3-08-365/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-365 Haldusasi Linda Priilinna kaebus Viljandi maavanema
2. jaanuari 2008 korralduse nr 47 tühistamiseks ja Viljandi maavanema kohustamiseks ostu-müügilepingute sõlmimiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viljandi maavanema määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Viljandi maavanem otsustas erastada Abja vallas põllumajandusliku tootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale Linda Priilinnale 16.09.2005 korraldusega nr 876 Massa katastriüksuse ning 30.09.2005 korraldusega nr 939 Koha katastriüksuse. 16.01.2008 korraldusega nr 47 tunnistas maavanem eeltoodud korraldused kehtetuks, lähtudes Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korra §-st 6 lg 1 ning asjaolust, et L. Priilinn on 19.10.2006 kustutatud füüsilisest isikust ettevõtjate registrist. L. Priilinn esitas halduskohtule kaebuse Viljandi maavanema 16.01.2008 korralduse nr 47 tühistamiseks ja Viljandi maavanema kohustamiseks kaebajaga 16.09.2005 korralduses nr 876 ja 30.09.2005 korralduses nr 939 erastatud maaüksuste ostu-müügilepingute sõlmimiseks. 28.02.2008 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat esitama kirjalik seisukoht kaebuse kohta
5. märtsiks
6. 13.03.2008 kohtule saabunud vastuses teatas vastustaja, et võttes aluseks HMS §-d 67 lg 2 ja 68 lg 2 tunnistas Viljandi maavanem 12.03.2008 korraldusega nr 214 16.01.2008 korralduse nr 47 kehtetuks. 20.03.2008 esitas kaebaja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna Viljandi maavanem on tühistanud vaidlustatud haldusakti. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja menetluskulud – riigilõivu 80 krooni ja õigusabikulud 19 804.33 krooni. Tartu Halduskohus võttis 27.03.2008 määrusega L. Priilinna taotluse menetluse lõpetamiseks vastu ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning mõistis Viljandi Maavalitsuselt L. Priilinna kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 80 krooni ja kulud õigusabile, kokku summas 19 804.33 krooni. Määruse kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna Viljandi maavanem on kaevatud haldusakti ise kehtetuks tunnistanud. Vastavalt HKMS § 92 lg 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel. Halduskohtu menetluses on L. Priilinna kaebus Viljandi maavanema 16.01.2008 korralduse nr 47 tühistamiseks ja Viljandi maavanema kohustamiseks ostu-müügilepingute sõlmimiseks. L. Priilinna lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Leppik on esitanud taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude (riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud) hüvitamiseks. Koos menetluse lõpetamise taotlusega esitati Advokaadibüroo Glimstedt Straus ja Partnerid 29.02.2008 arve nr 223, millele oli lisatud tööaruanne. Arve nr 223 on summas 19 804.33 krooni. Arve tasumist kinnitab 20.03.2008 maksekorralduse nr 655 koopia ja advokaadibüroo õiend 20.03.
7. Menetluskulud on kaebaja poolt kantud. Arvestades asja keerukust ja advokaadi töö mahtu (tööaruande järgi 8 h 50 min), on advokaadikulud mõistlikud ja põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Viljandi maavanem taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist menetluskulude osas ning uue määruse tegemist, millega vähendada maavalitsuselt väljamõistetavaid menetluskulusid 6726 kroonini koos käibemaksuga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole väljamõistetud menetluskulud mõistlikud ega kohtu poolt veenvalt põhjendatud. Kohtumäärus on menetluskulude väljamõistmise osas ebaõiglane. Kaebuse lihtsust arvestades on õigustatud tasuks kaebuse koostamise eest 6726 krooni koos käibemaksuga (3 h). Advokaadi tööaruande kohaselt tegeles vandeadvokaat I. Leppik vaidlustatud haldusasjaga 8 tundi ja 50 minutit. Kaebaja esindaja on tööaruandesse märkinud, et tegeles 21.02.2008, s.o ühe päeva jooksul materjalide analüüsiga kolmel korral (1 h 10 min; 1 h 10 min; 2 h 5 min) ja kaebuse koostamisega kolmel korral (1 h 10 min; 2 h 5 min; 4 h 25 