2-05-14107/8

1 Ärakiri 2-05-14107 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-14107 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi V N, N P (D) ja T D vastu 37 260,49 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2008.a. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) Hageja esindaja: Vandeadvokaat K A (Advokaadibüroo xxx ) Kostja: V N (IK xxx , elukoht: xxx ) Kostja: N P (D) xxx ) (IK xxx, elukoht T D (IK xxx, elukoht xxx ) Kostja: Kostjate esindaja: V K (IK xxx , volikirja alusel, kostjate N. P ja T. D esindaja) Resolutsioon
3. Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi rahuldada.
4. Välja mõista solidaarselt V N (IK xxx , elukoht: xxx ), N P (D) (IK xxx , elukoht xxx ) ja T D (IK xxx , elukoht xxx ) Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Rahandusministeeriumi arveldusarve nr. xxx SEB Pangas) kasuks võlgnevus 37 260 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada kuuskümmend) krooni 49 senti, kohtukulud 2 800.- (kaks tuhat kaheksasada) krooni ning kohtuvälised kulud summas 1 200.- (üks tuhat kakssada) krooni. 2
5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi V N, N P (D), I I ja T D vastu 37 260,49 krooni nõudes. Vastavalt
6. juulil 2005.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja (põhivõlgnik) V N AS-ga SEB Eesti Ühispank 29.03.2000 õppelaenulepingu nr. xxx . Lepingut täiendati 12.09.2000 lisaga
7. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000.- krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 30.03.2000 summas 15 000.- krooni ja 27.09.2000 summas 15 000.- krooni, laenuintressiga 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 36`lg 5 kostjad (käendajad) N D, I I ja T D nende ja panga vahel 29.03.2000 ja 12.09.2000 sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti xxx seoses õpingute katkestamisega. Tulenevalt nimetatud asjaolust ja HaS § 364 tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ja käendajad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõudis pank vastavalt HaS § 362 hagejalt riigitagatise rakendamist 32 036,58 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate võlgnevuse. Kuna hageja täitis kohustuse panga eest, tekkis tal kostjate suhtes nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 21.07.2007 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 31.08.
8. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Kostjad lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Kostjate võlgnevus hagejale seisuga
9. juuni 2005.a moodustab 37 260,49 krooni, millest põhivõlgnevus 32 036,58 krooni ja intress 5 223,91 krooni. Hageja palub vastavalt TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2; HaS § 362 lg 2, 3; TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 37 260,49 krooni, riigilõiv 2 800.- krooni ning õigusabi eest 1 200.- krooni. ASJA KÄIK
10. juulil 2005.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 31) kostja T D hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt nõustus kostja olema V N õppelaenu käendajaks, kuna kostja V N elas vabaabielus T. D tütre N D. Kuna V. N õppis, oli tal võimalus saada õppelaenu. Hiljem V. N teatas talle, et õppelaenu andmisest keelduti, s.t. õppelaenu ta ei saanud. Sellest tulenevalt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuhagi esitada ei soovi ja palub jätta kohtukulud hageja kanda.
11. veebruaril 2007 esitas hageja esindaja kohtule taotluse kirjaliku menetluse määramiseks, sest hagiavalduses toodud nõue on suunatud kostjate vastu õppelaenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisele. Kostjad ei nõustu hagiga, kuna neil ei ole piisavalt raha, samuti ei nõustu käendajatest kostjad hagiga, sest nad on põhivõlgnikuga kokku leppinud, et põhivõlgnik tasub ainuisikuliselt laenu. Seoses sellega ja lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, palus hageja rahuldada hagi kirjalikus menetluses 3
12. novembril 2007 esitas kostja V N avalduse, mille avaldas soovi sõlmida hagejaga kompromissleping. Kostja nõustus hagiga ja võlgnevuse tasumisega ainuisikuliselt, maksegraafiku alusel. Kohtumenetluse käigus selgus, et Rahvastikuregistri ja 13.03.2002 surmatunnistuse nr. DL xxx (t.l. 79) andmetel on I I surnud 11.03.2002.a. Viru Maakohtu
13. detsembri 2007 kohtumäärusega lõpetati tsiviilasja menetlus kostja I I suhtes seoses kostja surmaga.
14. veebruaril 2008 esitas hageja esindaja teate kompromissi sõlmimise võimatusest. Hageja teatel saatis kostjate esindaja 22.11.2007 e-maili teel kirja, milles soovis antud tsiviilasjas kokkuleppe sõlmimist. Hageja koostas kostjatele maksegraafiku ning kokkuleppe maksegraafiku järgseks tasumiseks. Hageja esindaja edastas nimetatud dokumendid kostjate esindaja meiliaadressile 07.01.
15. Kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli, et dokumendid allkirjastatakse kõikide kostjate poolt ja tagastatakse hageja esindajale ning hageja allkirjastab dokumendid pärast esimese osamakse õigeaegset laekumist. Maksegraafiku kohaselt oli esimese osamakse tähtaeg 15.01.
16. Seisuga 21.02.2008 esimest osamakset laekunud ei ole, samuti ei ole kostja saatnud allkirjastatud dokumente ega edastanud omapoolseid seisukohti. Sellest lähtuvalt palus hageja esindaja rahuldada hagi täies ulatuses. KOHTUISTUNG
17. aprilli 2008 kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses, mõistes solidaarselt kostjatelt välja põhivõlgnevuse summas 32 036,58 krooni, intressi 5 223,91 krooni, riigilõivu 2 800.- krooni ja õigusabikulud 1 200.- krooni. Kostjate N. P ja T. D esindaja V. K nõustus hagiga, seda enam, et põhivõlgnik V. N on haginõudega täielikult nõustunud. Kostjate esindaja palus võtta arvesse asjaolu, et kostja V. N on haginõuet tunnistanud ja võtnud kogu vastutuse enda kanda. Kostja V N kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: AS SEB Eesti Ühispank ja kostja V. N vahel sõlmitud õppelaenulepinguga nr. xxx , lepingu lisaga nr. 1 ja käenduslepingutega (tl. 6-12); AS SEB Eesti Ühispank poolt 29.01.2002 esitatud taotlusega riigitagatise realiseerimiseks ja võlgnike nimekirjaga (tl. 14-15), 13.02.2002 korraldusega nr. MK xxx õppelaenu riigitagatise realiseerimise kohta (tl. 16), maksekorraldusega nr. xxx (tl. 23) riigilõivu tasumise kohta ja Eesti Vabariigi poolt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kostjatele 21.07.2004 esitatud nõuetega õppelaenu tasumiseks (tl. 17-20), mille kohaselt kostjad võlgnevad Eesti Vabariigile 35 729,80 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 29.03.2000.a AS-i SEB Eesti Ühispank ja kostja V. N vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr xxx alusel anti laenusaajale riikliku õppelaenu summas 15 000 krooni laenuintressiga 5% aastas. Lepingut täiendati 12.09.2000 lisaga
18. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000.- krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 30.03.2000 summas 15 000.- krooni ja 27.09.2000 summas 15 000.- krooni (tl. 8). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega vastavalt HaS § 36`lg 5 kostjad (käendajad) N D, I I ja T D nende ja panga vahel 29.03.2000 ja 12.09.2000 sõlmitud käenduslepingute alusel (tl. 9-11). 4 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
19. juulit 2002.a, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Laenulepingu mõiste oli toodud kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 272 lg 1, mille järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandisse (operatiivsesse valdusse) raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama.. TsK § 206 lg 1 kohaselt laenulepingu täitmist võis tagada ka käendusega. Käendaja vastutuse sätestas TsK § 207 lg 1, mille kohaselt kohustise mittetäitmisel võlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja eest kui solidaarsed võlgnikud. Kooskõlas TsK § 207 lg 2 käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik. Hagiavalduse kohaselt pole kostjad saadud laenu koos intressidega tagastanud, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist. 29.01.2002.a esitas AS SEB Eesti Ühispank Rahandusministeeriumile taotluse kostjate võlgnevuse kustutamiseks - 32 036,58 krooni ülekandmiseks. Rahandusministeeriumi maksekorralduse nr MK xxx alusel kandis riik kostjate eest pangale 32 036,58 krooni (t.lk. 16). Eeltooduga on tuvastatud, et kostjate kohustiste täitmine on toimunud riigi arvelt, mis omakorda annab riigile vastavalt HaS § 362 lg 2 nõudeõiguse laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 32 036,58 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 08.04.2002.a kuni 25.06.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 5 223,91 krooni. Kokku on hageja nõudeks 37 260,49 krooni. MENETLUSKULUD Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 2 800.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv ja õigusabi eest 1 200.- krooni. Hagi on esitatud kohtule
20. juulil
21. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
22. jaanuari
23. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.
24. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud 2 800.- krooni ning kohtuvälised kulud 1 200.- krooni Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik