VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-6500
- detsember 2007, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.M hagi V.M vastu elatise nõudes Hageja J.M (ik xxx, elukoht xxx; xxx) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Emma Kakosjan (ik xxx, elukoht xxx) Kostja V.M (ik xxx, elukoht xxx) Hagimenetlus 12.12.2007, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Anna Moskalenko Pooled, hageja esindaja
- J.M hagi rahuldada täies ulatuses.
- Mõista V.M-lt välja J.M kasuks ja ülalpidamiseks elatis alates 27.02.2007 kuni J.M Narva Kutseõppekeskuses õppimise lõpetamiseni, s.o kuni 28.02.2009, igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-6500 kannab V. M. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas 27.02.2007 kohtule hagi, mille kohaselt kostja on hageja isa. 09.01.2006.a sai hageja täisealiseks. Käesoleval ajal õpib hageja Narva Kutseõppekeskuses. Õppimine kestab alates 01.09.2005.a kuni 28.02.2009.a. Tsiviilasi nr 2-07-6500 Hageja elab koos emaga, S.M, ja tema keskmine sissetulek on 9665 krooni igakuiselt (07.2006.a12.2006.a - 57991 krooni). Hageja palub välja mõista kostjalt V.M-lt, sündinud xxx elatis hageja ülalpidamiseks õppimise ajal 1800 krooni ulatuses igakuiselt; kohtukulud jätta kostja kanda; hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt hagile (tl 21-22) hagi tuleb jätta rahuldamata ning palus vaadata hagi läbi kohtuistungil. Kostja hagi ei tunnistanud järgmistel põhjustel: puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja poeg Vaidlus on selles, et kostjal puuduvad võimalused maksta hagejale tema poolt sissenõutavat elatist 04.10.1998 kostja sõlmis J.F-ga abielu. Sellest abielust on kaks last: M.F, xxx sünniaasta ja A.F, xxx sünniaasta. Lisaks sellele kostja ülalpidamisel tema uue abikaasa poeg, kes sündis xxx.a kostja sissetulek kuus on 3600 krooni kostja varaline seisund praegu on halvem kui hageja seisund. Hageja sissetulek on suurem kui kostja sissetulek. Kostjal on veel kaks last, kes on alaealised oluline on ka see, kas hagejal on olemas sissetulek või mitte. Hageja määras, et ta õpib praegu Narva Kutseõppekeskuses. Hageja ei esitanud tõendit sellest, et ta ei saa stipendiumi lähtudes eeltoodust leidis kostja, et hageja poolt sissenõutav elatise summat tuleb vähendada. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE HAGILE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele kostja vastusele hagile (tl 28) kostja argumendid on põhjendamata. Vastavalt Perekonnaseaduse § 50 sätetele, vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Hageja on samuti kostja laps nagu teised lapsedki teisest abielust. Kostja väited, et tema materiaalne seisund ei võimalda tal maksta hagejale elatist, ei ole veenvad. Olles heas mõistuses ning vabatahtlikult, otsustas kostja, et tal on mitu last ning ta pidi mõtlema ka nende ülalpidamisele. Hagejal on teada, et kostjal on sõiduauto, mis annab tunnistust tema normaalse materiaalse seisundi kohta. Hageja ema materiaalne seisund ei saa olla aluseks kostja vabastamaks elatise maksmisest, kuna vastavalt Perekonnaseaduse § 49 vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kostja argumendid, et hageja on täiskasvanu ning saab ise ennast ülal pidada, on vastuolus Perekonnaseaduse § 60 lg 2 sätetega, mille kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Hageja toetas oma haginõudeid. KOHTUISTUNG 2
(6)Tsiviilasi nr 2-07-6500 Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja täpsustas, et palub elatis mõista välja alates hagi esitamisest. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 1000 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kostja seletas, et töötab pidevalt Sankt-Peterburis ja saab nii palka kui ka raha lähetuskulude katteks. Kostja kinnitas, et peale hageja täisealiseks saamist ei tasunud ta elatist hageja ülalpidamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, olles läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: et hageja on kostja poeg. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud väljavõttega Rahvastikuregistrist (tl 15) et hageja on sündinud 09.01.1989 ning järelikult sai 09.01.2007.a täisealiseks Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud hageja passi ärakirjaga (tl 7) et alates 01.09.2005 kuni 28.02.2009 õpib hageja Narva Kutseõppekeskuses. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Kutseõppekeskuse 08.01.2007 tõendiga nr 15/01 (tl 8) et kostjal on abikaasa J.F. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0129655 (tl 23) et kostjal on veel lapsed: tütar A.F, sünd xxx, ja poeg M.F, sünd xxx. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud laste sünnitunnistustega CL 0217024 (tl 23) ja CL 0338337 (tl 24). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ning sama seaduse § 61 lg 1, 2 ja § 63 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2007 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustab 1800 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 27.02.2007. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja elatis, kuna see kostja kohustus tuleneb seadusest ja kostja ise tunnistas, et ei maksnud elatist peale hageja täisealiseks saamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-07-6500 Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et ülalpidamiskulud linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Kohus tunnistab see asjaolu üldtuntuks. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Hageja elukoht ema juures tähendab seda, et hageja ema peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist lapsele kuus 1000 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Lähtudes PKS § 61 lg-st 5 kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja esitas kohtule õiendi, et tema ema keskmine sissetulek (bruto) ajavahemikul 2006.a juulist detsembrini moodustas keskmiselt 9660,20 krooni (tl 9). Hageja seletas, et stipendiumi ta ei saa. Seega võrdub hageja ema ülalpidamisvõime 4830,10 krooniga (9660,20 krooni : 2 (hageja ema ja tema ülalpeetav - hageja)). Kostja oma sissetuleku suuruse tõendamiseks esitas 18.05.2007 tõendi nr 1/20 (tl 25), mille kohaselt töötab kostja ettevõttes SLD INVEST OÜ alates 01.10.2006.a ehitustöölisena töötasuga 3600 krooni kuus. Kostja seletas kohtule, et ta ei oma isikliku arvelduskontot ja kõik tema arveldused toimuvad abikaasa arvelduskonto kaudu. Vastavalt kohtu järelepärimisele pangast saadetud J.F arvelduskonto väljavõttele (tl 53-61) ajavahemikul 01.01.2007-29.11.2007 kanti J.F arvelduskontole xxx OÜ-lt M töötasuna ja lähetuste eest: 02.01.2007 – 2756 krooni 08.02.2007 – 2306 krooni 09.02.2007 – 3231 krooni 21.02.2007 – 10000 krooni 16.03.2007 – 13231 krooni 05.04.2007 – 3231 krooni 15.04.2007 – 10000 krooni 28.04.2007 – 5000 krooni 18.05.2007 – 18231 krooni 11.06.2007 – 3231 krooni 13.06.2007 – 15000 krooni 02.07.2007 – 3231 krooni 17.07.2007 – 15000 krooni 13.08.2007 – 18231 krooni 06.09.2007 – 18231 krooni 4
(6)Tsiviilasi nr 2-07-6500 12.10.2007 – 18231 krooni 05.11.2007 – 18231 krooni, seega kokku 177372 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 16124,70 krooni. Kohus loeb selle summa kostja sissetulekuks, kuna ta seletas, et praegu pidevalt töötab Sankt-Peterburis ning järelikult see on tema alaline sissetulek. Peale selle kostja perekond saab alates 06.09.2007 igakuiselt peretoetus summas 2100 krooni (tl 59-61) ja vanemahüvitis summas 3248 krooni kuus (tl 60-61). Seega võrdub kostja ülalpidamisvõime 4290 krooniga (16124,70 krooni + 2100 krooni + 3225 krooni) : 5 (kostja ja tema 4 ülalpeetavat: hageja, abikaasa, 2 last teisest abielust)). Kohus ei loe kostja ülalpeetavaks V.F, sünd xxx, kuna tema isaks on märgitud sünnitunnistuses S.F (tl 24) ja kostjal ei ole kohustust teda ülal pidada. Kohus loeb kostja ülalpeetavaks tema abikaasa, kuna vastavalt PKS § 21 abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Poolte varalise seisundi iseloomustab mitte ainult sissetulekud, kuid ka vallas- ja kinnisvara olemasolu. Vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljatrükile (tl 39) omab J.F xxx asuvat korteriomandit, kus elab J. F – V. M perekond. Peale selle J. F nimele on 04.03.2006 registreeritud sõiduauto väljalaskeaasta (tl 41). J. F arvelduskonto väljavõttest on näha, et 2007 oktoobris kanti üle tema arvelt S. F-le 280000 krooni selgitusega ”suvila ost”, kuid ei ehitisregistris ega ka kinnistusraamatus 28.12.2007 seisuga ei ole suvila registreeritud ei kostja ega ka tema abikaasa nimedele. Seega ei saa kohus suvilat arvestada kostja varalise seisundi hindamisel. Vaatamata sellele, et kostja ülalpidamisvõime puhtalt aritmeetiliselt on halvem kui hageja emal 540,10 krooni võrra (4830,10 krooni – 4290 krooni), omab ta vara, mille realiseerimise kaudu võib ta maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Näiteks, võib ta võõrandada perekonnas oleva sõiduauto. Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 1800 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on juba tuvastanud, et kostja ülalpidamisvõime võrdub 4290 krooniga iga ülalpeetava kohta, seega elatise väljamõistmisel summas 1800 krooni hageja kasuks ei osuta kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates elatise hagi esitamisest (PKS § 70 lg 1), mis on antud asjas 27.02.2007. See on tema seadusest tulenev õigus, kuna kostja ei pidanud hagejat ülal peale täisealiseks saamist. Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatuks olevat mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana summas 1800 krooni alates 27.02.2007 kuni hageja õppimise lõpetamiseni, s.o kuni 28.02.2009. Vastavalt PKS § 63 lg 2 kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud alustel. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab V.M, kelle kahjuks otsus tehti. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-07-6500 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)