min). Haldusasi, mille põhiküsimuseks oli asjaolu, et maavanem rikkus ärakuulamispõhimõtet ning võttis kaalutlusõigust kasutamata isiku kahjuks vastu korralduse, ei vaja tunde kestvaid büroosiseseid ja telefoninõupidamisi. Samuti ei ole asjas nii suurel hulgal materjali, mis vajaks kolme tundi analüüsimist ning millest lähtuvalt võtaks kaebuse koostamine aega seitse tundi. Asja ettevalmistamise lihtsust arvestades piisaks vandeadvokaadil tunduvalt väiksemast ajakulust. Kohus jättis selle asjaolu arvesse võtmata ning nimetas asja keeruliseks ilma põhjendusi esitamata. Kuna kaebuse koostamine ei olnud keerukas ega aeganõudev, ei ole esitatud arve põhjendatud ning esitatud tööaruanne on ülepaisutatud. 2 Riigikohus on asunud määruses nr 3-3-1-1-06 seisukohale, et kohtukulude puhul tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis õigusvastaseks osutunud haldusakti ja kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, siis võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata. Maavanem nõustus, et rikkus head haldustava ning tunnistas ise 16.01.2008 korralduse nr 47 kehtetuks. Kuid kohus jättis menetluskulude väljamõistmisel arvestamata põhjuse, miks haldusorgan vaidlustatud haldusakti andis. Korralduse vastuvõtmise tingis L. Priilinna käitumine (kustutades end äriregistrist füüsilisest isikust ettevõtjana). Samuti pöördus L. Priilinn kohtusse ilma, et oleks püüdnud eelnevalt vaidlust kohtuväliselt lahendada. HKMS § 15 kohaselt on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele. Halduskohus ei andnud vastustajale võimalust tutvuda esitatud taotlusega menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks, võttes sellega võimaluse vastuväidete esitamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED L. Priilinn taotleb määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on väär järeldus, nagu piirdunuks asja lahendamine üksnes ärakuulamisõiguse rikkumise tuvastamisega ja piisav aeg kaebuse koostamiseks olnuks 3 tundi. Sellise ajaga ei ole võimalik tutvuda asja materjalidega, kohtupraktikaga, vahetada kliendiga asja lahendamiseks olulist teavet ja koostada kaebust. Ärakuulamisõiguse rikkumine ei too kohtupraktikas endaga alati kaasa materiaalselt õige haldusakti tühistamist. Kaebuses on toodud põhjalik analüüs, miks maavanem on vääralt kohaldanud VV 27.01.2005 määruse § 6 lg 1 (kaebuse II osa), samuti esitati analüüs, et vastav määrus ei kehtinud haldusmenetluse alustamise hetkel, mistõttu seda ei saanud kohaldada (III osa), et puuduvad alused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks isiku kahjuks (IV osa), maavanem ei ole esitanud kaalutlusi isiku kahjuks haldusakti tühistamiseks (V osa) ja esitati ka põhjendused, et kaebaja vastab MaaRS § 234 nõuetele. Tegemist oli põhjaliku ning kohtupraktika ja õigusteooria analüüsile tugineva kaebuse koostamisega, kusjuures täpse ajakulu fikseeris advokaadibüroo poolt kasutatav spetsiaalne arvutiprogramm (Lawyer Soft). Vastustaja lisab täiendavalt arvutiprogrammi poolt kellaajaliselt fikseeritud ajakulu väljatrüki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
8. märtsi 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu ei oleks väljamõistetud menetluskulud mõistlikud ja kohtu poolt veenvalt põhjendatud. Vastusele määruskaebusele on L. Priilinna esindaja lisanud ka väljatrüki advokaadibüroo arvutiprogrammi väljatrükist, mis kinnitab, et esindaja on tõesti tema poolt märgitud aja kulutanud selle konkreetse haldusasja ettevalmistamisele. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja leiab, et antud asja ettevalmistamisele ei saa kuluda nii palju aega, ei saa olla iseenesest aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. 3 Ringkonnakohus leiab, arvestades kaebuse sisu, on koostamiseks kulutatud ajakulu õigustatud. Kaebuses ei ole keskendutud vaid sellele, et maavanem on rikkunud ärakuulamisõigust, vaid on antud põhjalik seadusandluse ja kohtupraktika analüüs. Seega jääb esitatud määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi