KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-19573 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi … hagi … vastu elatise suu

) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt

§ 61

lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3600 krooni ning pool sellest 1800 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt igakuine elatusraha seadusega sätestatud miinimummääras 1800 krooni. 2

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle, et lapse vajadused on muutunud ja, et kostjal on seadusest tulenev kohustus maksta lapse ülalpidamiseks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune elatis. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendeid hageja sissetuleku kohta. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa. Elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses osutuksid kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada igakuise elatusraha suurust alla seaduses kehtestatud miinimummäära.

§ 21

kohaselt, abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus märgib, et

§ 21

ja § 60 koosmõjust lähtuvalt on lapse ülalpidamiskohustus primaarne abikaasa ülalpidamise kohustuse ees. Abikaasat on kostja kohustatud ülal pidama vaid siis, kui kostja varaline seisund seda võimaldab, lapse ülalpidamiskohustus on sätestatud ilma reservatsioonita. Lähtuvalt

§ 61

lg 5, kohus võib elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on lisaks …le veel kaks alaealist last … ja ... Kostja on omaks võtnud, et ta töötab ja tema sissetuleku suuruseks on 4 700 krooni kus. Kostja sissetuleku suurust kinnitab ka kostja palgatõend. Kostja on kohtule esitanud, et temal on kohustus tasuda igakuuliselt laenulepingute järgi 5 259 krooni pangale. Seega leiab kohus, et kostja väited tema sisetulekute kohta pole usaldusväärsed, sest kui kostja varaline seisund võimaldab tal koos kaaslaenusaaja …, kes on lapsehoolduspuhkusel tasuda iga kuu laenu 5 259 krooni, siis peaks eeldama, et kostja sissetulek võimaldab tal täita ka lapse ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et kostja ema aitab kostja peret materiaalset ei vabasta kostjat tegema kõik endast olenev, et täita eelkõige lapse ja laste ülalpidamiskohustust. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

§ 62

lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3

§ 62lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kostja võetud laenukohustused pole selliseks asjaoluks, mida kohus saab lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise miinimumsumma mittemaksmiseks. Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps … või … vähem kindlustatuks. Kohus tuvastas, et … ülalpidamiseks maksab kostja iga kuu 400 krooni. Seega kostja töötasust 4 700 krooni miinus 400 krooni jääks kostjale ja kahe lapse … ja … ülalpidamiseks 4 300 krooni. Arvesse võttes, et kostja varanduslik seisund võimaldab tal tasuda pangale laenu 5 259 krooni kuus, siis leiab kohus, et kostja töötasust on võimalik tasuda neljateistkümneaastase poja Mareki ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsumma 1 800 krooni ilma et kostja üheaastane tütar … osutuks vähem kindlustatuks kui poeg Marek. Kuna lapse vajadused on muutunud, siis tuleb muuta Narva Linnakohtu 23. jaanuari 1995.a. otsusega nr 2-396/95 juba väljamõistetud elatise summat ja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 1 800 krooni igakuuliselt poja … ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt

§ 70

lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatis poja ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista alates elatise hagi esitamisest, so alates

1. maist
2. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega sätestatud määras koheselt. Elatise suurendamise osas tuleb kohtuotsus kuulutada viivitamatult täitmisele. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4