Tallinnas, Võsu tänav 5 endisel aadressil Raudtee tänav 72 endisel kinnistul nr 3636 asunud ehitsed ja maa suurusega 5463 m² loeti omandireformi objektiks ning nimetatud vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kes vastab maareformi seaduse § 5 lg 1 p 3 ja
Tallinna Linnavalitsuse 26.04.2006 korraldusega nr 760-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa aadressil Võsu 5 õigustatud subjektile. Korralduse p 3 kohaselt kuuluvad Riikliku ehitisregistri andmetel tagastataval maal asuvad hooned Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. 2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 04.12.2006 otsusega nr 12862 lahendati taotlus kiriku inventari osas. Taotlus jäeti rahuldamata põhjendusel, et taotletav vara (kiriku inventar) ei kuulu
3. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kaebuses taotleti otsuse nr 12862 tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et otsus tekitab uut ülekohut ja kujutab endast vastuolus põhiseaduse §-ga 10 ja 32 toimuvat teistkordset vara sundvõõrandamist. Kirikuinventar kuulub kiriku juurde ja moodustab sellega ühtse terviku. Inventar on soetatud koguduse poolt religioossete tseremooniate toimetamise tarbeks. Nõmme Rahukiriku muinsuskaitse alla võtmisega on riik käsitlenud hoonet ja selles asuvaid varasid ühtse usundiloolise tervikuna, vaidlustatud otsusega eraldatakse neist varadest meelevaldselt osa, mis orgaaniliselt sinna kuulub ja täidab religioossete talituste läbiviimisel rituaalset osa. Rituaalsete esemete ja kunstiväärtuste eraldamine Nõmme Rahukoguduse kirikus oleks religioosselt põhjendamatu, ajalooliselt vale ja lõhuks kiriku kui usulise üksuse terviku ja tegevuse eesmärki.
§-s 11 oleks olnud põhjendamatu defineerida ilmselget asjaolu, et kirikule kui ehitisele annab sisu eesmärk, milleks on jumalateenistuste läbiviimine, mida ei ole mõeldav toimetada ilma sellekohase inventarita. Kiriku inventar on TSÜS § 53 mõttes kiriku oluline osa ja § 57 mõistes päraldis. 4. Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)
lg-s 1 toodud loetelu omandireformi objektiks olevast varast (õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu) on ammendav; järelikult vara, mida ei ole loetletud selles sättes, omandireformi objektiks ei ole. Sellisel seisukohal on ka kohtupraktika (nt Riigikohtu 10.04.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-02). Omandireformi objektiks olevat vara ei saa seega kindlaks määrata analoogia põhjal või seadust põhjendamatult laialt tõlgendades. 2) Kaebuse esitaja selgitas, et kuigi kõnealune kirikuinventar, mille omanikuks ta end peab, on valdavas osas talle koos kirikuga tagastatud, on vaidlustatud otsusega kirikuinventari kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse rahuldamata jätmine mõistetav tema omandiõiguse kahtluse alla seadmisena või koguni selle vara teistkordse sundvõõrandamisena. Vaidlustatud otsusega kaebuse esitaja omandiõigust ei rikuta, sest kuna kirikuinventar ei kuulu omandireformi objektide hulka, ei saa omandireformi raames lahendada selle vara omaniku või tagastamise küsimusi, seda pole tehtud ka vaidlustatud otsusega. Päraldiste omanikuks sai kaebuse esitaja aga koos kiriku ja maa omandiõiguse üleminekuga (TSÜS § 57 lg 2). Kui kaebuse esitaja peab vajalikuks omandireformi objektide hulka mittekuuluva vara, mille 2
Kuigi kohtuotsuse kohaselt ei kuulu kirikuinventar
