KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-655 Haldusasi A.D. kaebus Murru Vangla vast

§ 7lg 2 ap 4.

Võimalusel peaks olema valjuhääldi, seega järeldab, et ka raadio on lubatud asi. Kambris on aga hoopiski vooluallikad maha võetud. Puhastusvahenditena on kasutusel tavaliselt „švabra“, lapp, ämber veega. Kuid temale neid ei väljastatud. Ta küsis neid valvurilt ja päevnikult, küsis A.Neganovskilt. Külmetushaigusest sai kartseris veedetud aja jooksul võitu ja hiljem haigust ei tuvastatud, va nahahaigus. Lööve tekkis mõlemale põsele ja see oli nähtav. Varem tal löövet ei ole vanglas olnud ning kuna see oli esimene kartserikaristus 5 aasta kestel, siis pidi lööve tekkima antisanitaarsetest tingimustest kartseris. Leiab, et kasutada 4 olnud pesemisvahendid ei saanud tekitada löövet, pead pesi 2 korral sampooniga „Palmoliv“. Kokkupuude mustade asjadega võis magamisel tekkida vältimatult, kuna ta vähkres ja puhas lina ja padjapüür liikusid alt ära. Täpsustab, et valmistas WC korgi ise, tegi ise kilekotist prügiämbri; harja ja lappi küsis mitte koheselt esimesel päeval, kuna tal oli kaasas vanemaid riideid, et valmistada lapp ja teha koheselt puhtaks mõned kohad, kuhu saaks toetuda; tegi ise veel ka marlist otsikud kraanile, kuna sealt muidu pritsib vett, selles osas on torudes surve olemas. Kui ta teisel päeval küsis harja ja lappi, siis ei antud, esitas kirjaliku kaebuse madratsite kohta. Küsis asju veel korra, kuid ikkagi ei neid ei toodud. Mingil päeval sai kasutamiseks harja, see võis olla siis, kui sööma hakkas, kuid lappi ei toodudki ja põrand jäigi pesemata. Arst Šinkarenko käis teda vaatamas, kuna ta nälgis, kutsus ka med-osakonda, kuid siis kaebaja juba oma ambitsioonikuses ei läinud, kuna oli solvunud ning ei soovinud enam suhelda. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vangistusseadus (VangS) § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama Ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister Vangla sisekorraeeskirjas (

). Sama seaduse § 45 lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.

§ 7

p 2 kohaselt kartseri sisustusse kuuluvad: päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid; põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; pesemiskoht ja WC. Murru Vangla direktor 28.02.07.a. käskkirjaga number 246-dm määras kaebajale distsipliininõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 15 (viisteist) ööpäeva, kuna tegu oli raske rikkumisega; kinnipeetav A.D. hoidis enda juures vanglas keelatud eset: mobiiltelefoni. Kaebaja pani rikkumise toime 28.02.07.a., kuid täitmisele pöörati karistus 02.03-17.03.07.a. Kaebaja viibis 02.03.07.a. Murru Vangla üldarst Tamara Šinkarenko juures, kinnipeetav väitis, et tal kurk valutab, olid nohu nähud, kuid palavikku ei olnud. Samuti olid südame toonid regulaarsed ja selged. Meditsiinilise läbivaatuse tulemusel Murru Vangla terviseosakonna üldarst Anatoli Šmonin tuvastas, et kaebaja võib viibida kartseris meditsiini kaardi andmete põhjal. Kaebaja alustas nälgimist järgmisel päeval, so 03.03.07.a. Samal päeval keeldus ta meditsiinilisest läbivaatusest; 04.03.07.a. keeldus väljakutsest minna meditsiiniosakonda kontrollimaks, kas kaal ja muud meditsiinilised näitajad on normis. Väide, et tal tekkis nahahaigus kartseris 16.03.07.a. või 17.03.07.a., ei ole tõendatud. Kaebaja viibis terviseosakonnas 18.03.07.a. (väljavõte tervisekaardist), s.o 1 päev peale kartserist vabanemist (17.03.07.a.), mil tuvastati valu parema randme piirkonnas. A.D. tunnistas arstile, et oli 17.03.07.a. ise oma käe ära löönud, mingeid allergilisi nähtusi arst sel päeval ei tuvastanud ning vastavat kannet ei ole Murru Vangla terviseosakonna üldarst 5 kaebaja tervisekaardile ka kandnud. Kaebaja pöördus 21.03.07.a. terviseosakonda, siis tuvastati näonaha kuivus ja kaebaja väitel ka sügelus. Väide, et kartseri akendel olevad trellid takistavad loomuliku valguse sissepääsemist kambrisse ja samas olevad mitteavanevad trellid ei anna võimalust teostada koristust akna vahedes; väide, et kambri õhutemperatuur ei vasta normidele, on vastuolus läbivaatuse käigus teostatud tulemustele. Riigi Kinnisvara AS-i 25.05.07.a. ettekande kohaselt 9-eluosakonnas kambris number 124 teostati valguse ja sooja temperatuuri mõõdistused. Tulemused olid järgmised: valgustus 75LUX, ukse kohal on elektripirn, mis on kaetud klaasist plafooniga ning raudtrellidega (foto nr 9); kambri temperatuur oli 18 kraadi. Murru Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Ruslan Batšinski teostas 29.05.07.a. Murru Vangla kartserikambri number 124 läbivaatuse, mille alusel koostas ettekande läbivaatuse tulemustest. Läbivaatuse juures viibisid vanglateenistujad: arvestusosakonna spetsialist Ingrid Põldmee ja järelvalveosakonna vanemvalvur Jann Kuttšijev. Kartseri nr 124 kambri aken on mõõtudelt 40X70cm. Aken on kaetud kahe reaga rauast trellidega 35cm kaugusel üksteisest. Trellid on l0 cm kaugusel aknast. Samas ei takista trellide olemus oluliselt loomuliku valguse sisse pääsemist (foto 1). Trellid on mitteavanevad kuid trellide vahele ei kogune mustus, sest trellide vaheline alaosa on ~ 40% kalduvusega (foto nr 2). Trellide paigaldus akendele on tingitud vabaduskaotuse eesmärkide läbiviimisest vanglas. Väide, et akent ei ole võimalik seestpoolt avada, ei vasta tõele. Akna avamine on võimalik, selleks kasutatakse metallist varrast (foto nr 3). WC ja pesemiskauss asuvad kambri nurgas koos, pesemiskauss asub täpselt klosetipoti kohal. Aknast vasakul asub kraanikauss ja WC (foto nr 1). Kraanikauss asub klosetipoti kohal ca 80 cm sellest kõrgemal (foto nr 4). Klosetipoti auk on kaetud (foto nr 5), seega halba lõhna kambris ei ole tunda. Kaebaja kandis kartserikaristust ühekohalises kartseris, mistõttu ei olnud tal vaja jagada kambrit kaaskinnipeetavatega. Seega on alusetu väita, et keegi teine võis näha WC kasutamist. Samuti ei ole nähtavad ei läbi raudukse ega läbi trellitatud akna WC kasutamisega seonduvad toimingud. Väide sööginõude hoidmise kohta, et neid saab hoida vaid klosetipoti juures seinaääre peal ja isiklike asjade koht puudub, on alusetu. Kraanikausi peal on 2 riiulit sööginõude hoidmiseks (foto nr 6); kuna toidunõude kogus on piiritletud (kauss, tass, lusikas), siis mahuvad need ühele riiulile ja teisele riiulile on võimalik vajadusel kartseris lubatud esemeid paigutada (hambahari, hambapasta). VangS § 65 lõige 2 kohaselt kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Murru Vanglas kartseris karistust kandes kannavad kinnipeetavad antud hetkel isiklikke riideid, kuna Murru Vanglal üldriietust veel ei ole. Kuna kartseris karistust kandes 6 on kinnipeetaval lubatud esemete ja asjade loetelu piiritletud, siis ei näe

ette lisamööbli olemasolu kartseris. Riiete jaoks on ukse juures seina peal metallist nagi (foto nr 8). Väide, et kambri uksel (rauduks) puudub müra isolatsioon ning et müratase ületab tunduvalt lubatud piire, so päeval 40 db ja öösel 30 db, on küsitav, kuna ei ole selge, mil moel kaebaja neid mõõdistusi teostas. Tegemist on vanglaga, mitte sanatooriumiga, siis ei saa ega tohigi uksed olla helikindlad, kuna sel juhul ei kuule vanglateenistujad, mis toimub kambri sees. Kambri uks koosneb kahest osast - võrest ja metalluksest (fotod nr 10, nr 11). Väide, et kambrisse ei lubata kaasa võtta taskupeeglit, habeajamisriistu ja muid hügieenitarbeid ning ei lubata ka muul ajal neid kasutada, kui ainult saunapäeval, mis on üks kord nädalalas, ei ole täpne. Eeltoodud esemed ei ole kartseris lubatud asjade loetelus, mistõttu ei ole neid ka kaebajale lubatud. Samas on habeajamisriistade ja taskupeegli keeld ka kinnipeetava enda tervise huvides, et pingete tekkimisel ei saaks kinnipeetav ennast või teisi tahtlikult või kogemata vigastada. Igapäevase hügieeni eest hoolitsemiseks on lubatud vajalikud vahendid: hambahari, hambapasta ja seep. Väide, et kartseris aja veetmisel ei võimaldatud päevalehtede lugemist ega raadiot kuulamast, on õige, kuna kartseris lubatud asjade loetelus ei märgita neid asju. Kartserisse lubatud asjade loetelu on Murru Vangla direktori 22.04.04.a. käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukorras „(Kodukord). Kodukorra punkti 188 järgi võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (õigusaktid „Eesti Vabariigi põhiseadus"; „Vangistusseadus"; „Vangla sisekorraeeskiri" ja „Vangla kodukord"), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamärke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Erandkorras võib vangla direktor lubada kartseris kanda isiklikke riideid. Väide, et temale ööseks kasutusse antud voodivarustus (madrats ja tekk) on täielikus antisanitaarses seisundis, et madrats on vana, must ja auguline, tekk tolmune, vana ja must, ei vasta tõele, kuna antud asjaolu ei ole tuvastatud. Kaebaja kartseris karistust kandes ei teavitanud vanglaametnikke, et temale antud voodivarustus ei vasta nõuetele, mida ta oleks pidanud sel juhul eeldatavasti tegema. Murru Vanglas kartseri karistust kandvatele kinnipeetavatele antakse voodivarustus öörahu ajaks ja viiakse välja hommikul. Kinnipeetavale laost väljastatud voodivarustus jääb samale kinnipeetavale kuni kartsas olemise ajaks. Madratsite kasutusaeg on

