) § 334 lg-le 1 ja § 335 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri kuni asja nõuetekohase tagastamiseni. Üüri suuruseks oli koos käibemaksuga 34 220 krooni kuus. Hagejal on tulenevalt esemete mittetagastamisest ja rikutusest ka kahju hüvitamise nõue saamata jäänud tulu näol. Hagejal ei olnud võimalik anda asja üürile teisele isikule selle kasutuskõlbmatuse tõttu, mille oli põhjustanud kostja. Saamatajäänud tulu seisneb turu üürihinnas. Hageja võttis 06.06.2007 esitatud vastuses kostja vastuväidetele omaks, et mööblitehas oli üürniku poolt üürileandjale tagastatud, kuid see oli tagastatud oluliste puudustega. Hageja nõude aluseks on üldine kahju hüvitamine. Hüvitise nõue saamata jäänud tulevase üüri eest ei ole sama, mis hüvitis asja halvendamise eest. Mõlemad nõuded tulenevad küll üüritud asja halvendamisest, kuid üks hüvitis on füüsiliste muudatuste kõrvaldamise eest, teine aga korvamaks saamata jäänud tulu. Kuna hageja esitas üldise kahju hüvitamise nõude, siis ei saa see olla aegunud. Kui kohus leiab, et üldise 3-aastase aegumistähtaja asemel kuulub kohaldamisele
lg-s 1 sätestatud 6-kuuline aegumistähtaeg, siis tuleb arvestada asjaoluga, et esimene konkreetne kostjapoolne äraütlemine nõudele taastada mööblitehase komplektsus tuli alles pärast 20.09.2006, kui kostja volitatud esindaja selgitas oma vastuse sisu. 29.11.2007 kohtuistungil hageja esindaja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja esialgset nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis mõista sama summa kostjalt välja hüvitisena puuduvate katelde eest. Katlad olid antud kirjaliku aktiga kostjale vastutavale hoiule. Katelde maksumus on tegelikkuses suurem, aga hageja nõuab hagis nimetatud 342 200 krooni, ülejäänud summa osas hageja loobub nõudest. Hageja nõue on mõista välja 342 200 krooni üldise lepinguvälise kahju hüvitisena: see on kahju hüvitamine kas saamata jäänud tulu eest või hüvitis katelde mittetagastamise eest. Kui asja ei ole füüsiliselt võimalik tagastada, siis tuleb hüvitada selle maksumus rahaliselt. Nõude alusena on hageja esimene eelistus see, et kostja tagastas üüritud pinna kahjustatult. Teine alus on see, et katlad anti hoiulepingu alusel hoiule, kuid tagasi neid ei saadud. 3 Kostja vastuväited 7. Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel 01.12.2000 sõlmitud rendileping kehtis kuni 31.12.2005. Vaatamata hageja ettepanekutele pikendada lepingu kehtivust, ei olnud kostja sellest huvitatud. Kostja vabastas 2005. a detsembri lõpuks x asuvad hooned ning võtmete üleandmine toimus 09.01.2006.
§-st 355 ning § 366 lg-st 1 tuleneb nende koosmõjus, et üürileandja saab nõuda endiselt üürnikult § 355 alusel üüri tasumist üksnes juhul, kui üürnik ei ole asja pärast üürilepingu lõppemist üürnikule tagastanud. Juhul, kui tagastatud asi on puudustega, saab üürileandja nõuda endiselt üürnikult vaid hüvitist
§-des 336 ja 338 sätestatut arvestades.
-is ega rendilepingus ei ole sätestatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kohustust. Kostja tagastas renditud vara lepingu lõppemisel ning ei valda hageja vara. 8. Isegi kui hagejal oleks kostja vastu vara halvendamisest tulenev kahju hüvitamise nõue, oleks see tulenevalt
Kostja ei ole kunagi nõustunud sellega, et tal lasub mingisuguseid kohustusi seonduvalt X asuva hageja vara väidetava halvendamisega. Intrum Justitia AS ei oma seonduvalt hageja väidetava nõude aegumise peatumisega mitte mingisugust tähendust. Kostja ei tasunud ega kohustunud tasuma inkassofirma vahendusel hagejale mingisuguseid rahasummasid seonduvalt vara väidetava halvendamisega. Pärast 09.01.2006 ei ole pooled arutanud X asuva varaga seonduvat ning kostja ei ole palunud ega saanud hagejalt mingisugust täiendavat tähtaega.
