koos. Sellisel juhul loetakse, et pool L.K varast kuulub hagejale, pool kostjale. Nõue on põhjendatud sellega, et hageja esitas hagiavalduse esimesena ja pärimine vormistati hiljem. 2

(5)
  1. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei olnud hageja L.K-ga abielus. Kostja on L.K pärandi vastu võtnud. IV Hageja vastus kostja vastuväidetele
  2. 28.02.2008 hageja vastuses kostja vastuväidetele leiab hageja, et L.K soetas pärast 10.04.1981.a. vara koos hagejaga ühise tegutsemise tulemusena uute perekondlike suhete loomisel, mis ei olnud kuidagi seotud tema endise perega. Ühisvara soetamist ametliku ühise tegutsemise lepingu alusel tõendab hageja sissekirjutamine ja rahvastikuregistrisse kandmine alates 08.10.2001.a. L.K ostis nimetatud korteri 06.12.1996.a. ja maa erastamine toimus 26.06.2003.a. Hageja elab korteris käesoleva ajani ja tasub korralikult kõiki korteri hooldamisega seotud kulusid. Hageja leiab, et alates 1984.a. tegutsesid hageja ja L.K suuliselt sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel, mis leidsid kinnitamist hageja sissekirjutusega korterisse ja jätkusid kuni L.K surmani. Ühise tegutsemise eesmärgiks oli pere loomine, perekonna ülalpidamine, perekonna eksisteerimiseks vajaliku vara ja ühise majapidamise soetamine ning teiste perekondlike suhetega seotud küsimuste lahendamine. Kooskõlas TsK § 440 lg 2 on lepingupoolte rahalised ja varalised sissemaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või soetatud vara nende ühine kaasomand. Kostjal on õigus pärida ainult ½ hageja ja L.K ühise tegutsemise tulemusel soetatud varast (tl 115-116). V Kohtuistung
  3. aprillil 2008
  4. Hageja esindaja jäi esitatud hagiavalduse ja seisukohtade juurde, leides, et tuginemist ühise tegutsemise lepingule ei saa lugeda hagi muutmiseks. Hageja esindaja nõustus, et kostja oli L.K pärija. Samas hageja esindaja leidis, et pärand avanes kostjale ainult pooles ulatuses, sest hagejal on õigus teisele poolele ühisvarast. Hageja elas alates 1984.a. koos L.K-ga üle 20 aasta vabaabielus. Selle perioodi vara tuleb jagada pooleks. Hageja esindaja tunnistas, et kostja poolt toimus pärimine seaduse kohaselt.
  5. Kostja esindaja leidis, et õiguslik vaidlus antud asjas puudub. Kostja esindaja leidis, et hagejal oli 20 aastat aega, et oma suhteid L.K-ga õiguslikult vormistada. Ka korteri oleks võinud erastada ühiselt. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. VI Kohtuotsuse põhjendused
  6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära kohtuistungil hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.
  7. Asjas on tuvastatud ja ei ole vaidlust, et kostja on 09.06.2005.a. surnud L K tütar (tl 6). Hageja elas alates 1984.a. kuni L K surmani koos viimasega vabaabielus. L K pärandiks oli korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve, Ida-Virumaal ja rahaline hoius Hansapangas, mille saldo seisuga 04.09.2007 oli 38 675 krooni. Kostjale väljastati nimetatud pärandvarale 04.09.2007.a. pärimisõiguse tunnistus ja kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi xxx Kohtla Järve, registriosa nr 1299107, omanikuna alates 18.09.2007.a. (tl 7,8, 77-78, 93, 98-99).
  8. Hageja on hagiavalduses palunud tuvastada õigussuhteid, mis annaks alust tal pretendeerida kogu L.K-st jäänud varale, st tuvastada, et L.K pärandi puhul oli tegemist hageja ja L.K kui abikaasade ühisvaraga, tuvastada, et oli kostja oli L.K pärandi pärimiseks pärimiskõlbmatu, millest tulenevalt hagejal oli õigus pärida seaduse järgi kogu L.K vara kui viimase abikaasa (kuna L.K’l ei olnud muid pärijaid). Alates kirjalikust vastusest kostja vastuväidetele hageja ei vaidlustanud kostja pärimisõigust, kuid nõuab omale pool L.K pärandvarast, tuginedes viimase ja 3
(5)hageja poolt 1984.a. sõlmitud suulisele ühise tegutsemise lepingule faktilise perekonna ja ühise majapidamise loomiseks.
  1. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud alused ei anna ei üksikult ega tervikuna hagejale õigust nõuda enda tunnistamist pooles või terves ulatuses 09.06.2005.a. surnud L.K pärandvara suhtes omandiõiguslikuks isikuks.
  2. Perekonnaseaduse (PkS) § 1 lg 2 kohaselt õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse akt. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade ühisvaraks abielu kestel abikaasade omandatud vara. Eeltoodust nähtub, et asjaolu, et hageja ja L K elasid alates 1984 a kuni 09.06.2005 vabaabielus, ei tähenda, et tegemist oli Eesti Vabariigis õigusliku tähendusega abielu vormiga, millest tulenevalt sellise kooselu kestel soetatud vara ei saa lugeda abikaasade ühisvaraks. 16.

§ 10

lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Asjas ei ole vaidlust, et L.K ei jätnud endast järele testamenti või pärimislepingut.

§ 12

lg 1 kohaselt sellisel juhul on seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärandaja sugulased.

§ 13

lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kohus tuvastas et hageja ei olnud L.K-ga abielus ja kostja on L.K tütar. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus pärida oma isa L.K vara esimese järjekorra seadusjärgse pärijana. Kostja on pärandi 4.09.2007 vastu võtnud. 17. Hageja on leidnud, et kostja oli oma isa suhtes pärimiskõlbmatu.

§ 6

lg 1 p 1 kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitse piire ületades toimepandu; p 2 kohaselt teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust, p 3 kohaselt sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või muutma, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada ja p 4 kohaselt teadvalt ja seadusevastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal, ei olnud enam võimalik seda uuendada. 18. Hageja poolt esitatud Eesti NSV kohtuotsuse nr 1-230 kohaselt tunnistati 04.08.1981 L K süüdi ENSV KrK § 88 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks vabaduse kaotust tähtajaga 2 aastat ja 6 kuud kandmisega üldrežiimiga parandusliku töö koloonias. L.K vahi alla võtmine toimus 10.04.1981.a. Kohtuotsuse kohaselt kutsusid L.K abikaasa Z K ja tütar G K välja miilitsatöötajad, kuna 26.03.1981 korraldas L.K kodus skandaali, oli purjus ning lõhkus mööblit ning Z.K ja G.K andsid miilitsatöötajatele üle vabrikust „Kalev“ L.K poolt varastatud suhkru ja närimiskummi ( tl 12-20). Kohus hinnangul sellist fakti, et kostja andis koos oma emaga õiguskaitseorganitele välja L.K poolt varastatud vara, ei saa lugeda ei tema poolt L.Kle peale pealekaebamiseks, veel vähem tema vastu suunatud isikuvastaseks kuriteoks või muuks

§ 6ettenähtud pärimiskõlbmatuse aluseks.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus järeldada, et hageja näol oli tegemist L.K abikaasana tema ainsa seadusliku pärijana.

  1. Kohus ei nõustu ka hageja väitega, et kostjal on L.K pärijana õigus ainult poolele L.K-st jäänud varale, kuna ülejäänud pool kuulub hagejale hageja ja L.K vahel 1984.a. sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel.
  2. Riigikohus on ka hageja poolt viidatud kohtulahendis 3-2-1-142-05 märkinud, et vabaabielu pooled võisid ühise tegutsemise lepingu alusel soetada vara kaasomandisse (TsK § 440 lg 2). Kuna tsiviilkoodeks (TsK) ühise tegutsemise lepingule kohustuslikku vormi ette ei näinud, võisid pooled 4

(5)sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Samas peab vallasasjast korteri võõrandamise leping asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 järgi olema notariaalselt tõestatud. Seetõttu peab olema notariaalselt tõestatud ka vallasasjast korteri kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kui sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda ka sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada ja selleks tuli pooltel vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis.
  1. Kuna hageja ja L.K poolt korteri soetamine kaasomandisse ei olnud notariaalselt vormistatud, ei saa kohus lugeda tõendatuks sellekohase ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Mis puutub rahalisse hoiusesse, siis kohus leiab, et ka selles osas on hageja väited tõendamata. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et raha 40000 krooni kandis deposiitarvele ja vastava tähtajalise hoiuse lepingu sõlmis L.K ainuisikuliselt (tl 7-8).
  2. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu. VII Menetluskulud
  3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Viktor Brügel Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.