KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2031 Haldusasi O.T. i kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusetuse (õige toidu mitteandmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja seoses sellega tervisele põhjustatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.T. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant O.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 19.10.2007 saabus halduskohtusse O.T. i kaebus Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusetuse (õige toidu mitteandmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ja seoses sellega tervisele põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja väidete kohaselt pöördus ta
- a juuli alguses kaplani poole ja hakkas alates 23.07.2007 saama paastutoitu (pakis oli kaks õuna, jogurt ja umbes viis küpsist), sel perioodil ta vangla toitu ei saanud. 03.09.-19.09.2007, st kuni suunamiseni Tallinna Vangla haiglasse, kus tal diagnoositi maohaigus, sai kaebaja taimetoitu ning 03.10.-15.10.2007 samuti taimetoitu ja lisaks leiba. Kaebajal tekkisid maoprobleemis augustis
- a seetõttu, et ta ei saanud sooja toitu kolm korda päevas. Arstid peavad jälgima, mida ta sööb. Kaebaja soovis paastuda 15 päeva, kuivtoitu anti talle aga 40 päeva. Kaebaja soovis kaplani vahendusel kuivtoidu saamist lõpetada, see aga ei õnnestunud. Kaebaja pöördus augustis
- a Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega paastutoidu lõpetamiseks seoses tervise halvenemisega. 10.09.2007 pöördus kaebaja teistkordselt vangla direktori poole paastutoidu lõpetamiseks. Taimetoitu ei ole kaebaja soovinud. Alates 17.10.2007 lõpetati kaebajale paastutoidu andmine ning hakati andma tavalist toitu, kuid see oli rasvane, soolane ja hapu ning tema tervisele vastunäidustatud. Kaebaja taotleb kohtult Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, et Tartu Vangla määraks kaebajale eritoidu, mis vastab tema tervislikule seisundile. Alates suvest
- a õige toidu mittesaamise pärast vastustaja süül halvenes kaebaja tervis ja ta nõuab kahju hüvitamiseks rahalist kompensatsiooni.
- Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vangla ei ole põhjustanud kaebajale tervisekahjustust, seega on kahjunõue alusetu. Kaebajal on esmakordselt diagnoositud seedetrakti häireid 03.11.1998 Tallinna Vanglas. Pärast diagnoosi panemist arst kaebajale toidu erisuse kohta ettekirjutusi ei teinud. Kaebaja on maohaigete dieedil alates 23.12.2003, mil ta saabus Vanglate Keskhaiglast ja talle oli arsti poolt määratud dieettoit. Maohaigete dieet tähendab leivanormi asendamist saiaga. Kaebaja pöördus arsti vastuvõtule 24.08.2007, kus teavitas personali, et sööb alates sellest päevast ainult teatud toiduaineid, kuna kardab mürgitamist Tartu Vangla poolt. Dieettoitu ta vastuvõtul ei palunud. Peale naasmist Tallinna Vangla tervishoiuosakonnast 03.10.2007 jätkati kaebaja toitlustamist dieettoiduga. Kaebaja on käesoleva ajani dieettoidu saajate nimekirjas. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas Tartu Vangla järgmist: kaebaja hakkas saama leiva asemel saia alles 16.10.2007, kuna toitlustamise nimekirju koostab arstide ettepanekute alusel meditsiiniosakonna juhataja vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 22.5 vähemalt üks kord kuus. Üldjuhul tehakse seda kahe nädala tagant. Kaebaja tuli haiglast 03.10.2007, uus nimekiri koostati 13.10.2007 ja hakkas kehtima 15.10.