lg-s 1 loetletud omandireformi objektide hulka, ei ole kohus märkinud, mida ta konkreetselt käsitleb kirikuinventarina. Seetõttu ei ole otsus arusaadav. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Nõmme Rahukoguduse ja Tallinna Linna TSN Täitevkomitee vahel 21.06.1948 sõlmitud lepingu nr 12 lisast nähtub, et koguduse käsutusse on antud kirikuinventar, mis vastavalt nimestikule koosneb 50-st vara või eseme nimetusest. Tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis anti selle lepinguga koguduse käsutusse. Kuna kohtuotsuse kohaselt ei kuulu see vara omandireformi objektide hulka, järeldub sellest, et kirikuinventari tagastamine kaebuse esitajale on olnud ebaseaduslik ja selle kuulumine temale vaidlustatav. Kirikuinventari juriidilise staatuse määratlemata jätmine ja sellega ebakindluse loomine riivab põhiseaduse §-s 40 sätestatud vabadust. Vastuolus
lg-s 2 sätestatud omandireformi eesmärkidega süvendab kohtuotsus vana ja tekitab uut ülekohut. 2) Apellant kordab kaebuses toodud käsitlust kiriku vara terviklikusest ja leiab, et vaidlustatud subjektiotsuse ja apelleeritava kohtuotsusega sundvõõrandatakse teistkordselt Nõmme Rahukogudusele kuulunud varad. 6. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustajal ja kohtul polnud pädevust
Seega ei saanud vastustaja otsustada selles sättes mittenimetatud vara tagastamise või kompenseerimise üle. Seadus on selge ja ühemõtteline. Vaidluse all ei olnud küsimus, mida käsitletakse kirikuinventarina, seetõttu on apellandi väide kohtuotsuse ebaselgusest alusetu. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et ta ei sea kahtluse alla apellandi omandiõigust vaidlusaluse kirikuinventari suhtes – ta pole lahendanud selle vara omaniku või omandiõiguse küsimusi ning ei ole pädev andma hinnagut sellele, milline õiguslik staatus on õigusvastaselt võõrandatud kirikuinventaril. Tinglikult saab kirikuinventari jagada kaheks – päraldisteks (esemed, mis on lahutamatult seotud kinnisasjaga) ja liikuvvaraks. Päraldised on läinud apellandile üle kinnisasja omandiõiguse üleminekuga. Apellandi sõnul on enamus esemeid, millest kirikuinventar koosneb, ka peale õigusvastast võõrandamist jäänud apellandi valdusesse ja kasutusse ja neid ei ole kirikust faktiliselt eemaldatud. See lükkab ümber apellandi väite, nagu takistaks kirikuinventari määratlemata õiguslik staatus usutalituste läbiviimist. Viide põhiseaduse §-s 40 sätestatud usuvabadusele on asjakohatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
Viidatud sättes toodud loetelu omandireformi objektidest on ammendav. Seadusandja pole võtnud eesmärgiks tagastada kogu õigusvastaselt võõrandatud vara, kaasa arvatud vallasasjad. Sättes on loetletud selline eelduslikult olulise väärtusega vara, mille kuuluvust ja õigusvastaselt võõrandamist pole ebamõistlikult keerukas tõendada. Selles kontekstis ei oma tähtsust, et omandireformi õigustatud subjekti, sh usuühing, põhikirjalise tegevuse tarbeks on peale maa ja hoonete vaja ka muud vara. 8. Seega puudub apellandil õigus nõuda enda tunnistamist omandireformi õigustatud subjektiks ükskõik millise vara, sh sellise kirikuinventari suhtes, mis ei kuulu
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Nõmme Rahukoguduselt õigusvastaselt võõrandatud
lg-s 1 sätestatud kirikuinventari suhtes on apellant tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 27.08.2001 otsusega nr
lg 1 kohaselt.
lg 1 kohaselt on omandireformi sisuks omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastamine, mitte igasuguse omandireformi õigustatud subjektide valduses oleva vara omandi kindlakstegemine. Seega ei ole viidatud komisjoni otsuse ülesandeks lahendada vara tagastamise õigustatud subjektile juba enne omandireformi algust tagastatud ja omandireformi objektiks mitteoleva õigusvastaselt võõrandatud vara omandiõiguse küsimusi. 10. Eeltoodud põhjendustel ei saa ringkonnakohus nõustuda apellandi seisukohaga, nagu teeks vaidlustatud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 04.12.2006 otsus nr 12862 talle uut ülekohut
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.