2-07-11078/11

2-07-11078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. aprill 2008.a. Tsiviilasja number 2-07-11078 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (isikukood xxx1, elukoht xxx), tema esindaja jurist Vassili Vorobjov, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja adv.Igor Belugin (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, Juhkentali 5, 20501 Narva). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 15.aprill
2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja xxx, tema esindaja Vassili Vorobjov, kostja xxx ja tema esindaja adv. Igor Belugin. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Jagada xxx ja xxx ühisvara ning välja mõista xxx tema omandisse jääva ühisvara (korteriomand xxx, reaalosana korter nr.xxx) arvelt rahaline hüvitis 300 000.- (kolmsada tuhat) krooni xxx kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu registreeriti 21.02.1997.a. ja lahutati Narva Linnakohtu 17.05.2000.a. otsusega. Ühisvara jagamise küsimus jäi lahendamata ja pooled lootsid selle lahutada kokkuleppel. Kostja ei ole nõustunud kohtuvälise kokkuleppega. Abielu ajal soetasid abikaasad 17.02.1999.a. 2-toalise korteri asukohaga xxx. Korter kinnistati korteriomandina 25.02.2003.a. ja omanikuna kinnisturaamatusse kanti kostja, xxx. Korteri väärtuseks hindab 600 000 krooni. Palub anda korteriomand hageja omandisse. Hagejal on uus perekond ja sündinud väike laps. Perekond vajab elamispinda ja on sunnitud käesoleval ajal kasutama rendipinda. Kostja töötab ja elab Tallinnas ning viibib vaidlusaluses korteris vaid puhkepäeviti. Nõustub kostjale hüvitama pool korteri väärtusest. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Leiab, et 2-toaline korter asukohaga xxx linnas oli vallasasjana poolte ühisvara, korteriomandiks kinnistati pärast abielu lahutamist. Poolte abielulised suhted lõppesid kohe pärast korteri ostmist. Korteris koos ei elatud, sest korter oli remontimata. Tema remontis ja heakorrastas korteri pärast lahutust. Nõustub hageja poolt nimetatud korteri hinnaga 600 000 krooni. Kuna korter on pärast lahutust kinnistatud tema nimele, palub selle jätta tema omandisse. Nimetatud korter on olnud koduks temale ja poolte ühisele pojale. Tallinnas töötab ajutiselt, sest Narvas ei leidu tööd. Ühisvara jagamisel taotleb kõrvale kalduda poolte võrdsusest: ühisvara väärtusest 4/5 peaks kuuluma kostjale ja 1/5 hagejale. Ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks on kostja juures elava ühise lapse huvide arvestamine, hageja panus ühisvara soetamisse on praktiliselt olematu, samuti tuleb arvestada kostja poolt korteri korrashoidu ja selle ülalpidamist pärast abielu lahutamist, mis on suurendanud korteri väärtust. Nõustub hagejale hüvitama 1/5 korteri väärtusest. Kohtu põhjendused ja järeldus Poolte ühisvaraks on poolte abielu ajal erastatud xxx asuv 2-toaline korter. Korteri väärtus on 600 000 krooni. Abielusuhete lõppemisel jäi korteris remont lõpule viimata ja kostja remontis korteri pärast abielulahutust ning kinnistas korteriomandina 25.02.2003.a. Pärast lahutust on korterit kasutanud ja kõik korteriga seotud kulutused kandnud kostja. Hagejal on uus perekond ja sündinud väike laps. Hageja elab uue perekonnaga üürikorteris. Kostja töötab Tallinnas ja viibib Narvas puhkepäeviti ja puhkuse ajal. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korter asukohaga xxx, väärtusega 600 000 on soetatud abielu ajal ja moodustab seega abikaasade ühisvara. PkS § 18 lg 1 võimaldab ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Poolte abielu lahutati Narva Linnakohtu 17.05.2000.a. otsusega, abielu lahutamisel abikaasad 3 ühisvara ei jaganud. Korter jäi kostja kasutusse, kes 25.02.2003.a. s.o. pärast abielu lõppemist kandis ennast omanikuna kinnisturaamatusse. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja lg 2 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kostja on taotlenud ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest arvestades: - poolte ühise lapse tähelepanuväärivat huvi; - asjaolu, et hageja panus ühisvara soetamisel on olnud väga vähene; - ühisvaraks olev korter on suures osas omandatud kostja ema kingitud vahendite arvel; - kostja on korteri korrashoiule pärast lahutust kulutanud märkimisväärseid vahendeid. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole selgitanud, milles seisneb lapse tähelepanuvääriv huvi. Samas on kostja omaks võtnud, et hageja on kogu abielu ajal omanud sissetulekut töötasu näol ja seda kulutanud perekonna huvides. Esitatud laenuleping, millest nähtub, et kostja ema, xxx, on võtnud pangalaenu, ei tõenda, et nimetatud summa oleks kingitud kostjale korteri ostmiseks. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid korterile pärast abielusuhete lõppemist tehtud kulutuste kohta. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Kuna ühisvaraks on kinnisasi, tuleb kohtul otsustada, kelle omandisse jääb korteriomand. Poolte ühisvaraks olev 2-toaline remontimata korter jäi pärast abielusuhete lõppemist kostja kasutusse, kostja on korteri remontinud ja kandnud kõik sellega seotud kulutused. Kostja koos poolte ühise lapsega on kasutanud korterit oma elukohana ja selle ka 2003.a.kinnistanud korteriomandina. Hageja ei ole korteris elanud ja ühisvara arvel saadava hüvitise eest on tal võimalik parandada oma elamistingimusi samaväärse teise korteri soetamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et korteriomand asukohaga xxx tuleb jätta kostja omandisse. PkS § 19 lg.4 kohaselt, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pooled on kohtuistungil jõudnud vara väärtuse osas ühisele seisukohale, mille kohaselt korteri väärtuseks on 600 000 krooni. Kuna xxx jääva vara väärtus on suurem tema osast ühisvaras, tuleb temalt välja mõista hageja kasuks rahaline hüvitus, suuruses pool ühisvara väärtusest s.o. 300 000 krooni. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et selline jaotus on õiglane ja sama paragrahvi lg 2 rakendamiseks puudub vajadus. Kohtunik