- Kuna leiva asemel saia andmine ei ole ravi vahend, vaid soovituslik, ei peeta otstarbekaks teha nimekirju sagedamini. Alates 23.07.2007 sai kaebaja kuivtoidupakke (nn paastutoitu), kuna kaebaja avaldas kaplanile suuliselt soovi saada usulistel vajadustel paastutoitu. Paastuaja pikkust kokku ei lepitud. Kui kinnipeetav ei tee avaldust, et teda nimekirjast maha võetaks, läheb ta automaatselt edasi järgmisel nädalal saajate nimekirja. Samal ajal kui kinnipeetav sai kuivtoidupakke, toitlustati teda ka tavatoiduga. Kas ja mida kinnipeetav üldisest pakutavast toidust sõi, oli tema enda valik. Alates 03.09.2007 hakati Tartu Vanglas valmistama lihavaba menüüd taimetoitlastele ning kuivtoidupakke enam ei jagatud. Sellise menüü järgi hakati toitlustama kõiki neid kinnipeetavaid, kes olid kuivtoidupaki saajate nimekirjas. Samuti ei saanud nad enam lisaks kõigile teistele mõeldud toitu, kuna ilma lihata toidu kalorsus oli sama, mis lihaga toidul. Kaebaja ei andnud kaplanile teada, et ta enam paastutoitu saada ei soovi. Praeguseks on selgunud, et kaebaja valetas kaplanile, et soovib usuliste vajaduste eesmärgil saada kuivtoidupakke, kuna tunnistas kohtuistungil, et on täielikult ateist. Kaebaja kasutas võimalust, et saada lisatoidupakke. 13.09.2007 esitas kaebaja Tartu Vanglale avalduse, milles palus ennast arvata tavatoidu saajate hulka. Asjaolu, et kaebaja eesmärk ei olnud saada mitte maohaigusest tulenevat toitu, vaid lisapakke, tõendab ka see, et perioodil 23.07.-03.09.2007, mil ta sai lisatoidupakke, ei esitanud ta kaebusi seoses maovaluga. Vastustaja leidis, et kaebaja on kaebuse esitanud pahatahtlikult ning raha saamise eesmärgil. Lähtudes eeltoodust palus vastustaja kaebajalt välja mõista Tartu Vangla kasuks asjaga kaasnenud menetluskulud, mis on tekkinud koopiate tegemisest summas 20.40 krooni. Arvutuse aluseks on võetud Tartu Vangla direktori 25.04.2007 käskkiri nr 1-3/39, millega on kehtestatud kinnipeetavatele isikutele koopiate tegemise hinnad. 2 HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 04.02.2008 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis välja O.T. ilt HKMS § 92 lg 1 alusel Tartu Vangla kasuks kohtukulud 20.40 krooni koopiate tegemise eest. Otsuse kohaselt on toimiku materjalidega tuvastatud, et kaebajal diagnoositi esmakordselt seedetrakti häired 03.11.1998 Tallinna Vanglas ja pärast diagnoosi panemist arsti poolt toidu erisuse kohta ettekirjutisi ei tehtud; maohaige dieedil on kaebaja alates 23.12.2003, mil ta saabus vanglate keskhaiglast, ja maohaigete dieet tähendab leivanormi asendamist saiaga. Tartu Vanglas oli kaebaja 24.08.2007 arsti vastuvõtul ja teavitas, et sellest päevast sööb ta ainult teatud toiduaineid, dieettoitu ta ei palunud. Tallinna Vangla tervishoiuosakonnast etapeeriti kaebaja Tartu Vanglasse 03.10.2007 ja siis jätkati tema toitlustamist dieettoiduga, meditsiiniosakonna poolt ei olnud seda lõpetatud ja käesoleva ajani (s.o 08.11.2007 kirja kuupäev) on kaebaja dieettoidu saajate nimekirjas. Meditsiinikaardi väljavõtte kohaselt tuli kaebaja haiglast ja dieettoit jätkus alates 14.10.
- Epikriisis haigusloole on märgitud, et kaebaja viibis ravil Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas 19.09.-03.10.2007 seoses mao probleemiga. 27.09.2007 Ida-Tallinna Keskhaigla tõendist nähtub, et kaebajal diagnoositi krooniline gastriit. Seoses kaebaja kaebusega (sh kaebas eridieettoidu mittemääramist) Tervishoiuametile on teostatud osakonna poolt järelevalve kontroll kaebaja ravimise õigsuse osas Tartu Vanglas. Tervishoiuameti järelevalve osakond ei leidnud raviprotsessis tehtud vigu, vajaliku tegemata jätmist ning tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. Seega on tõestatud, et vastustaja on järginud VangS § 47 (kinnipeetava toitlustamine). Kohtu küsimusele vastas vastustaja, et terminit „maodieet“ kaasaegses teaduspõhises meditsiinis ei eksisteeri. Doktor M. Maidla pidas sõna „maodieet“ all silmas leiva asendamist saiaga. Leib on happeline ja võib põhjustada maohappesuse tõusu, mis võib olla gastriidi puhul ärritavaks faktoriks. Seetõttu otsustati kaebaja puhul leib asendada saiaga nii 23.12.2003 kui ka haiglast tuleku järgselt 03.10.
