2-07-16678/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-16678 Tsiviilasi S.S hagi N.S vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri 2007.a otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant S.S XXXXXXXXX XXXXXXXX); (ik XXXXXXXXXXX, X, XXXXXXXX elukoht XXXX, Vastustaja N.S (ik XXXXXXXXXXX, ellukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1.Täiendada Harju Maakohtu
3. septembri 2007.a otsuse resolutsiooni p
4. lausega 2, märkides, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2 27.04.2007.a esitas S.S hagi N.S vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud XX.XX.XXXX.a poeg K ja XX.XX.XXXX.a poeg G. Poolte suhted on jahenenud ja abielu kostjaga tuleb ilmselt lahutada. Kostja lapsi regulaarselt ei toeta, kuid kulutused lastele kasvavad iga päevaga. Kostja maksab kommunaalmakseid ja lasteaiamaksu, kuid hageja on valmis maksete jagamiseks. Hageja nõuab kumalegi lapsele igakuise elatise 2500 krooni ja mitte vähem kui seaduses ettenähtud minimaalse elatise väljamõistmist. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on pidanud üleval nii lapsi kui hagejat, samuti on toetanud hageja vanemaid. Hageja ei maksa ühtegi kommunaalmakset, hageja kulutab enamuse oma rahast isiklikele vajadustele. Kostja töötab Soomes ehitajana, pärast Soomes elamise ja Eestisse sõitmise kulude mahaarvamist jääb kostjale sissetulekust igakuiselt u 10 000 krooni, mis kulub pere vajadusteks. Hagi on alusetu, tõendamata ja elatise väljamõistmiseks ei ole mingit vajadust. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 07.09.2007.a otsusega hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas laste ülalpidamiseks vajaliku elatise nõude summas kokku minimaalselt 3600 krooni ning kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et laste ülalpidamiseks kulub kokku vähemalt 7200 krooni. Samuti puudub poolte vahel vaidlus asjaolu üle, et mõlemad vanemad on võimelised laste ülalpidamises osalema, neil on selleks valmisolek ja piisavad võimalused. Asjaolu, et laste eest hoolitsemisel osaleb ka kostja ema, ei vabasta hagejat laste igapäevaste vajaduste rahuldamise kohustusest, milleks ta vajab regulaarset fikseeritud sissetulekut. Asjaolu, et ka hageja on viibinud talvekuudel kestvalt tööl ning laste eest on faktiliselt hoolitsenud peamiselt kostja ema, ei oma asjas tähtsust, kuna hageja eemalviibimine lastest on harvem kui kostja eemalviibimine. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtus, et kostja on tasunud regulaarselt üksnes G lasteaiamaksu summas u 200 krooni kuus. Teiste otseselt lastega seotud summade tasumist kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Pangakontolt nähtuvalt on kostja tasunud ebaregulaarselt selgitusega „alimendid“ summasid ka hageja arvele, kuid kostja vastuse kohaselt ei ole ta nende ülekannetega siiski mõelnud summasid konkreetselt laste ülalpidamiseks elatisena perekonnaseaduse mõttes. Seega ei leidnud tõendamist, et ta osaleks laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt ning esines alus hageja nõutud elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud minimaalmääras, milleks on kummagi lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 07.09.2007.a otsuse osaliselt. Kohtuotsusega mõisteti välja elatis miinimumsuuruses. Selleks, et hageja ei peaks igal aastal miinimumpalga tõusuga taotlema kohtult elatise suurendamist palub apellant, vastavalt esitatud taotlusele, täiendada otsust märkides, et elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Apellant leiab, et kohtuotsuses on viga, kuna kirjeldavas osas on näidatud kummagi lapse elatise suuruseks 3600 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 3 Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuse kohaselt puudub kohtuotsuses oluline säte, mille tõttu peab kaebaja igal aastal seoses miinimumpalga tõusuga taotlema kohtult jälle elatise suurendamist. Tsiviilkolleegium leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. PkS § 61 lõike 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. On õige, et otsuse resolutsiooni p-s 2 ei ole eeltoodu selgelt märgitud, kuid selle puudumine ei ole otsuse tühistamise aluseks. Kohus rahuldas hagi ja mõistis elatise hageja kasuks välja miinimumsuuruses, mida hageja vaidlustanud ei ole. Seetõttu täiendab kolleegium kohtu otsustuse resolutsiooni p. 2 täitmise ja õigusselguse huvides lausega 2, mille järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Mis puutub kaebaja seisukohta, et kohus on otsuse kirjeldavas osas ekslikult leidnud, et kummagi lapse elatise suuruseks on 3600 krooni, kolleegium ei nõustu. Kohtuotsusest tuleneb üheselt, et kohus mõistis 3600 krooni igakuise elatusrahana välja mõlemale lapsele kuni 31.01.2015.a ja sealt edasi 1800 krooni kuni 26.11.2019.a. Seega ei näe kolleegium alust kohtuotsuse tühistamiseks, nagu apellant taotleb, üksnes seetõttu, et resolutsiooni p
5. sõnastusest ei nähtu PkS § 61 lõikes 4 sätestatud igakuise elatusraha võimalik muutuv suurus. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Urmas Reinola