Hageja esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et üüritud asja tagastamisel hageja fikseeris 27.12.2005 ja 04.01.2006 kirjalikes aktides puudused, muu hulgas katelde puudumise. X asuv vara anti 09.01.2006 tagasi hageja valdusesse ning sellest päevast alates ei olnud kostjal võimalik pääseda X territooriumile hageja nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt algas asja puudustega tagastamisest tuleneva hüvitusnõude aegumistähtaeg 09.01.2006. Seega möödus
Hageja esitas hagi üle 4 kuu hiljem hagi aegumistähtaja lõppemisest. Asjas ei esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid hageja väidet, et poolte vahel toimusid läbirääkimised, mille ajaks oleks aegumine peatunud. Hagile lisatud hageja 09.02.2006 pretensioon tõendab vastupidist: hageja on andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 01.03.2006 ning hoiatanud, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel esitab kohtusse hagi hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei 4 esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hageja pretensioonile vastanud ja selles esitatud nõudeid tunnistanud. Pretensioonis nimetatud tähtaja möödumisel hageja hagi kohtusse ei esitanud, vaid esitas alles 18.07.2006 kostjale pankrotihoiatuse, millele kostja vastas 03.08.2006 ja põhjalikumalt 19.09.
K) vastavatest sätetest. Samal kuupäeval katelde kostjale hoiule andmisega koostati ka nimekirjad põhivahenditest ning muudest esemetest ja seadmetest, mis anti kostjale rendile. Katlaid kostjale rendile ei antud ja nende kasutamise õigust kostjal ei olnud. Seega vastab pooltevaheline suhe hoiulepingu tunnustele ning keskküttekatelde osas oli poolte vahel sõlmitud hoiuleping. Hoiulepingu eesmärk on tagada hoiuleantud vara säilimine, seega hoiuleandjale vara hävimise või kaotsiminekuga kahju tekkimise ärahoidmine. Pooltevahelises hoiulepingus tähtaega määratud ei ole. Võttes arvesse, et hoiule antud katlad olid seadmetena paigaldatud kostjale rendile antud hoonetesse, asus kohus seisukohale, et pooltevaheline hoiuleping lõppes ja kostjal hoidjana tekkis hoiule antud vara tagastamise kohustus rendilepingu lõppemisel 31.12.2005. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (
RS) § 12 lg 2 kohaselt tuleb seega hoiulepingu lõpetamisele ja asja tagastamise kohustusele kohaldada 31.12.2005 kehtinud
-i vastavaid sätteid. Hoiulepingu lõppemisel on hoidja
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et rendilepingu lõppemise hetkeks olid katlad mööblitehasest demonteeritud ja ära viidud, mistõttu kostja rendipinna valduse üleandmisega ei saanud tagastada hoiuleantud katlaid. Tulenevalt
lg 1 p-st 3 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal on hageja ees lepingust tulenev kohustus tagastada hoiule antud asi. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral on kostja kohustatud hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ning deliktilise vastutusena kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud.
lg-st 2 võttis kohus arvesse, et kaotsimineku hetkel oli asja väärtus, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, vähenenud. Hoiule andmise akti kohaselt olid katlad soetatud 1973, 1976 ning 1981, pumbad 1974, 1981 ja
lg 1 kohase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse mitte kahjustatud isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Lähtuda tuleb asendusasja soetamisväärtusest, mitte tagastamata jäetud asja väärtusest, liiatigi asja raamatupidamise jääkväärtusest. Asendusasja väärtuse kohta esitas hageja hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis käivad just kostjale vastutavale hoiule antud gaasikateldega samaväärsete katelde kohta. Kohus ei põhjendanud nende dokumentide mittearvestamist tõendina. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud. Tegemist on asjakohaste ja usaldusväärsete tõenditega, mida on alati võimalik kontrollida. Istungil kohus mitte lihtsalt ei viidanud täiendava tõendamise vajadusele vastavalt TsMS § 230 lg-le 2, vaid andis mõista, et ei kahtle selles, et tõend käib pruugitud gaasikatelde maksumuse kohta. Hageja taotletud hüvitisel ei ole 6 karistuslikku iseloomu. Hinnapakkumise kohaselt on kahe samaväärse gaasikatla maksumus 1 200 000, millele lisandub paigalduse ja projekteerimise maksumus 80 000 krooni ning käibemaks. Hageja vähendas olulises ulatuses oma nõuet. Pealegi oli hinnapakkumine tehtud kahe katla kohta, kuid kostjale oli üle antud kolm katelt. Äraviidud katlad olid töökorras. Kohtu poolt välja mõistetud 4810 krooni eest ei saa soetada asendusasja. Seega ei saa kostja tegevuse tõttu panna objekti tööle mööblitehasena. Isegi kui hinnapakkumises oleks silmas peetud uusi gaasikatlaid, siis pruugitud asendusasja soetamise võimatuse korral tuleb hüvitada uue pruukimata asja maksumus.
tähenduses üürileping) alusel kostja kasutusse ja valdusse Tallinnas, X asuvad hooned, seadmed, sisetehnovõrgud ja piirdeaiad; Vara anti kostjale üle 04.11.1997 koostatud nimekirjade alusel; Lepingu lõpptähtaeg oli 01.12.2000 sõlmitud lepingu järgi 31.12.2005; 27.12.2005 vaadati üle ja fikseeriti protokollis vara ja põhivahendite seisukord; 31.12.2005 leppisid pooled kokku, et vara, põhivahendite, väikevahendite ja muude esemete üleandmine toimub 04.01.2006; 8 • • • • • • 04.01.2006 vaadati vara üle ja fikseeriti selle seisukord, samuti lepiti kokku, et võtmete üleandmine toimub 06.01.2006; 06.01.2006 tuvastati, et objekti vastuvõtmine on võimatu ning pooled leppisid kokku, et lükkavad puuduste tõttu selle hagejale üleandmise edasi kuni 09.01.2006; 06.01.2006 teates fikseeris hageja vara puudused ja nõudis kostjalt nende kõrvaldamist hiljemalt 13.01.2006; 09.01.2006 protokollis fikseerisid pooled võtmete üleandmine kostjalt hagejale ning asjaolu, et vastavalt 06.01.2006 teatele on kostjal parandusteks aega kuni 13.01.2006; 09.02.2006 esitas hageja kostjale pretensiooni kahju hüvitamiseks, kostja sai pretensiooni kätte 14.02.2006, kuid sellele ei vastanud; 18.07.2006 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse, millele vastuseks teatas kostja 19.09.2006, et hageja nõuded on põhjendamatud. 26. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale üle antud kolm katelt ja kolm pumpa anti kostjale rendile koos muu varaga või anti need kostjale hoiule; kas ja kui suures ulatuses on kostjale üle antud vara kostja tegevuse tõttu kahjustatud või kaduma läinud; kas ja kui suure kahju on kostja sellega hagejale tekitanud ning kas hageja nõuded on aegunud. 27. Hageja esitas hagiavalduses järgmised alternatiivsed nõuded: 1) kahjuhüvitis üüritud vara kahjustamise ja tagastamata jätmise eest; 2) üüri tasumine kuni üüritud asja tagastamiseni; 3) hüvitis hoiulepingu alusel üle antud ja puuduvate katelde eest. 06.06.2007 vastuses kostja vastuväidetele (t/lk 88) hageja täpsustas hagi õiguslikku alust ja võttis õigeks, et üüritud vara on kostja poolt, kuigi puudustega, hagejale tagastatud ning hageja ei nõudnud enam kostjalt üüri tasumist
28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks üüritud vara kahjustamise ja tagastamata jätmise eest on
Nimetatud sätte kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, nagu oleks aegumistähtaeg alanud 09.01.2006 ja lõppenud 09.07.
Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pärast nimetatud kuupäeva oleks kostja teinud avaldusi, millest võiks järeldada nõude tunnustamist. Samuti on tõendamata, et pärast 13.01.2006 oleks poolte vahel toimunud läbirääkimised, mis peataks aegumise TsÜS § 167 järgi. Kostjapoolse nõude tunnustamisena ei saa käsitleda Intrum Iustitia AS kaudu kostjale esitatud nõude täitmist, sest see puudutas renditasu ja teleteenuse kulusid kuni 31.12.2005, mitte käesoleva vaidluse eset (t/lk 114, 115). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et TsÜS § 167 lg 2 sätestatu kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Seega isegi siis, kui arvestada aegumistähtajast täiendavalt maha ajavahemik 15.02.2006 – 01.03.2006 (hageja poolt esitatud pretensiooni kättesaamisest kostja poolt kuni selles kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtajani – t/lk 33-35) või hakata aegumist arvestama viimasest hageja poolt kohustuse täitmiseks antud tähtajast, so alates 02.03.2006, on hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja hageja pretensioonile ei vastanud. Hageja poolt kostjale esitatud pankrotihoiatus ja selle vastus (t/lk 36, 38 – 40) ei ole käsitletavad nõude tunnustamisena ega läbirääkimistena. Hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks aegumise peatumine saanud lõppeda läbirääkimiste tõttu ainult siis, kui kostja oleks keeldunud selgesõnaliselt läbirääkimiste jätkamisest, ei ole antud juhul kooskõlas TsÜS § 167 lg-s 2 sätestatuga. 31. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et keskkütte gaasikatlad koos nende tööks vajalike pumpadega anti kostja vastutavale hoiule, st poolte vahel oli nende põhivahendite kohta sõlmitud hoiuleping. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ei korda. Maakohus leidis ka õigesti, et hoiulepingu lõppemisel tekkis kostjal
Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hoiule antud asju (katlad, pumbad) enam alles ei ole ja kostjal ei ole võimalik neid hagejale tagastada. Seega oli hagejal õigus esitada nõue kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Maakohus tuvastas, et kostja ei täitnud oma kohustust tagada hoiule antud vara säilimine ega oma süü puudumist vara kaotsiminekus. Kohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste tegemiseks.
lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus ei ole teinud kindlaks otsese varalise kahju suurust. 37.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli kahjustamise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (
Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega selles osas, et maakohus ei ole eelnimetatud sätetega kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestanud. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks. Vaidlust ei ole selle üle, et katlad olid soetatud 1973, 1976 ja 1981.aastatel ning pumbad 1974, 1981 ja 1993.aastatel, so tegemist oli pruugitud asjadega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nende väärtuse kindlakstegemisel ei ole õige lähtuda nende raamatupidamislikust jääkväärtusest, mis ei näita nende tegelikku väärtust. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta jättis hindamata hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumise gaasikatelde tarnimiseks (t/lk 11 41). Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust põhjendada, miks ta seda tõendit ei arvesta. Hageja saamata jäänud tulu nõude, mis seondub katelde (küttesüsteemi) puudumisega, jättis maakohus üldse lahendamata, millega rikkus TsMS § 438 lg-s 1 sätestatut. 38. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et kostja on palunud hageja nõuete osas kohaldada aegumist. Kuigi kostja luges kaotsiläinud katlaid ja pumpi ebaõigesti üürile antud varaks ja ta tugines
lg-s 1 sätestatud 6-kuulisele aegumistähtajale, tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul teha kindlaks, kas hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks hoiule antud asjade tagastamata jätmise eest on aegunud TsÜS aegumise üldregulatsiooni järgi. Selleks tuleb esmalt teha kindlaks, millal sai hageja teada või pidi teada saama hoiule antud vara kaotsiminekust. 39. Kuna maakohus ei ole teinud hoiule antud vara osas kindlaks otsese varalise kahju suurust vastavuses
lg 1 ja § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning selle varaga seonduv saamata jäänud tulu nõue on üldse lahendamata, samuti on kindlaks tegemata ja kontrollimata asjaolud, mida tuleb arvestada kostja aegumise vastuväite lahendamisel, ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud puudusi kõrvaldada ja asi tuleb saata eelnimetatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, seda eelkõige otsese varalise kahju suuruse kohta. 40. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. M. Merimaa J. Paap A. Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.