- Muid toitumisalaseid erisusi arst ei ole määranud. Sama põhimõtet on väljendanud gastroenteroloog R. Salupere (SA TÜ Kliinikum) oma kirjalikus vastuses kohtu küsimusele – dieettoit võib osutuda vajalikuks teatud juhtudel tulenevalt patsiendist. Dieettoit ei ole haavandi peamiseks või ainukeseks ravivõimaluseks. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Tartu Vanglas koostab toitlustamise nimekirja arsti kirjalike ettepanekute alusel meditsiiniosakonna juhataja. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 22.5 tehakse seda vähemalt üks kord kuus, üldjuhul aga kahe nädala tagant. Kaebaja tuli haiglast 03.10.2007, uus nimekiri koostati 13.10.2007 (reedeti, et söökla saaks tellida esmaspäeva toidu) ning hakkas kehtima 15.10.
- Kuna leiva asemel saia andmine ei ole ravi vahend, vaid soovituslik, ei peeta otstarbekaks teha nimekirja sagedamini. Kohus leidis, et Tartu Vanglasse saabudes oli kaebajale 15.10.2007 dieettoit kindlustatud vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 22.5 ja seega vastustaja toiming selles osas ei ole õigusvastane. Arstid ei ole keelanud kaebajale tavalise igapäevase toidu saamist ja tema kohta ei olnud määratud mingit muud toitlustamist peale leiva asendamist saiaga. Seda toitu sai kaebaja vastavalt tervishoiutöötaja korraldusele. Sotsiaalministri määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ § 4 lg 1 alusel määrab erivajadustega kinnipeetavate toidunormi tervishoiutöötaja. Eraldi nimekirja, mida mingi haiguse korral peab sööma või vältima, ei ole. Lähtudes ülaltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebus osas, milles kaebaja leiab, et pärast Tallinna THO-st saabumist Tartu Vanglasse anti talle õigusvastaselt tavalist toitu, sest see oli tema jaoks rasvane, hapu ja soolane. 3 Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ise taotles paastutoitu ja ei ole seda katkestanud varem kui 13.09.
- 23.07.-14.09.2007 oli kaebaja kinnipeetavate nimekirjas, kes soovisid religioossetel põhjustel saada taimetoitu. Vastustajal ei ole õigust omal algatusel korraldada religioossetel alustel taimetoidu andmist konkreetsele kinnipeetavale, seda saab taotleda vaid kinnipeetav ise, mida kaebaja ka tegi, taotledes vastava toidu andmist ja lõpetamist. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et meditsiiniosakond on kohustatud tema toitlustamist kontrollima igal ajahetkel. Kaebaja valis ise paastutoitu saamise ja meditsiiniosakonnal ei olnud alust seda talle keelata. Kaebaja pidi ise otsustama, kas talle sobib paastutoit. Dr M. Riispere arvamuse kohaselt on kaebaja diagnoosi puhul tähtis hoida kinni söömisrežiimist, st süüa tuleb regulaarselt. Kaebaja teadis, et paastutoit seisneb kuivtoidu saamises – kaks õuna, jogurt ja viis küpsist. Enne paastutoidule üleminemist ei konsulteerinud kaebaja meditsiinitöötajatega, kas taoline toitumine on talle vastunäidustatud. Kui kaebaja tundis, et tema tervis hakkab halvenema, ei pöördunud ta kuni septembrini
- a paastutoidu andmise lõpetamiseks Tartu Vangla administratsiooni poole nii, nagu see on reguleeritud Tartu Vangla Kodukorra XIX peatükis. VangS § 47 lg 3 kohaselt oli kaebajale antud võimalus järgida oma religiooni toitlustamistavasid – paastutoit. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi ja vabadusi temale dieettoidu, tavalise toidu ja paastutoidu andmisel. Materjalidega on tõendatud, et kaebaja pöördus 13.09.2007 Tartu Vangla direktori poole ning palus lõpetada temale taimetoidu andmine ja soovis saada edaspidi tavalist toitu, sest tervislikel põhjustel talle taimetoit ei sobinud. Avaldusele on tehtud 13.09.2007 märge „lisatoitlustus vastavalt meditsiininäidustustele“ ja 15.09.2007 märge „hakkab saama tavalist toitu alates 01.10.2007“. Märkused on tehtud vastavalt ettenähtud korrale. Kaebaja avaldus edastati kaplanile ja tema märkuste alusel kustutati kaebaja kuivtoidu saajate nimekirjast. Vastustaja kinnitas, et alates 03.09.2007 hakati Tartu Vanglas valmistama lihavaba menüüd taimetoitlastele (mõeldud eelkõige usulistel põhjustel lihatoidust loobujatele) vastavalt TÜ toitumisspetsialistide koostatud näidismenüüle ning nn kuivtoidupakke enam ei jagatud. Sellise menüü järgi hakati toitlustama kõiki neid kinnipeetavaid, kes olid kuivtoidupaki saajate nimekirjas. Samuti ei saanud nad enam lisaks kõigile teistele mõeldud toitu, kuna ilma lihata toidu kalorsus oli sama, mis lihaga toidul. Sellega on seletatud, mis põhjusel sai kaebaja septembris taimetoitu, millest ta loobus 13.09.2007 avalduse alusel. Seega ka taimetoidu puhul ei ole vastustaja toiming õigusvastane ning kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi ja vabadusi temale taimetoidu andmisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- O.T. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti vastustaja esitatud tõendeid. Kõik Tartu Vangla väited olid paljasõnalised, dokumendid olid võltsitud enne kohtuistungit, dokumentides on lahknevused. Kohus tegi otsuse vastustaja kasuks, kuna Tartu Vangla on riigiasutus, mis kuulub Justiitsministeeriumi juurde, kuhu kuulub ka Eesti kohtusüsteem, aga kaebaja on kinnipeetav. Tartu Vangla ei esitanud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et kaebaja oleks taotlenud paastutoitu 23.07.-15.10.
- Vangla väited on paljasõnalised ja ei ole selge, mille alusel nad pikendasid paastutoidu andmist, kui kaebaja ühtki taotlust ei esitanud. Kohtule esitatud koopiatelt ei nähtu, millal need on tehtud. 4 Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja on oma tervise halvenemises ise süüdi. Vangla meditsiiniosakond peab tegelema kinnipeetavate tervise jälgimise ja toitlustamise organiseerimisega. Kaebaja on korduvalt rääkinud, et tal on tervisega probleeme ja ta ei saa süüa paastutoitu; tal ei olnud võimlik taotleda kaplanilt, et teda võetaks paastutoidult maha. Kaebaja saabus haiglast vanglasse 03.10.2007 ja toitu hakkas saama alles 15.10.2007 pärast seda, kui oli kirjutanud kaks kaebust direktori nimele ja hoiatanud, et esitas kaebuse kohtule. Vangla väidete kohaselt koostati nimekiri reedel, 13.10.2007, kuid 13.10.2007 oli laupäev, st puhkepäev, seetõttu väidabki apellant, et kohtule esitatud dokumendid olid võltsitud. Vastustaja väidab, et maohaavade puhul tuleb loobuda sigarettidest, kohvist, teest, kuid vangla menüüs on igal hommikul tee või kohv. Kaebus ei ole esitatud pahatahtlikult, eesmärgiga saada raha, sest kaebaja eesmärgiks ei olnud rikkuda oma tervist, et saada kohtu kaudu raha, kaebaja ei esitanud haginõudeid summadena. Nõustuda ei saa ka sellega, et kohus määras kaebajale kohtukulude tasumise koopiate tegemise eest. Kaebaja keeldub neid maksmast, kuna tema koopiate tegemist ei taotlenud. Täienduses apellatsioonkaebusele märgib apellant, et vaidlus ei ole selles, et kaebajale ei antud täiendavat toitu, vaid selles, et talle anti ebaõiget toitu. Seda pidi jälgima Tartu Vangla meditsiiniosakond. Tartu Vangla kodukorra punkt 22.5 ei ole siin asjakohane. Kaebaja ei nõudnud täiendavat toitu, kaebaja soovis, et tema toitlustamine muudetaks tervislikel põhjustel paastutoidust tavaliseks toiduks. Kaebaja pöördus 13.09.2007 kirjalikult vangla poole, et tal muudetaks toitumine, kuid seda ei tehtud. Kaebaja hakkas saama tavalist toitu alles alates 15.10.