järgi üldjuhul 5 (viis) aastat, siis vahetatakse madrats välja. Kui kinnipeetav kaebab, et madrats on auklik või katki, vaadatakse madrats üle, veendumaks, et see on kasutuskõlbmatu ja alles siis vahetatakse kõlbmatu madrats uue madratsi vastu. Tekkide kasutusaeg on

järgi üldjuhul 7-aastat, vajalikkusel vahetatakse välja sel juhul kui need muutuvad kasutuskõlbmatuks (auklikud, rebenenud jne). Peale kinnipeetava kartseri aja kandmist, viiakse tekid puhastusse-desinfitseerimisse, mis toimub aurutamise teel pesumajas. Voodipesu (lina, tekikott, padjapüür) vahetatakse igal nädalal. 7 Väide, et istekohad on tehtud täismetallist, mille peal istudes tunned külma, mis mõjub tervisele negatiivselt, märkis vastustaja järgmist. Kartseri kambri uksest sisenedes vasakut kätt on kaks metallist istekohta ja metallist laud (foto nr 7). Kaebaja ise väidab, et metall on füüsiliste omaduste järgi hea soojusjuht, mis vastab tõele. Kartseri varustus on eelkõige selleks, et kinnipeetavad ei saaks mööblit lõhkuda, samas on seda arvestatud, kui karistuse kandmise viisi, mil ei ole ette nähtud teatud olmemugavusi. Väide, et ei väljastatud kambri koristamiseks vajalikke vahendeid, on alusetu. Kambri hügieeninõuetele vastavuse osas tuleb juhinduda vangla sisekorda reguleerivatest õigusaktidest, mis näevad ette kinnipeetavale kohustuse hoida ise oma eluruum puhtana. Vanglal ei ole kohustust varustada kinnipeetavaid koristustarvetega, ent kinnipeetava palvel seda võimaldatakse, vastavalt vajadusele. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks koristustarbeid palunud ja Murru Vangla oleks sellest keeldunud. Üldjuhul sõltub kambrite seisukord ennekõike kambrielanike endi tahtest. Toiming tõi kaebajale küll ebamugavusi, kuid ei toonud kaasa Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 sätestatud tagajärge. Palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil täpsustas, et eluosakonna kontaktisik A.Jõesalu kinnitusel asjad desinfitseeritakse, kuid vastavat dokumentatsiooni esitada ei ole, töö-ja elukorraldus selles valdkonnas toimib praktika alusel. Kui kinnipeetav tagastab voodivarustuse, siis see viiakse puhastusse. Terved asjad viiakse aurutamisele, katkised kas parandatakse eelnevalt või siis hävitatakse. Direktor otsustab ja kontrollib töötajate kaudu, kas kartser on sobilik karistuse kandmiseks, kui see on kõlbmatu, siis sellisesse kartserisse isikut ei paigutata. On juhtum, mil WC ei olnud korras, siis kinnipeetavad paigutati ümber. Normidele vastavuse peab tagama Riigi Kinnisvara AS, konkreetse kartseri korrasolekut kontrollib 9 eluosakonna kontaktisikud ja peaspetsialist. Enne kinnipeetava paigutamist ei fikseerita kirjalikult, missugune on kartseri olukord, kui kinnipeetav asub karistust kandma, kuid kui kamber ei ole korras, siis teatatakse majandusosakonda veast ning see osakond ja Riigi KV AS vaatavad olukorra üle, teostavad vajalikud parandused. Antud juhul ei saa tagantjärgi kontrollida kaebaja väiteid, enne kaebaja paigutamist kartserisse ei ole fikseeritud probleeme selle konkreetse kambri osas. Kartseri akent ei suletud talveks nii, et seda ei saanud seestpoolt avada, esindajad ise kontrollisid, et aken avaneb varda abil ja varrast tuleb lükata, mille tulemusel aken avaneb väljapoole. Kinnipeetav saab kirjaliku või suulise avaldusega anda teavet, kui midagi on korrast ära. Kui kaebaja vajas puhastusvahendit, siis saanuks seda küsida, sellised avaldused lahendatakse kiiremini kui 30 päeva. Avaldused korjab kokku hommikuti kontaktisik, sorteerib need ning võtab välja need avaldused, mida ta ise kohe lahendada ei saa. Päevnik käib kambris 3 korda ja temale esitatakse soov saada pesuvahendeid, kes siis ka toob kambri puhastamiseks ettenähtud asjad ja kemikaalid. Kaebaja ise ei küsinud neid vahendeid ja selle tõttu kamber jäi koristamata. Pesuvahendid pannakse ämbrisse vee hulka ning see antakse kasutamiseks kinnipeetavale ning seega saab desinfitseerida nii WC poti kui ka kambri. Akna vahelt saanuks kaebaja puhastada lapiga ja kui trellide tagant kinnipeetav ise puhastada ei saa, siis teeb seda üldpuhastuse korras vangla. 8 Trellide tagant puhastatakse siis, kui kamber on lõhutud või kui on kambri remont. Täpsustamisel märkis, et vähemalt kuu jooksul koristab trellide tagant ja kogu kambrit päevnik ise, kui seda pole teinud isik, kes oli kartserikaristust kandmas. Pulka lapiga koristamiseks trellide tagant kinnipeetavale ei anta, kuna sellega võib tekitada vigastusi. Kui aga keegi on kartseris pikka perioodi, siis peab päevnik koristama, kuid selle kohta regulatsiooni fikseeritud ei ole ja kohtule ei saa niisugust dokumentaalset materjali esitada. Koristamine toimib printsiibil, et kui „näpuga tõmmates jääb näpule tolmukord“, siis peab päevnik koristama. WC aukude jaoks on olemas puupunnid juba vähemalt 4 aastat ja et need liiguvad auku raskelt, kuna on tihked, siis kinnipeetavad isetegevuse korras panevad neile kiled ümber, et punni liikumine oleks kergem. Akna vaheline mustus võib kanduda välisõhuga kambrisse tagasi. Aknatrellide taha visatud mustus võibki sinna jääda, kuni see ära koristatakse. Fekaalid uhub potist ära vesi, mida saab voolikuga suunata ja mingit pulka ei ole vaja kasutada. Vedelseebi võttis ära V.Fatejev, kuna ta leidis, et vedelseep ei ole lubatud asi. Valgustusnormide osas täpsustab, et standardnorme käsitleb Tallinna Tehnikaülikooli õppetool V.Siirak ja tema õppekonspekt on avalik ning sealt nähtub asjakohane selgitus, et orienteeruv valgustus peaks olema 10-200 luksi; normaalseks tööks on vajalik 500-800 luksi ja valgustus ei tohi olla alla 10 luksi. Seega on vanglas valgustus üle keelatud normi, kuna tulemuseks saadi 75 luksi. Kaebaja ei tee ega pea tegema kartseris alalist tööd. Eluruumidele esitatavates nõuetes valgustusküsimust ei ole reguleeritud, kuid piisav loomulik valgus on tagatud ja selles kontekstis on viide õppetooli seisukohale asjakohane. Kartserisse ei ole kaebajat paigutatud haigena, ta oli arsti otsusega tunnistatud sedavõrd terveks, et ei nähtud vastunäidustusi. Paikvaatlust ei saadud teha koheselt kaebuse saabumisel, seda tegi Riigi KV AS mai kuus. Ukse isolatsioon peab võimaldama kuulda, mis kambris juhtub. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kartserisse paigutamine on kinnipeetava põhiõigusi intensiivselt riivav karistus ja kui distsiplinaarkaristus on määratud, tuleb jälgida, et karistuse piiramise tingimused oleksid vastavuses

ja Vangistusseaduses sätestatuga, sh kaebaja nimetatud VangS § 45 ja § 65.1 ning

§ 7lg 2 nõuetega.

Kohus nõustub kaebajaga, et olulised puudused kartserile kehtestatud nõuete täitmisel võivad põhjustada põhjendamatuid piinu ning alandada inimväärikust. Kaebaja on kohustatud haldusakti alusel taluma tema suhtes määratud distsiplinaarkaristust, kuid meetme kohaldamisel tuli haldusorganil järgida seaduse nõudeid ja säilitada kaebajale seadusega tagatud õigused, st et ruum kuhu ta paigutati karistuse kandmisele, pidi vastama ettenähtud nõuetele ja kaebajale peavad olema tagatud hügieeninõuete järgimise võimalused. EIÕK artikkel 3 keelab mistahes tingimustel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse, olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest. Kohus peab kaebuse lahendama olukorras, mil vastustaja on tagantjärgi osaliselt võimetu esitama andmeid tingimuste kohta, millises viibis kaebaja. Samas nõustub kohus, et vastustaja tegevus peab vastama ka EV kehtivale seadusele ning ei tohi olla vastuolus karistuse kandmise tingimustega, mis puudutavad kartseri nõudeid. 9

1. Kaebaja leidis, et kartseris nr 124 Murru vanglas aken ei võimalda piisavat loomulikku valgust kambrisse ning et pimedust kambris ei korva ka lambipirni valgus, milline oli 60 W. Kohus nõustub kaebajaga, et Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 26.01.99.a. on kehtestatud üldised nõuded eluruumidele. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ja eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgusega ning samasugused tingimused kehtivad ka kartserile läbi VangS § 65 .1 lg
2. Kaebaja leidis, et kambris, kus ta viibis, ei olnud tagatud piisav valgustus, kuna aknad olid kaetud trellidega, tagatud ei ole ka piisav elektrivalgus. Elektrivalgustuse küsimuses leidis kaebaja, et see ei vasta kaasaja tingimustele. Kohus märgituga ei nõustu, kuivõrd kaebaja ise ei ole osutanud normidele, mis kinnitaksid, et üks või teine valgus ei ole kooskõlas kehtivate normidega. Määrus eluruumidele kehtivate nõuete osas ei too esile täpseid norme, mille alusel kaebaja saaks väita, et kindlad normid on järgimata. Kohus nõustub, et aknad on väiksemad kui tavaliselt eluruumidel, kuid see veel ei tähenda, et kartseris puudub selle kasutamiseks piisav valgus. Kaebaja märkis, et fotodel olev valgus on parem, kuivõrd välklamp heidab lisavalgust, samas kinnitab sähvatuse peegeldus, et ruumis ei ole piisavalt valgust. Kohus märgib, et fotode alusel ei oska kohus esile tuua, et valgustuse parema näitaja huvides on kasutusel olnud välklamp ja et selle sähvatus muutis tulemused paremuse või halvemuse poole. Elektripirn, mis asub lae all ja mille võimsus on 60 W, tagab piisava valgustuse õhtuseks ajaks, so ajaks, mil loomuliku valguse osakaal kaob. Kohus leiab, et elektrivalgustus on piisav ja seda sõltumata, kas pirn on ümbritsetud plafooniga ning kaitsva võrega. Kohus möönab, et aknast tulev loomulik valgus kahaneb trellide tõttu, kuivõrd paigaldatud on mitut sorti trelle. Kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et koos loomuliku valgusega põleb kambris elektripirn kogu päeva ulatuses ning kokku on valguse osas saadud mõõtmistulemused rahuldavad. Kaebaja ei pea aktiivselt tegelema kirjutamise või lugemisega enamiku kinnipidamise ajast just nimelt kartseris, vaid elukambris. Aktiivsema tegevuse aeg langeb seejuures nii elukambris kui kartseris päevasele ajale ning valgus aknast koos kogu päeva põleva valguspirniga tagab piisava valguse, kui kaebaja soovis ilmtingimata kirjutada või lugeda. Kartseris viibimine kestab lühikest aega, mitte pikka aega. Kaebaja ei osanud ise nimetada, missugune valgushulk oleks piisav või normikohane. Valgustingimused eluruumidele ja tööruumidele antakse soovituslikena ja põhjusel, et oleks prognoositav isikute tervise säilimine. Kui tegevus ruumides toimub pikka aega, siis peab valgustus olema parem, kui ruumides, mis ei ole mõeldud alaliseks töötamiseks ja elamiseks. Kaebaja viibis kartseris 15 päeva, tal ei olnud kohustust töötada, seega valguse väiksem mõju eluruumi kambrist tuleneva valgusega võrreldes ei olnud kestev ja pikaajaline ega saanud koheselt seada ohtu tema tervist isegi juhul, kui valgus oleks olnud mittepiisav. Kaebaja väitis seejuures, et ta viibis kartseris üle 5 aasta esmakordselt. Kaebaja etteheide, et pole arusaadav, mida mõõdeti, RKAS poolt, ei ole õigustatud. Vastustaja ei tellinud mõõtmist üksnes elektrivalgustuse osas, seega mõõtmistulemus on esitatud kambris oleva kogu valguse kohta. Vastustaja palvel kontrollis valgustust Riigi Kinnisvara AS ja sai tulemuse, mille kohaselt mõõdistuse teel määrati kambri valgustuseks 75 luxi, tlk 119 on esitatud vastav RKAS-i hooldejuhi ettekanne. Kohus möönab, et mõõtmise ajaks oli looduses tunduvalt valgem aeg, so 25.05.07.a., mis võis suurema loomuliku valguse tõttu mõjutada valgustulemusi, kuid 75 luksi vastab nõudele, mille märgib ära vastustaja viidatud õppetooli uurimuse konspekt. Kui seal märgitud kogemusel tekkinud tulemusi arvestada ning vähendada RKAS poolt saadud tulemust olulisel määral, ka siis ei ole usutav, et kambri valgus langeks allapoole, kui näiteks 10 luxi. Standardnorme käsitleb Tallinna Tehnikaülikooli õppetooli V.Siiraku avaldatud õppekonspekt, see on avalikult kättesaadav interneti vahendusel ülikooli kodulehelt ning sealt nähtub asjakohane selgitus, et orienteeruv valgustus peaks olema 10-200 luxi; normaalseks tööks on vajalik 500-800 luxi ja valgustus ei tohi olla alla 10 luxi. Seega ei lange valgustus kambris või vanglas allapoole märgitust, kuna 10 tulemuseks saadi 75 luxi. Tavaliselt piisab eluruumi valgustuseks 60 W pirnist ja lisaks kasutatakse ka kohtvalgustust, kuid mitte igas kodus ja ruumis ei ole see vajalik, et ruum täidaks elutarbelist funktsiooni. Kaebaja küll väitis, et kaks ametnikku mõõtsid tema juuresolekul valgust ja kui uks suleti, siis saadi tulemuseks hoopiski 17 luxi loomuliku valgusena, kuid ta ei palunud märgitud isikuid kutsuda kohtusse tunnistajateks ning kohus ei tea, kuidas need tulemused saadi ja kas neid mõõtmisi üldse teostati selles konkreetses kambris. Kuid isegi usaldades kaebaja väidet, et loomuliku valgusena saadi tulemuseks 17 luxi keset ruumi ning 30 luxi, kui juurde lülitati elektrivalgus, jääb see kogemuslikult saadud soovituslike normide piiridesse, mille märgib ära kättesaadavates andmetes spetsialist V.Siirak. Seega loeb kohus, et valgustingimuste osas ei ole kaebaja pretensioonid õigustatud.
3. Kaebaja märkis ära probleemid, mis viitavad antisanitaarsetele tingimustele kambris. Ta leidis, et WC kasutamise korraldamine ei ole piisav. Kohus nõustub, et kuigi kaebaja oli kambris üksi, ei tähenda see, et kinnipeetav ei tohiks nõuda WC eraldatust muust ruumist. Antud juhul ei saanud vaadata tema toiminguid kaaskinnipeetav, kuid seda saab teha juhuslikult ja tahtmatult vanglaametnik. Kambris toimuvat võib ametnik jälgida visuaalselt ukseavade kaudu ning millal ta seda teeb, seda kinnipeetav ei saa ette prognoosida. Visuaalsel jälgimisel puuduks ka mõte ja eesmärk, kui enne kontrollimist ametnik teavitaks, et nüüd ta avab kambriluugi. Seega võis kaebajal olla kogu aeg teadmine, et WC kasutamise ajal võib keegi avada kambriukse luugi ning see tekitab ebamugavustunde. Ajutised vaheseinad, mis kunagi võisid olemas olla, on likvideeritud ja kinnipeetaval endal ei ole lubatud tekitada barjääri, mis varjaks tema toiminguid. Kohtule ei esitatud hoone projekti, mis kinnitaks, et barjääri rajamine on vastuolus projektiga. Kuid märgitust ei saa järeldada, et kaebaja vastav pretensioon ei oleks õigustatud. Kui eluruumis on ehitatud WC nii, et ta varjab vastavad toimingud, siis puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks olema toimingud varjatavad kinnipidamise tingimustes ning kui kinnipeetav peab olema jälgitav, siis saab ehitada näiteks kasvõi osalise barjääri. Kuidas ja missugusel viisil see eraldatus tagatakse, ei ole kohtu poolt ette kirjutatav, kuid kohus saab otsustada, kas kaebajale oli tagatud vajalik privaatsus WC kasutamisel. Kohus leiab, et see ei ole tagatud.
4. Kaebaja leidis, et WC-st levib hais ja see tuleneb nii korgi puudumisest kui ka võimatusest puhastada ise WC potti, fekaalide äravool tegelikult ei ole tagatud nii, nagu seda väidab vastustaja ja tegelikult puudub fekaalide äravoolu võimalus kogu WC poti osast. Vastustaja leidis nimelt, et vett saab juhtida potti voolikuga, kuid kaebaja kinnitas, et mingit voolikut selleks ei ole olemas ning seda kinnitab vastustaja esitatud fotomaterjal. Kohus uurinud fotosid, mille esitas vastustaja, märgib, et isegi fotomaterjal, mis esitati kohtule ja asub tlk 120- 130, nähtub, et mingit voolikut vee suunamiseks WC potti ei ole olemas. Vastustaja ei esitanud seega tõendeid, et vesi puhastab ära kogu WC potiosa ja veab kaasa sinna kogunevad fekaalid. Tlk 124 olevalt fotolt nähtub kõige paremini, et puudub voolik vee suunamiseks potti ja pigem on potiosa täitunud mingi vedela massiga, mis ei saa olla ilmselt vesi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja sai ja saab ka edaspidi nõuda päevnikult ämbriga vett ning puhastada muuhulgas WC potti, kuid et koristamine on võimalik korra päevas, siis jäävad jäägid potti väljaspool aega, mil ei ole koristuse aeg. Kohus lisab, et kui vee hulka pannakse eelnevalt sisse puhastusvahendit, siis peale kambri põranda jms kohtade puhastamist on võimalik ka selle pesuveega uhtuda WC poti august alla potti jäänud fekaalid, kuid et sellist vett saab kasutada kord päevas, siis ei taga see pidevat poti puhastamist kogu päeva kestel ning on loogiline, et sinna tekib roiskhaisu ja bakterite kolle. Kohus nõustub ka vastustaja selgitusega, et juhul, kui puhastamiseks antakse 11 lisaks ka kloori, siis saab haisu leevendada. Nõustudes ka vangla vastusega, et WC pottide aukude sulgemiseks on vajalikud korgid, et vähendada august tulenevat halba lehka, võib saavutada talutavaid tulemusi. Kuid siinkohal märgib kohus, et vastustaja enda väidetel on korgid tihked ja ei taha hästi minna poti auku. Seega järeldab kohus, et sulgemise viis ei ole kõige otstarbekam ning kui punni tihkus alati ei võimaldagi sulgeda auku, siis võib kambrisse tungida lehk, mis tuleb potiaugust, kuna punniga ei saa tegelikult sulgeda olemasolevat auku. Etteheide, et kinnipeetavad teevad isetegevust ning mugandavad korke näiteks neile kile ümber mässimisega, on ühtlasi märguanne ja etteheide administratsioonile sellest, et need punnid on sobimatud. Sobimatud korgid tuleks välja vahetada või siis kohandada nii, et nad oleksid eesmärgipärased. Kohus ei saa foto alusel tuvastada, kas kork on tehtud kaebaja poolt või mitte, kuid isegi kui maikuus oli veel kartseris kork, mille ümber nähtub olevat kas kile või riie, siis oleks administratsioon pidanud märkama, et kasutusel olev punn on vangla mõistes nn „kõlbmatu isetegevus“. Jääb arusaamatuks, miks selline kork on ikkagi veel kasutusel ka maikuus. Kas tegemist on puupunniga, millele on ümber mähitud riie ja kilkott, seda kohus ei saa kindlaks teha foto alusel, kuid foto märgib, et see kork ei ole puupunn, mis peaks olema kasutusel vangla poolt antuna. Seega nn kilesse ja riidesse sisse mässitud korgi olemasolu kinnitab, et puupunni on vaja kohandada eesmärgipärasemaks ning et vähemalt ühes kambris on kasutusel kork, mis tuleks eeskirjade kohaselt hoopiski kasutuselt ära võtta ja asendada, kuna see on isetegevuslik kork. Seega võib antud asjaoludel usaldada kaebaja väidet, et kork on tehtud kaebaja poolt. Et seda ei ole välja vahetatud ka mitu kuud hiljem, kinnitab kohtule, et kontroll on nõrk ning vangla ise ei ole taganud selles kambris vajaliku augu tarvis sulguri olemasolu.
5. Kohus ei nõustunud vastustaja seletusega, et foto kinnitab, et vett saab juhtida WC potti kogu selle ulatuses nn vooliku abil, kuivõrd sellist voolikut ei nähtu üheltki fotolt; vastustaja esindajad ise seda asjaolu kohapeal ei ole siiski kontrollinud ning usaldasid teise ametniku seletust. Et vesi, mis tuleb kraanist WC auku oleks survestatud, selle kohta andmeid vastustaja ei esitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et teravate asjade, sh puupulga eraldamine ei ole ettevaatusabinõuna julgeolekukaalutlustel võimalik. Kuid vaatamata sellele tuleb leida lahendus, kuivõrd ehituslikult on hoone vana ning erilisi konstruktsioonilisi uuendusi ei võimalda ka rahalised ressursid. Kas vastustaja nõuab Riigi KV AS-ilt muid võimalikke lahendusi või leiab võimaluse kasutada rohkem päevnikku ja üldkoristuse kordade arvu suurendada, ei ole kohtu otsustada, kuid nähtub, et kinnipeetav ise ei saa seda probleemi lahendada. Seega etteheide kaebajale, et ta ise peab hoolitsema puhtuse eest, on siinkohal alusetu. Kambri üldkoristuse küsimused on korduvalt vastustaja poolt täpsustatud. Vastustaja seletused üldkoristustööde osas jäävad ebaselgeks vaatamata täpsustustele. Kohus märgib vaid, et vaidlust ei ole küsimuses, et kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav ja selleks tal on õigus küsida koristusvahendeid. Juhul, kui üldkoristust tehakse vaid siis, kui kartseris viibinud isik jätab pikka aega kambri koristamata või kui tehakse üldkoristus ka vaid kord kuus, ei ole see sanitaarsust tagav. Tuleks leida väljapääs, et kambri üldine olukord ei muutuks sedavõrd talumatuks, et sinna koguneb hais ja et see imbub seintesse, asjadesse. Kui remonti tehakse äärmuslikel juhtudel, siis ei ole väljapääs ka nn kunagi saabuvas remondis. Remontimine võib olla kulukas ning seega tuleb leida muid lahendusi. WC kasutamisel tekkis kaebajal ka probleem selle tõttu, et tema pikkusele vastavalt ei saa ta kasutada seda nii nagu ehk enamus kinnipeetavaid saab seda teha. Oletades, et kaebaja oma suurema kasvu tõttu ei mahu vahemikku, mis on kraanikausi ja WC augu vaheline ala, ei ole välistatud, et fekaal ei satu otse auku, vaid jääb ka mujale poti osasse. Niisuguste probleemide tekkimisel ei saa kohus välistada, et hais ei leviks teatud aja 12 kestel kambrisse ning et see ei häiri kinnipeetavat. Kui kinnipeetav selles olukorras ise saab koristada piiratud võimalustes, siis ei saa väita, et kambris on antisanitaarsus välistatud või et see sõltub vaid kaebajast endast, kas ta korrastab ruumi või mitte. Seega leiab kohus, et pigem on kartser antisanitaarne võimaluse tõttu, et WC poti kasutamisel ei ole tagatud sanitaarsus ning ebameeldiva lõhna kogunemine kambrisse. Ülalmärgitud faktor on halva tingimuse kinnitus ja tuleb arvesse võtta kui piisaval määral tõestatud tingimus alandavast olukorras selles kambris.
6. Kaebaja väitis, et kambri antisanitaarsust põhjustab ka akna ja trellide vahele kogunev tolm ja mustus, mida ta ise koristamisega kõrvaldada ei saa. Vastustaja seletusest nähtub, et lapiga siiski ei saa kõrvalda seda mustust, mis koguneb akna ja trellide vahele. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja väidetel tal oli lappe koristustöödeks, ta valmistas need küll väidetavalt ise, siis aknalaua saab ta ära koristada. Kohus leiab aga, et trellidele ja trellide taha kogunevat kogu mustust ja tolmu ei saa kinnipeetav ära koristada, kuna käsi lapiga sinna taha ei ulatu, mingit pulka või spetsiaalset harja aga ei saa eraldada julgeoleku kaalutlustel. Seega tuleb leida administratsioonil moodus, kuidas puhastada aknavahesid tihedamini, kui seda väidetav arv kord kuus või üksnes remondi ajal. Kuna aken on mõeldud õhutamiseks ning vastustaja ei kirjeldanud, et seal kambris on muid õhutamise viise, siis kandub välisõhuga kambrisse tagasi akna kaugemasse ossa kogunenud mustus ja tolm. Seda möönis istungil ka vastustaja esindaja. Selliselt saadud välisõhu kvaliteet muutub küsitava väärtusega õhutamisvõimaluseks. Vastustaja küll hiljem täpsustas, et üldkoristust tehakse siis, kui näpuga puutumisel see määrdub, kuid ei esitanud mingeid tõendeid, kui tihti tegelikult teostatakse üldkoristust. Kohus ei saanud piisavalt andmeid sellest, et tegelikkuses koristatakse üldkoristustöödena akna vahesid kasvõi näiteks väidetud üks kord kuus. Vastustaja märkis istungil, et kui akna vahel on sodi, siis see võib kanduda kambrisse. Kohus leiab, et selline olukord on välditav. Kaebaja väide, et nõukogude võimu ajast ei ole akna ja trellide vahesid koristatud, ei ole usutav ning on ilmne liialdus. Kuna fotod, mis esitati kohtule, pärinevad tunduvalt hilisemast ajast, siis võib selleks ajaks aknavahe olla koristatud, kohus seda kindlaks teha enam tagantjärgi ei saa. Vaidlust ei ole küsimuses, et trellid vangla tingimustes on vajalikud, kuid vaidlus on tekkinud probleemist, et kinnipeetav ei saa ise soovi korral teha puhastustöid nii, et oleks tagatud värske õhu juurdepääs ning kambris ei tekiks koldeid, milles mustusest võivad levida pisikud. Et vastustaja piirdus siinkohal siiski ainsa selge vastusega, et koristatakse üldtöödena kord kuus ja mustus võib paiskuda välisõhuga kambrisse tagasi, siis leiab kohus, et ka akende puhastamisel ei tagata täiel määral sanitaarseid tingimusi.
7. Kaebaja märkis, et akent ei olnud võimalik seestpoolt talvisel ajal avada. Kohus palus vastustajal kontrollida, kuidas oli tegelik olukord. Vastustaja teostas kontrolli mitu kuud hiljem, mistõttu tagantjärgi ei saa taastada endist olukorda. Vastustaja esindajad kontrollisid kohtuasja menetlemise käigus, et aken avatakse varda abil. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lisaks vardale on varda küljes mingi lint või pael, mida ei ole ära võetud isegi fotografeerimise ajaks. Vastustaja esindajad ei osanud selgitada, milleks on selline asi varda konstruktsioonis ette nähtud, kui seejuures on pael või lint keelatud asi kambris. Samas ei märkinud kaebaja kaebuses, et ta oleks teinud konkreetseid pöördumisi akna avamise küsimuses, kui see tõepoolest ei avanenud. Vastustaja kaks esindajat kinnitasid kohtule, et nad kontrollisid, et aken avanes varda abil. Kohus ei näe põhjust kahelda, et vastustaja esindajad selles osas on avaldanud kohtule valeandmeid. Seega ei ole kohtule usutavad kaebaja väited akna avamatusest. Kaebaja poolt teoreetiline probleemi püstitus 13 ja käsitlus ei kinnita, et teda sooviti jätta ilma aknast tuleneva õhuta. Kaebaja ei ole kirjutanud ühtegi avaldust sündmuse toimumise ajal akna osas ega väitnud, et palus kellelgi konkreetsel isikul akna avada ja isik keeldus seda tegemast.
8. Kaebaja väitis, et kambri õhutemperatuur ei vasta soojuse osas normidele. Otseselt mingite normide olemasolule ei viidanud kumbki menetlusosaline. Vastustaja leidis, et kambris on temperatuuriks 18 kraadi, kaebaja leidis, et see oli mõõtmisel soojal ajal, kuid mitte külmal ajal. Vastustaja esitas mõõtmistulemused ja tlk 119 on ettekanne RKAS-i hooldejuhilt, milles märgitakse, et temperatuur kambris oli 18 kraadi 25.05.07.a. Kaebaja jäi seisukohale, et kui soojus oleks olnud 18 kraadi, siis ta ei tekitaks probleemi, kuid tal on tekkinud kahtlus, et see oli alla 18 kraadi, eriti põrandal, mis on betoonist. Kohus uuris ajalehe „Postimees“ arhiivi andmete kaudu, et ilmastikuolud märtsis ja mõõtmiste ajal mais olid äärmiselt erinevad. Nii näiteks ajal, mil kaebaja paigutati kartserisse, oli päevasel ajal temperatuur väljas mõnest miinuskraadist kuni kohati pluss 12, kuid öösel jäid nad miinuskraadidesse või ei ületanud maksimaalselt pluss 5 kraadi; samal ajal maikuus oli välise õhu temperatuur üllatavalt kõrge ning kõige kõrgem võis ta olla mõõtmise päeval, so päeval + 18kuni +20 kraadi. Kogu maikuu oli õhutemperatuur püsivalt kõrge. Seega nähtub, et enne karistuse kandmisele asumist oli välisõhu temperatuur pidevalt külmem kui maikuus. Samas ei saa kohus teha sellest tõsikindlaid järeldusi, et kambris ei olnud märtsikuus temperatuur + 18 kraadi. Kuid kohus juhib kaebaja tähelepanu med-kaardi andmetele. Tlk 71-73 on kaebaja esitatud med-kaardi koopia, mis peegeldab kaardiandmeid vaid osaliselt. Kohus nõudis välja kaebaja kohta koostatud med-kaardi (koopia sellest asub tlk 152- 157). Kaebajat külastas kartseris viibimise ajal vangla arst ja ta on fikseerinud olukorra kambris soojatemperatuuri kontrollides ning märkinud 06.03.07.a., et kambri temperatuur põrandal on 18, 8 kraadi, radiaatorid olid kuumad. Seega on üldarst A.Šmonin kontrollinud soojust kambris ja seda võib selgitada vajadus kontrollida kaebajaga seotud olusid kartseris, kuna kaebaja hakkas nälgima ning ei läinud arstlikku kontrolli. Seega on kohtul olemas tõend selle kohta, et arst on kontrollinud vähemalt ühel konkreetsel päeval, et põrandapinna temperatuur on ca 19 kraadi. Kaebajal võisid jalad või käed külmetada põhjusest, et ta organism ei saanud toitu ja ta ei liikunud ega kasutanud villaseid sokke. Kaebaja nälgis 10 päeva, seega võis organism tasapisi nõrgestuda ja kartser võis tunduda külmemana, kui elutuba. Samas saab järeldada, et üldjuhul villaste sokkide kandmisel oleks saanud betoonpõrandast tulenevat õhku leevendada villaste sokkide kandmisega. Kaebaja väitis, et ta magas alusriietuses, see aga viitab, et kambris ei saanud olla sedavõrd külm, et oleks ohustanud tervist ning lõppastmes kaebaja ei haigestunud ja tema haigusnähud taandusid. Kaebaja kinnitas, et nälgimine oli tervise huvides, kuna organism asub siis ise võitlusesse, kui ta ei söö. Kohus nõustub, et teatud haiguste korral on see paikapidav teoreetiline võimalus, kuid jääb seisukohale, et antud juhul mitmed mõjurid koosmõjus võisid jätta kaebajale mulje, et temperatuur on alla eluosakonnas oleva taseme. Kohus leiab, et kaebaja külmas hoidmine ei ole leidnud kinnitust. Betoonpõrandat ei saa kõigis vanglates asendada soojaküttel põrandaga, seda ei ole suudetud teha ka tavalistes tingimustes kõigis kodudes, mistõttu väide betoonpõrandaga kambri kasutamise keelust ei ole arvestatav.
9. Kaebaja väitis, et kambris on istumiseks üksnes metallpink, millel istumine võib kahjustada tervist. Vastustaja leidis, et metallpink juhib soojust ja kui soojus oli 18 kraadi, siis ei tekkinud pingist ohtu. Kohus leiab, et ei nõustu vastustaja seisukohaga, et metallpink oli sobilik ainuüksi põhjusest, et ta juhib sooja. Kuid vaatamata märgitule leiab kohus, et antud juhul ei saa ka väita, et sellest pingist tulenes otsene oht kaebaja 14 tervisele, kuivõrd istumisel pingile saab asetada riideesemeid, mis leevendavad olukorra. Kaebaja on seisukohal, et kui

räägib pingist, siis mõeldakse siinkohal normikohaseks istumise vahendiks pinki, so puust asja. Kohus märgituga ei nõustu, kuna vajaliku mööbliasjana mõeldud istumise kohaks saab lugeda ka metallpinki. 9. Kaebaja ei ole rahul sellega, et kambris ei saa hoida sööginõusid ja ta pidi neid hoidma klosetipoti kõrval seinaäärel. Kohus nõustub, et vangla poolt esitatud fotol nr 6 võivad olla teistsugused kausid, kui oli kasutada kaebajal või et neid ei saagi niimoodi panna kummuli, kui fotol ning kui sööginõus on toit, kuid kohus meenutab, et enamuse ajast kaebaja nälgis ja tal ei tekkinudki tema poolt märgitud probleeme. 5 päeva kestel sai kaebaja sööki, seega oli nõudes toit ja ta ei oleks eelduslikult saanud toiduga kaussi hoida nii nagu ta soovis. Kohus leiab, et kaebaja soovis hoida nõusid ebamõistlikus kohas ning viisil ja selleks puudus igasugune vajadus. Kaebajal oli kambris laud ja ta märkis, et laud oli hõivatud seaduste ja muude materjalidega, põrandale seadusi ja dokumente panna ei saanud, kuna see polnud puhas. Kohus leiab, et söögikorra ajaks sai ja tuli laud vabastada kaebajal tema asjadest, mis ei pea olema söögi ajal laual ning kui ta ei soovinud pesta põrandat, siis tuli tal vältimatult teha valik- kas panna põrandale dokumendid ja seadused ja lauale toit, nii nagu näevad ette eeskirjad või talitada nii nagu tema soovis. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei lapanud seadusi ja dokumente kokku hunnikusse nii, et lauale oleksid mahtunud nii toit kui kaasa võetud dokumendid. Väide, et inimene ei pruugi kohe suuta kõike ära süüa, võib olla õige, kuid see ei tähenda, et toit tuleb asetada põrandalae. Selleks on ette nähtud laud ja kamber oli lauaga varustatud, seda kinnitas kaebaja ja kinnitavad kohtule esitatud fotod. Seega on kambri tingimused vastavuses ettenähtud nõuetega, mille nimetab ära

§ 7lg 2.

Ressursse tuleb jaotada mõistlikult ja kaebajal oli see võimalus olemas. 10. Riidenagi osas leidis kaebaja, et sinna ei saa riputada kõigist materjalidest riideid. Fotolt nähtub, et riiete paigutamiseks on olemas riidenagi, seega vastab kamber nõuetel, mille kohaselt peaks kaebajal olema koht riiete riputamiseks. Kappi riiete jaoks ette nähtud ei ole, mis ei tähenda, et aja jooksul ka Murru vangla selles osas tingimusi ei saa parandada. Riiete riputamisel tuleb olla hoolikas; riie ei kahjustu sellega hoolikal käitumisel isegi siis, kui see tuleb panna rippuma nagisse. Kiirust asjade võtmisel nagist kaebajal ei olnud, kuna päevakava oli talle teada ning üks jalutuskäik päevas päevakava alusel ei muutnud ajakava sedavõrd tihedaks, et ta peaks haarama hooletult ja kiirustades oma riideid nagist või asetama neid nagisse nii, et nad võivad rebeneda. Voodiriided viiakse aga päevaks ära, seega need kambris ei tekita ruumiprobleemi, kuna voodi pannakse kokku ja varustus viiakse mujale. Kohus leiab, et selles osas vastas sisustus

§ 7lg 2 nõuetele.

11. Menetlusosalised kinnitavad, et kambrit sulgev uks on rauast, veel on ukse juures ka metallist võre. Kaebaja kinnitab, et lihtne loogika ütleb, et müratase ületab päeval 40 db ja öösel 30 db. Müraisolatsioon aga puudub. Kaebaja väidab, et tavalises kambris on puuuks ja see summutab müra ja kaebaja leiab, et

§ 6peaks kehtima ka ukse kohta.

Kohus leiab, et kaebaja väited sellest, et läbi raudukse kostab kinnipeetavate prõmmimist ja see häirib teda, on teoreetiline võimlaus tekitada müra. Samasugune võimalus on ka siis, kui kartseri uksed oleksid puidust, kaebaja kuuleks ikkagi prõmmimist vastu ust. Kartseris vastu ust prõmmimine on ebatõenäoline, kuna ukse taga on veel võre ning läbi võre ukseni ulatumine jääb ebaselgeks. Kartseris olevate isikute 15 tegevuse üle toimib järelevalve ning on vähetõenäoline oletada, et valvur lubabki kellegi lakkamatult ja häirivalt prõmmida. Sõltumata teoreetilisest võimalusest, et prõmmimisel vastu metallust on kaebaja rahu häirimine võimalik, leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et tema öörahu oli häiritud mürataseme ületamise tõttu üle talutava piiri. Kaebaja ei nimetanud ühtegi konkreetset juhust ega kuupäeva, mil keegi oleks vastu ust prõmminud.

§ 6kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kas kambrisse või tuppa.

Kui tuba on kinnipeetavale ettenähtud ruum avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas ( § 6 lg 3), siis kamber on majutamiseks ettenähtud ruum kinnises vanglas. Selle ukse kohta on märgitud, et see on väljastpoolt lukustatav (

§ 6lg 2).

Veel märgitakse, et vangla või kambri uks võib olla seestpoolt lukustatav, kui ust on võimalik väljastpoolt kohe avada (vastavalt lg 4). Kuna kartseri ukse kohta eraldi sätet ei ole, siis võib kaebajaga nõustuda, et kartseri kambri ukse suhtes saab kohaldada

§ 6

tulenevaid üldnõudeid, sh võib olla uks lukustatav väljastpoolt vastavalt § 6 lg

1. Et uks peaks olema puust, seda kohus ei kinnita, kuna sellist nõuet ukse suhtes normides ei esitata. Kartseris on olemas uks, see on lukustatav väljastpoolt, seega vastab uks nõuetele.
2. Kaebaja väitis, et kartserisse ei lubatud võtta kõiki neid asju, mis ta oli kaasa võtnud ja nii näiteks võeti ära taskupeegel, habemeajamise tarbed, hügieenitarbed, vedelseep. Kaebaja leiab, et rahaliste vahendite nappus ei ole õigustuseks, et mitte lubada tarvilikke asju kartserisse. Kuna korra nädalas saab käia saunas, siis saab ka korra nädalas ajada habet. Samas nõustus kaebaja vastustaja selgitusega, et osa ametnikke lubab ajada habet ka kaks korda nädalas, kuid temale jääb arusaamatuks, miks ta peab ebakindlalt lootma, kas ametnik seda lubab või mitte. Kuna võeti ära ka vatt ja juuksegeel, vedelseep, siis jääb arusaamatuks sellise piirangu olemus; julgeolekukaalutlustega siin tegemist ei saa olla. Kaebaja leiab, et tema väärikust alandab, kui ta ei saa igal päeval ajada habet. Ka soovib ta käia dushi all 2 korda nädalas, mitte aga 1 korra. Ta on teinud vastavaid parandusettepanekuid, kuid saab vaid stampvastuseid. Kohus tuvastas, et kaebajalt võeti aktiga ära mitmed asjad, vastav akt on koostatud ning esitatud tlk
3. Kaebaja seda läbiotsimist eraldi ei vaidlustanud. Kaebaja sisuliselt leiab, et asjade võetuse tulemusel oli ta seatud kartseris halvemasse olukorda, kui see oli vajalik. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kui vedelseep võeti ära, siis tulnuks anda kaebajale võimalus asendada see teise seebiga ning ei leidnud kinnitust, et vangla andis kaebajale vajalikud vahendid hügieeniks. Kohus ei nõustu vanglaga, et vedelseep on keelatud asjade nimekirjas, kuna lubatud asjana märgitakse ära seep. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna sellist vahetegu ei tehta, siis ei oleks pidanud jätma kaebajat seebita vastavalt

§ 60lg 1.

Kui tekkis kahtlus, kas vedelseebis on mingi keelatud asi, sai seda lihtsal viisil kontrollida. Samaväärne asi on hambapasta ning isegi kui selle sisu on raskesti kontrollitav, on ta lubatud asi. Kui mingil põhjusel siiski oli mõistlik võtta vedelseep kontrolli, siis jääb arusaamatuks, miks ei võimaldatud kaebajal muretseda teistsugune seep või miks ei antud temale asemele teistsugune seep, millega kaebaja oleks saanud jälgida hügieeninõudeid. Kohus nõustub vastustajaga, et julgeolekukaalutlustel ei saa esialgu veel lubada kartserisse habemeajamise vahendeid ning paraku ei ole lubatud asjade nimekirjas ka vatti, plaastreid, mille saab kaebajale tuua arst. Seega nende nõudmise korral ja keeldumisel neid andmast võiks tõusetuda küsimus, kas kaebaja mõni oluline hüve sai kannatada või mitte. Kaebaja neid ei küsinud, seega valvur ei saanud neid asju ka kartserisse lubada kaasa võtta. Sama kehtib juuksegeeli kohta, kuna juuksegeel ei ole esmavajalik asi kartseris. Taskupeegel on ohtlik asi, kuna sellega võib tekitada vigastusi, seega on julgeolekukaalutlustel selle kartserisse mittelubamine asjakohane ja proportsionaalne meede. Julgeolekukaalutlustel on õigustatud asjadele kehtestatud 16 piirang, kuivõrd mingilgi määral ohtlike esemete mittekasutamisele võtmise keeld aitab ära hoida ohtlikke olukordi. Vähemalt loob see võimaluse viia oht vähemale tasandile. Eeskirjad ei kehti mitte üksnes kaebaja suhtes, vaid kartserisse määratakse karistust kandma erinevaid kinnipeetavaid. Muude asjade osas kaebaja pretensioone ei esitanud. Kuigi ühel fotol on jäädvustatud, et kartseris on teeklaas, märgib kohus, et kaebajal klaasist nõusid ei olnud, ta ka ei tea, et neid oleks kasutusel teistel isikutele, seega saab järeldada, et fotografeerimisel on KVAS moonutanud kartseri tegelikke olusid, kuid see asjaolu ei muuda kohtu seisukohti.

1. Kaebajal olid pretensioonid teki, madratsi ja padja puhtuse küsimuses ning selles küsimuses jäid menetlusosalised erimeelsuste juurde. Kaebaja leiab, et ta esitas pretensiooni ning see jäeti alusetult tähelepanuta. Vastustaja leiab, et korra kohaselt kui kaebaja oleks koheselt teavitanud, et tekk ja padi või madrats ei ole korras, oleks vahetatud need korras asjade vastu välja. Kaebaja jäi seisukohale, et nahahaiguse ilmnemine kinnitab, et voodiasjad olid antisanitaarsed. Kohus nõustub kaebajaga, et tema kirjeldatud asjaoludel võis arstilkäik lööbe tuvastamiseks venida, kuid ei nõustu sellega, et kaebaja nahahaiguse teke ja olemasolu juba kinnitab määrdunud asjade olemasolu ja sunnitud kasutust. Kaebaja seisukoht selles, et voodiriietel ei olnud juures desinfitseerimise lõhna, ei kinnita samuti, et asjad olid antisanitaarsed. Kui asjad aurutatakse, siis ilmselt ei saa jääda juurde erilist desinfitseeriva vahendi lõhna, vaid asjad jäävad lõhnatuks. Samas, kui desinfitseeritakse mingi vahendiga, võib lõhn teatud aja jooksul asjadel juures olla, kuid kui asi ei lähe koheselt kasutusse, siis ei pruugi seda lõhna asja juures enam hilisemalt ka olla. Asjad hoitakse ja saadakse kätte laost ning vastustaja ei ole väitnud, et just nimelt need asjad saabusid koheselt desinfitseerimiselt. Kopituse lõhn võib olla äkki samas hoopis desinfitseerimisele iseloomulik lõhn ning iga isik tajub lõhnu erinevalt. Kohtul puuduvad andmed, et vangla peab arvestust konkreetse asja puhastamise üle, kuna vastaval kohtu nõudmisel esindajad ei toonud dokumentaalset materjali, mis näitaks, kuidas asjad liiguvad puhastusse ja et selle üle peetakse arvestust nii, et hiljem saab tuvastada, kas antud asi oli läbinud puhastuse. Kaebaja väitis, et ta mainis päevnikule, et asjad ei ole korras, kuid viimane kinnitas, et muud ei ole anda. Veel väitis kaebaja, et ta ütles ametnikest Jüri Tšikovile, et asjad ei ole puhtad, kuid ka viimane kinnitas, et muid asju ei ole anda. Vastustaja viitas, et tekkide ja madratsite kasutamise norm on pikk ja kohus nõustub, et ilmselt kinnipeetavate puhul teki ja madratsi ettenähtud kasutamise aeg 5 või 7 aastat on sedavõrd pikk, et on väheusutav, et nad näeksid välja pikaajalisel kasutamisel esteetiliselt kõlblikena. Kuid kohus märgib, et asja kulunud ja vilets väljanägemine ei kinnita veel, et asi on ilmtingimata antisanitaarne. Vastustaja ei esitanud kohtule andmeid patjade kasutuse aegade kohta. Padi olenevalt koostisest võib olla kasutamiseks ohtlik isegi siis, kui teda puhastatakse, kuna seal võivad pesitseda ja säilitada elujõulisuse mitmesugused lestalised. Seega ei saa kohus kontrollida, kas kaebaja padi oli kindla kasutuse tähtajaga ning kas see tähtaeg oli ületatud ning kuidas vangla kontrollis, et padi võib olla endiselt kasutusel. Kaebaja märkis, miks padi on vangla tingimustes põlatud ese. Vaatamata märgitule ei ole kohtul andmeid, et kaebajale eraldatud märgitud asjad olid desinfitseerimata või mitte läbinud üldpuhastust. Vastustaja kinnitas, et päevnikule või avalduse esitamisel administratsioonile võimaldatakse asjade vahetamine, kui selline pretensioon esitatakse. Kaebaja leiab, et mustadest voodiriietest tekkis temal nahalööve 16.03.07 või 17.03.07.a. ning et selle ta sai fikseerida arsti vahendusel alles 21.03.07.a. ja arst määras temale ravi salviga „Ftorokort“. Samas oli ta arsti vastuvõtul 18.03.07.a., kuna kartseris sai vigastada tema käsi. Med-kaardi andmetest nähtub, et kaebajal pidi olema nahalööve, muidu ei oleks temale määratud „Ftorkort“ salvi ravimise eesmärgil. Kuid kohus leiab, et mustade 17 voodiriietega vahetut või otsest seotust ei saa tuletada ainuüksi faktist, et isikul avastati nahalööve. Kaebaja oli 10 päeva nälginud, ta kasutas eelnevalt rohtusid, ta ei puhastanud kogu kambrit koheselt, vaid selle üksikud osad, ta oli ilmselgelt ärritunud ning stressis käitumisest, et ta määrati kartserisse ning ei arvestatud väidetava külmetushaigusega. See kõik nõrgendab organismi. Samuti väitis kaebaja, et ta sai end puhastada vaid korra nädalas ning ajas habet tavalisest vähem. Missugune neist faktoritest kutsus esile naha kuivuse ja ketenduse, on kohtule teadmata ning ei ole võimalik ka enam välja selgitada. Seega ei saa kohus kinnitada, et musta madratsi, teki või padja tõttu tekkis lööve nahale. Kaebaja kirjeldas, et ta siiski suutis padja peita kõigi asjade alla, et ei oleks kokkupuudet kõige räpasema asjaga. 27.08.07.a. avaldas kaebaja kohtule (protokolli lk 5), et linad ja padjapüür olid tal võetud kaasa kambrist ja need olid puhtad; kuna padjad on määrdunud, siis pani ta padja madratsi alla, madratsi peale puhta padjapüüri, kuna muudmoodi ei ole võimalik patja kasutada. Kuigi vähkremisel võisid linad paigast nihkuda, ei olnud tal ometi võimalik vahetu kokkupuude padjaga, mis oli madratsi all. Kaebaja ei ajanud habet tavalise vedelseebi vahuga, kuna see võeti temalt ära ja kaebaja ei märkinud, millest ta valmistas vahu, kuid ka see senine erinevus ei viita otseselt tagajärjele. Kohtul tuleb tunnistada fakti, et lööve tekkis vahetult kartserist vabanemisel ja see möödus kiirelt, kaebaja väidetel 1 nädala jooksul, kuid kohus ei saa antud tingimustel kinnitada, et lööve tekkis mustade asjade kasutamisest. Kohus leiab, et ei ole siiski usutav, et kaebaja nõudis asjade väljavahetamist kartserisse asumisel, kuna vaide esitas ta asjade kohta alles 15.03.07.a. (tlk 184). Vaides märkis kaebaja seejuures, et madrats ja tekk on vanad ja mustad ning ei vasta hügieeninõuetele, kuid padja osas ei märkinud ta midagi. Kaebaja on tavaliselt täpne oma nõudmistes ning on väheusutav, et ta unustas padja küsimuse, kui see oli nüüdseks väidetavalt kõige hullem ese. Seega leiab kohus, et musta teki, madratsi ja padja probleem on pigem seotud teoreetilise küsimuse püstitusega, kuid ei kinnita, et asjad olid ka tegelikult sedavõrd kõlbmatud, nagu seda väidab kaebaja ajal, mil kontrollimine ei ole enam võimalik. Kaebaja ei palunud selles kohtuasjas üle kuulata konkreetselt ühtegi isikut, millest kohus saab kaudselt järeldada, et kaebaja ei ole ise kindel, kas leidub tegelikke tunnistajaid. Kaebaja viitas teise kohtuasja võimalikele tunnistajatele, kuid kohus märgib, et haldusasjas nr 3-07-452 annavad isikud tunnistusi Meelis Ootsingu kaebuses, kes ei olnud kaebajaga ühel ajal samas kambris. Kohus kontrollis küll kaebaja palvel, et kohtuistungi protokollis märgitud asjas andis tunnistusi Andrei Negonovski, kuid ta ei ole avaldanud kaebajaga seotult midagi ja ka mitte sellist üldist infot, mis võiks toetada käesolevat kaebust. Tunnistajana kuulati ära H.Lass, kellega kaebajal ei ole olnud käesolevas asjas kokkupuudet. H.Lass avaldas, et eluosakonna päevnik annab välja madratsi, võtab laost ja viib kambrisse või kutsub kinnipeetava ise lattu valima; kõik toimub vangla töötaja juuresolekul. Käesolevas asjas vastustaja on selgitanud põhimõtteliselt samamoodi voodivarustuse andmist ning kinnitanud, et varustust saab pretensiooni korral välja vahetada. Kohus nõustub, et avalduste lahendamise aeg on pikk ega leevenda sageli olukorda, kuid osa asju, mis tuleks lahendada koheselt, see lahendatakse. Kohtul ei ole alust kahelda, et kaebaja kohesel pretensioonil ei oleks küsimust lahendatud, avalduse esitamisel 15.03.07.a. oli avalduse mõju aga hiline. Seega nähtub, et kuigi tekkis nahalööve, oli ta saanud adekvaatse ravi, seega hätta teda ei jäetud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kartseris viibimise ajal ta haigestus voodivarustuse mustuse tõttu nahalööbesse või et haigestumise vahel oleks põhjuslik seos ning et löövet ei oleks tekkinud kusagil mujal või tingimustel, mil kaebaja oli söömata, ei saanud vajalikke vitamiine ning aineid toidust ja oli natukene külmetunud, tarvitas tablette seotud külmetusega. 18
2. Kaebaja leidis veel, et õiguste rikkumiseks tuleb lugeda raadio ja ajalehtede puudumine ehk tema hoidmine infoblokaadis. Kohus leiab, et nn märgitud infoblokaad tuleneb seadusest ja kartseris lubatud asjade nimekiri kinnitab, miks kaebaja sai kasutada vaid osa asju nende hulgast, mis tavaliselt kambris on lubatavad. Karistuse kandmisel kinnipeetav ei saa kasutada neid hüvesid, mis tavaliselt kambris ja tuleb nõustuda vastustajaga, et see on mõtiskluse aeg toimepandud rikkumise üle ning meelelahutused jäävad kõrvale ning piiratuteks.

reguleerib ära selle küsimuse läbi § 60 ja §

1. Küll aga saab kaebaja tegeleda eneseharimisega ning teostada vältimatuid asja ajamise toiminguid, mis on näiteks vajalikud edasikaebuste jms seotult. VangS § 6 kasvatuslikku eesmärki ei saavutaks karistuse määramine, kui selle kandmise tingimused oluliselt ei erine elukambris valitsevatest tingimustest. EV toimunud sündmustest saab ülevaate tagantjärgi ning selline piirang ei ole ebaproportsionaalne.
2. Kaebaja väidetel kogu aja kestel ei väljastatud temale kambri puhastamiseks vahendeid ja samas ei teostanud keegi koristustöid. Kohus on koristustööde küsimusel eelnevalt peatunud. Kohus nõustub vastustajaga, et koristustöid teeb kartseris kinnipeetavast karistatud isik vabatahtlikkuse alusel ja sundida selleks ei saanud ka kaebajat. Kaebaja väidab, et kambris peavad olema koristusvahendid. Kohus nõustub vastustajaga, et nad ei pea asetsema kambris, neid saab küsida ja siis teha puhastustöid. Vastustaja loetles ülesse vahendid, mis aitavad teha koristustöid, seejuures on eraldatud ka desinfitseerivaid vahendeid. Kaebaja seletusest nähtub, et ta esimesel päeval ei küsinudki puhastamise vahendeid, seejärel oli haige. Kohtule jäi arusaamatuks, miks kaebaja esimesel päeval ei küsinud lappi või harja, vaid võttis väidetavalt kaasa vanu riideid ja tegi neist lapid, et puhastada kambris mõnigi koht, kuhu toetuda. Tegelikult oli kaebajal võimalus küsida lappi ja harja, et kogu kamber puhtaks teha. Kaebaja ei ole väidetavalt viibinud 5 a kartseris, seega ei saanud tal olla ka eelarvamust või teadmist, et lappe või harju ei anta. Seega puudus tegelikult vajadus kasutada lappide tegemiseks oma nn vanu riideid. Kaebajal oli võimalik esimesel päeval kamber puhtaks teha põranda kogu ulatuses, kuid ta seda ei teinud vangla vahendite abil. Seega tegi kaebaja valiku. Edasi väitis ta, et ta oli haige. Haiguse ajal ei ole ta samuti küsinud puhastusvahendeid. Millalgi hiljem aga ei antud lappi, vaid anti hari. Kaebaja ei märgi, et keelduti ämbrist veega, milles on puhastusvahendid. Kaebaja märkis, et jääb arusaamtuks, miks ta neid asju peab küsima ning miks need ei asu kambris. Kohus leiab, et vangla seatud kord ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kui ta saab küsides vajalikud puhastuse tarbed ja asjad. Kaebaja ei pea nõudma konkreetseid vahendeid, kuna temale ei ole teada, mis vahendid vanglal on olemas, et teha puhastustöid, kuid temale tuuakse valmis lahusega vesi või puhastuse vahend, kui tal on tegelik soov kamber ise ära puhastada. Seega juhul, kui kehtiva korra või tava kohaselt küsitakse, kas kaebaja soovib kambrit puhastada, pidi päevnik tooma temale ämbri veega, lapi ja harjaga ning hilisem väide, et ta ikkagi küsis, kuid ei toodud, ei ole veenev. Kaebuse esitajale on teada, et ta seaduse kohaselt sai nõuda puhastamiseks vajalikku, seega sai ta esitada avalduse või pretensiooni, et talle neid asju ei tooda. Kaebaja seda ei teinud ja isegi juhul, kui ta soovis puhastada vaid akende vahesid, so teha töid valikuliselt, ei anna see veel tunnistust, et koristamine kambri üldise puhtuse nimel oli temale takistatud. Kui kaebaja küsiski seda asja, mida vanglal anda ei ole või mida ta eraldada ei tohtinud, ei tähenda see, et üldise puhtuse pidamine oli ilmselgelt takistatud vangla tegevuse tõttu üldiste puhastuse vahendite mitteeraldamisega või selle tõttu, et neid asju ei asu kogu aeg kasutamiseks kinnipeetava kasutada olevas kartseriruumis. 19
3. Kaebaja leidis veel, et ta ei saanud ajada habet kaks korda või rohkemgi veel ja sai seda teha vaid kord nädalas ja see olukord on tema isikuväärikust alandav või teda alavääristav kohtlemine. Kohus siiski märgituga ei nõustu, kuna kaebajat ei saa alavääristada kehtiv kord ja võimalus, et ametniku poole pöördumisel saab lähtudes individuaalsetest vajadustest enamasti loa ajada habet ka tihedamini. Kuna kasutatakse selle tegevuse juures seadet, mis võib kinnipeetava käes ohustada teiste isikute julgeolekut vangla tingimustes, siis on tegevus vältimatult kontrolli all. Kui kaebaja leiab, et igal korral eraldi ametniku palumine on koormav, siis see ei tähenda, et teda see olukord alavääristab. Kaebaja oli 5 aasta kestel korra kartseris, seega paluda ametnikku lubada ajada habet tihedamini, kui 1 kord nädalas, ei viita tingimustele, mis annaks aluse lugeda seatud tingimusi väärikust alandavaks.
4. Kaebaja leiab, et ta paigutati kartserisse haigena. Kohus uuris kaebaja meditsiinikaarti ja nõustub vastustajaga, et vangla arst oli pädev isik kontrollima, kas kaebajat tohib paigutada kartserisse. Med-kaardi andmed ja arsti sissekanne kaardil kinnitab, et kaebajale anti rohtu samal päeval põhjusel, et tal esinesid haigusnähud. Kohus möönab, et vähesed haigusnähud nagu kipitus kurgus või ninas on ebamugavad talumiseks igale isikule, kuid nende avaldumisel ei saa lugeda isikut veel alati haigeks ning vabastada teda näiteks töölt. Samas jääb kohtule kahtlus, kas direktor arvestas asjaolusid kogumis. Kui samal päeval oli kaebaja suhtes üks arst tuvastanud, et kaebaja vajab ravi, kuna kurk valutab, palavikku ei ole, kuid on nohu nähud, on ka kuiv köha, nõrkus ja konstateeritakse, et on ägeda respiratoorse infektsiooni pilt ning kokkuvõttes jääb arst Tamara Šinkarenko seisukohale, et kaebajal oli äge respiratoorne infektsioon, ta määrab ka ravirohud, siis on pigem tegemist haige isikuga kui tervega. Vastupidiselt ei oleks arst kirjutanud välja ka küllaltki kalleid ravimeid ja saanud teha neid kulutusi. Arst Anatoli Šmonin, kes on samuti üldarst, on kirjutanud aga, et kaebaja võib viibida kartseris med- kaardi andmetel (tlk 154 ja 155). Seega oleks pidanud välja selgitama kahe arsti vastandliku seisukoha, kuid seda ei ole tehtud. Samas nähtus, et üks arst teostas isiku läbivaatuse ning teine kirjutas tõendi med-kaardi andmetel. Isegi juhul, kui kaebaja keeldus arstlikust kontrollist hiljem, ei saa kohus väita, et kaebaja paigutamisel kartserisse ei olnud ta haige, vaid oli terve. Kuna kaebaja hakkas nälgima, siis pidi juhtum jõudma ka administratsioonini, mil hiljemalt oli võimalus osutada tähelepanu juhtumile ning kontrollida, miks kahe arsti järeldused on vastuolulised. Kaardi kannetest võib järeldada, et kaebajat külastas arst põhjusel, et uurida, kuidas tema seisundit mõjutab nälgimine, kuna kaardile on tehtud kanded, et kaebaja keeldus kaalumisest vms. Ägedat infektsiooni külmetusehaiguse tõttu kaardil ära ei märgita. Kohus märgib küll ära, et kaebaja tervis ei halvenenud ning ta väljus kambrist ilma külmetushaiguseta, kuid kohtule ei esitatud tõendit, et kaebaja oli terve, kuigi üks arst lubas tema paigutamise kartserisse. Kohus leiab, et kaebaja paigutamine kartserisse ei olnud lubatav ajal, mil talle oli diagnoositud äge respiratoorne infektsioon ehkki palavikku ei täheldatud. Palavik ei ole ainus külmetuse tunnus. Selgelt külmetushaiguse tunnustega isiku saatmine askeetlikesse tingimustesse, mis valitsevad kartseris, puudus mõistlik vajadus ja oli selgelt ebaproportsionaalne meede. See, kuidas kaebaja käitus ise hiljem, kui teda kambris külastas arst, ei muuda kohtu seisukohta.
5. Samas nõustub kohus vastustajaga, et asjas ei ole leidnud kinnitust, et tegemist oli kaebaja tagakiusamisega, kuivõrd üldised nõuded esitati kaebajale samamoodi kui teistele ning kohus märkis, et see, mis vanglas on korraldatud puudulikult, on üldiselt kõigi suhtes valitsev olukord, mis osaliselt on tingitud vaesuse reziimist, osaliselt vangla administratsiooni poolt nõudmiste esitamata jätmisest Riigi KV AS-le, osaliselt vangla 20 vigadest töökorralduses. Kohus leiab samas, et vaatamata kaebaja haiguse tunnustega kartserisse paigutamisele ja tegeliku ülevaatuse mittekorraldamine tema kartserisse paigutamisel, ei ole võimalik eeldada, et direktor tegi seda tagakiusust või soovist põhjustada kaebajale kannatusi ja piina. Direktor lähtus küll seadusega vormistamisele kuuluvast tõendist, kuid oleks pidanud suutma täiendava kontrolliga kõrvaldada vastuolud ja küsitavused kahe arsti tegevuses ja saadud arvamustes.
6. Kaebaja kaebuse muud väited ei muuda kohtu järeldusi ja kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebaja suhtes eksiti kohtu poolt märgitud küsimustes, kuid see tervikuna ei vii kohut järelduseni, et kaebaja paigutati karistuse kandmiseks sedavõrd kõlbmatusse kambrisse, et see tõi kaasa kaebaja haigestumise nahahaigusesse. Sellist põhjuslikku seost kohus ei saanud tuvastada eelmärgitud asjaoludel. Küll aga on õigustatud kaebaja mitmed väited, mille kohus ülaltoodult ära nimetas ja kohus leiab, et vastustaja ei suutnud tõendada või ei püüdnud seda piisavalt hoolikalt teha üksikutes rikkumistes, mille osas kohus leiab, et kartseritingimused on osaliselt õigusvastased vastustaja tegemata jätmise tulemusel, so kohtu järelduste p 2 alusel, kuna vajalik privaatsus WC kasutamiseks on jäänud tagamata ning see võib puudutada kaebaja väärikuse küsimust; p 3, p 4 ja p 5 alusel, kuna WC ei ole muudetud vajalikul määral sanitaarseks ja võimalikult vähem haisvaks ning kambri puhastamise korraldus akna osas on ebapiisav, mis puudutab kaebaja väärikuse küsimust; p 12 alusel põhjusel, et kaebaja jäeti seebita, kuna see võeti ära ning uut seepi ei antud, mis takistas tal kasutamast õigust seadusega ettenähtud hügieeninõuetele. Kohus leiab, et rahuldada tuleb palvepunkt, mille kohaselt kaebaja paigutati kartserisse ajal, mil ta ei olnud terve ja millist asjaolu kinnitab meditsiinilise kaardi sissekanne. Kohus otsustab rahuldada kaebus osaliselt ja tunnistada Murru vangla tegevus õigusvastaseks kaebaja paigutamisel kartseritingimustesse, mis ei taganud vajalikku privaatsust WC kasutamisel; lugeda, et WC ei olnud muudetud vajalikul määral sanitaarseks ja võimalikult vähem haisvaks ning kambri puhastamise korraldus akna osas oli ebapiisav; osaliselt oli takistatud hügieeninõuete järgimine, kuna kaebaja jäeti seebita. Rahuldada palvepunkt, mille kohaselt kaebaja paigutati kartserisse ajal, mil ta ei olnud terve. Muus osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.
7. Kaebuse esitaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ja kohtukulu nõudeid ei esitatud. Karin Kalmiste Kohtunik 21