- 03.-15.10.2007 anti kaebajale musta leiba, mis on talle vastunäidustatud, ehkki varem oli ta 10 aastat saia saanud.
- Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguslikke norme ning hinnanud õigesti tõendeid. Tartu Vangla nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et kaebajale oli vanglas toitlustamine tagatud ja seda muudeti vastavalt tema enda soovidele. Kaebaja ravimise õigsuse osas Tervishoiuameti poolt tehtud järelevalve kontrollis leiti, et kaebaja raviprotsessis vigu tehtud ei ole. Dr M. Riisipere arvamuse kohaselt on kaebaja diagnoosi puhul tähtis hoida kinni söömisrežiimist, st süüa tuleb regulaarselt. Menüü osas täpsustusi ei tehtud. Seega ei ole vangla meditsiiniosakonna tegevuse tagajärjel kaebajale tervisekahjustust tekkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- veebruari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud vastustaja poolt esitatud tõendeid. Apellant leiab, et vastustaja poolt esitatud dokumendid on võltsitud enne kohtuistungit ja nendes esinevad lahknevused. Samas ei ole ta oma apellatsioonkaebuses konkreetselt viidanud, millised dokumendid on tema arvates 5 võltsitud. Seega on tegemist apellandi paljasõnaliste väidetega. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja poolt esitatud dokumentide õigsuses. Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et Tartu Vangla ei ole esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et ta taotles paastutoitu
- juulist kuni
- oktoobrini
- Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Apellant on ise halduskohtu istungil õigeks võtnud, et
- a juulis pöördus ta kaplani poole ja palus usulistest veendumustest lähtuvat toitu. Tartu Vangla selgituste kohaselt, kui kinnipeetav ei tee avaldust, et teda nimekirjast maha võetaks, siis läheb ta automaatselt edasi järgmise nädala nimekirja. Samal ajal kuivtoidupakkide andmisega toitlustatakse kinnipeetavat ka tavatoiduga.
- septembril 2007 esitas kinnipeetav avalduse paastutoidu saamise katkestamiseks. Asjaolu, et kohtule esitatud koopiatest ei nähtu seda, millal need on tehtud, ei anna veel alust kahelda nende õigsuses. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väidetuga, et Tartu Vangla meditsiiniosakond pole tegelenud kinnipeetavate tervise jälgimise ja toitlustamise organiseerimisega. Kui kaebaja tervis hakkas halvenema, siis oli tal õigus pöörduda sellega seoses vangla administratsiooni poole. Seda võimalust ei ole kaebaja kasutanud kuni
- a septembrini. Dr M. Riisipere arvamuse kohaselt on apellandi diagnoosi puhul tähtis hoida kindlat söömisrežiimist, st süüa tuleb regulaarselt. Apellant ei ole tõendanud, et ta oleks ka juba varem pöördunud kellegi poole palvega kustutada ta paastutoidu sööjate nimekirjast nagu ta seda on väitnud apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatuga ka selles, et apellandile anti ebaõiget toitu. Tartu Vangla on kinnitanud, et pärast naasmist Tallinna Vangla tervishoiuosakonnast
- oktoobril 2007 jätkati apellandi toitlustamist dieettoiduga ja ta on selles nimekirjas siiani. Kuna dieettoidu saajatel on leib asendatud saiaga, siis on alusetu apellandi väide, et talle anti 3-
- oktoobrini 2007 musta leiba. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et seoses kaebaja kaebusega Tervishoiuametile on teostatud osakonna poolt järelevalvekontroll kaebaja ravimise õigsuse osas Tartu Vanglas. Tervishoiuameti järelevalve osakond ei leidnud raviprotsessis vigu, vajaliku tegematajätmist ning tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. Ringkonnakohus leiab, et alusetu on apellatsioonkaebuse taotlus vabastada ta menetluskulude tasumisest. Antud juhul on Tartu Vangla taotlenud apellandilt 20 krooni 40 sendi väljamõistmist koopiate tegemise eest. Tegemist on asja läbivaatamisega seotud kuludega HKMS § 83 lg 3 p 2 mõttes. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebuse esitaja kaebus jäi rahuldamata, siis kannab ta ka teise poole poolt kantud menetluskulud ja halduskohus õigustatult mõistis talt välja koopiate tegemisega seotud kulud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi