kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes vormi- või menetlusnõuete rikkumisele tuginedes. 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati veelkordselt umbusaldust O. Goginile ning see kinnitab veelkord, et R.H poolt juhitav volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan. Loksa Linnavolikogu määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korrast tuleneb, et volikogu esimehe hüvitust makstakse ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse esimehe staatuse tõttu. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, kohustades vastustajat maksma kaebajale volikogu esimehe hüvitust kahe kuu eest kokku 19 500 kr. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: O. Gogin oli 01.09.2006 volikogu istungi alguse seisuga volikogu esimees, O. Goginile avaldati Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsusega nr 32 umbusaldust ja 09.02.2007 otsusega nr 9 korduvalt umbusaldust, 2006 septembrikuus maksti O. Goginile volikogu liikme tasu 500 kr ja oktoobrikuus ei makstud midagi. Asja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006 ning istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe V.F ettepanekul lahkusid tema ise ning R.H, G.N, J.T, V.G, E.S, H.T-lt ja K.V kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile (otsus nr 32) ning valisid uueks volikogu esimeheks R.H (otsus nr 33). 2
lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 ”Loksa Linnavolikogu esimehele O. Goginile umbusalduse avaldamine” tühisus on ilmselge, sest sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. Kuna otsus O. Goginile umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Volikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 kehtivuse hindamisel ei saa lähtuda
§-st 58. Seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust. Teisisõnu ei muuda O. Goginile korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud umbusalduse õigusvastasust. Põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et volikogu esimehe tasu maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et O. Gogin reaalselt sel ajal volikogu esimehe ülesandeid ei täitnud. Volikogu määrus nr 39 ei sea volikogu esimehe tasu maksmisele muid tingimusi peale volikogu esimeheks olemise. Kuna kaebajale maksti 2006 septembrikuus volikogu liikme tasu 500 kr, siis tuleb selle summa võrra taotletud hüvituse suurust vähendada. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda, sest kaebaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust ega kuludokumente. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES O. Gogini apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda ja teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebuses märgiti, et kohtul polnud hüvituse vähendamiseks alust. Ringkonnakohtu istungil täpsustas O. Gogin, et ei apelleeri kohtuotsust osas, milles kohus tegi tasaarvestuse volikogu liikme tasuga ja vähendas taotletavat hüvitust 500 kr võrra. Apellant aga leiab, et kuna kaebus sisuliselt rahuldati, siis oleks pidanud kohus välja mõistma vastustajalt kaebaja kasuks tema kantud menetluskulud, so kahe eraldi kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 160 kr. Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja jätta O. Gogini kaebus terves ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Haldusakti tühisuse tuvastamist, nagu ka kehtetuks tunnistamist, ei saa nõuda vaid 3
). Kohus ei järginud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättis tähelepanuta asja õigeks lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ning hindas tõendeid ühekülgselt. Apelleeritud kohtuotsuses ja samas haldusasjas tehtud määruses on kohus jõudnud vastandlikele seisukohtadele sama küsimuse käsitlemisel. Määruses nõustus kohus, et lubatav ei ole volikogu esimehe meelevaldne käitumine volikogu istungite kokkukutsumisel või ärajätmisel. Apelleeritud otsuse tegemisel jättis kohus tähelepanuta, et Loksa Linnavolikogu liikmete lahkumine kõrvalsaali oli tingitud kaebaja kui volikogu tollase esimehe meelevaldsest ja seadusevastasest käitumisest. Kaebaja poolt tekitatud olukorras ei saanud volikogu normaalselt funktsioneerida. Volikogu 01.09.2006 istungi päevakorras oli muuhulgas kaebajale kui volikogu esimehele umbusalduse avaldamise otsustamine. Kaebaja oli teadlik, kes toetab 10.08.2007 tehtud umbusalduse ettepanekut, mistõttu oli tema tegevus volikogu liikmete E.S ja V.G istungil osalemiseks mittelubamiseks suunatud sihikindlalt sellele, et välistada KOKS § 45 ette nähtud volikogu häälteenamust temale umbusalduse avaldamiseks. Arvestades kahe volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks osa liikmete istungilt mittelahkumise korral umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused olnud moonutatud ega kajastaks volikogu tegelikku tahet. Kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti küll istungi läbiviimise norme, kuid see ei too kaasa kaebajale umbusalduse avaldamise otsuse tühisust. Kohus oleks pidanud volikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 õiguspärasust sisuliselt kontrollima. 01.09.2006 istungist võtsid osa selleks õigustatud isikud, volikogu oli kokku kutsutud tollase esimehe O. Gogini poolt ning istungil arutati päevakorras märgitud küsimusi. Seetõttu ainuüksi asjaolu, et volikogu enamus võttis otsuseid vastu kõrvalsaalis, ei tähenda, et sellised otsused võeti vastu ebapädeva organi poolt. Volikogu enamuse huvi O. Gogini meelevalla takistamise vastu on antud olukorras kaalukam kui menetlusnormide järgimine. Analoogilisele seisukohale on asutud ka kohtupraktikas.
lg 2 p 3 sätestatud haldusakti tühisuse alust käesoleval juhul ei esine ning kohtu vastupidine seisukoht pole õige. Kuna kaebajale umbusalduse avaldamise otsus nr 32 ei ole tühine, siis puudub kaebajal õigus nõuda volikogu esimehe hüvitist aja eest, mil ta volikogu esimees enam polnud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et volikogu esimehele hüvituse maksmine ei ole seotud muude tingimustega kui volikogu esimeheks olemine. Nii volikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kehtestatud korra p 4 kui ka 18.09.2006 määrusega nr 19 kehtestatud korra punktist 1 tuleneb, et hüvitust makstakse linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti volikogu esimeheks R.H, siis tema täidabki volikogu esimehe funktsioone ja saab selle eest ka hüvitust. Kaebaja kui väidetava Loksa Linnavolikogu esimehe tegevus on suunatud üksnes Loksa linna maine halvustamisele ja kohaliku omavalitsuse organite töö häirimisele. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu ei muudaks kaebajale 09.02.2007 korduva umbusalduse avaldamine 01.09.2006 vastu võetud otsuste staatust.
-st tulenevalt on haldusorganil õigus tema poolt antud haldusakte parandada, muuta või kehtetuks tunnistada. Analoogia alusel peaks olema võimalik ka tagasiulatuvalt haldusakti kinnitamine juhul, kui tekib kahtlus akti õiguspärasuses. Seega, isegi juhul, kui otsuse nr 32 puhul oleks tegemist õigusvastase haldusaktiga, jõustas Loksa Linnavolikogu selle 09.02.2007 otsusega tagasiulatuvalt. O. Gogini vastuses paluti jätta Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustuti halduskohtu otsuse põhjendustega otsuse nr 32 tühisusest ja kaebaja õigusest saada volikogu esimehe hüvitust puudutavas osas. 4
lg 2 p 3 tähenduses ja sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtetu algusest peale, sest seda pole andnud pädev organ. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vastustaja seisukohta, et halduskohus oleks pidanud otsuse nr 32 õiguspärasust sisuliselt kontrollima ning kohaldama
§-s 58 sätestatut (mille kohaselt ainuüksi vormi- või menetlusviga ei anna alust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist), ringkonnakohus ei jaga. Tühisus on haldusakti automaatne kehtetus oluliste puuduste korral seaduses sätestatud juhtudel ning vaid muude vigade puhul kehtib haldusakt vaatamata õigusvastasusele, kuni pädev haldusorgan või kohus akti kehtetuks tunnistab või tühistab. Seega tühisus tuleneb otse seadusest ning üheks tühisuse aluseks
Vastustaja märgib küll õigesti, et kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid tingimusel, et viga on ilmselge ning et pädevuse puudumine või ületamine võib olla vaieldav, kuid ringkonnakohtu hinnangul asus esimese astme kohus õigele seisukohale, et käesoleval juhul polnud tegemist pelgalt ebaoluliste menetluslike puudustega ning tühisuse aluse esinemine pole vaieldav. Halduskohus põhjendas asjakohaselt ja piisavalt KOKS ja Loksa linna põhimääruse vastavatele sätetele tuginedes, miks ei saa olukorras, kus volikogu esimehe O. Gogini juhatusel toimub korrektselt kokku kutsutud volikogu istung, anda kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit ning miks ei saa vaidlusalusel juhtumil pidada volikogu istungiks V.F juhatatud volikogu liikmete koosolekut ega sellel koosolekul vastu võetud otsust nr 32 Loksa Linnavolikogu kui kollegiaalse haldusorgani otsuseks. KOKS ega üksi teine õigusakt ei näe ette, et osa volikogu liikmetest võiks istungilt lahkuda ja asuda pidama teist istungit. Vastustaja väidetud faktilistest asjaoludest nähtuvalt enne volikogu kaheks grupiks jagunemist tekkis vaidlus kahe volikogu liikme volituste üle, kuid see ei ole aluseks KOKS-i ega Loksa linna põhimäärusega sätestatud volikogu töökorra reeglite rikkumiseks. Volikogu töö korraldajaks on KOKS järgi volikogu esimees ning aseesimees on esimehe asendajaks. Loksa linna põhimääruse (vaidlusaluse aja redaktsioon) kohaselt aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatamisel. Käesoleval juhul polnud O. Gogin ära, tema volitused polnud peatunud ning ta juhatas istungit. Seega haldusakti andmise pädevust omava haldusorganina
tähenduses saab lugeda vaid seda kollegiaalorganit, mille istungit 01.09.2006 juhatas O. Gogin. Kohtuotsus ei ole vastuoluline ning asjaolu, et vastustaja halduskohtu seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda kohtu järelduste ebaõigsust ega kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumist. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-35-01 oli tegemist käesolevast juhtumist erineva olukorraga, kus vallavolikogu muutus tegutsemisvõimetuks, sest polnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest vastu võtnud valla eelarvet, valla põhimääruse järgi istungit juhatama pädev isik kuulutas istungi katkenuks ja lahkus ning vaidlus käis selle üle, kas neil asjaoludel saab jätkata istungit vanima liikme juhtimisel ja võtta vastu eelarve. Vastustaja väidetud faktilistest asjaoludest ei järeldu, et kaebaja kui volikogu 5
vastavad sätted annavad haldusorganile kaalutlusõiguse oma varasemat haldusakti muuta või kehtetuks tunnistada, sealhulgas tunnistada isiku kahjuks kehtetuks ka õiguspärast haldusakti. Õige on aga halduskohtu seisukoht, et tühist, so algusest peale kehtetud haldusakti, pole võimalik tagasiulatuvalt kehtivaks muuta. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil vastu võetud otsus O. Goginile korduvalt umbusalduse avaldamise kohta kehtib selle õiguspärasuse korral edasiulatuvalt, kuid tagasiulatuvalt ei saa sellega tühist haldusakti jõustada. Kuna kaebajale umbusalduse avaldamise otsus nr 32 on tühine, oli kaebaja septembris ja oktoobris 2006 jätkuvalt volikogu esimees. Põhjendatud pole vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja reaalselt volikogu esimehe kohustusi ei täitnud, siis ei saa talle volikogu esimehe hüvitust maksta. Loksa Linnavolikogu 02.05.2005 määruse nr 39 punkt 3 nägi ette volikogu esimehele hüvituse maksmise 10 000 kr kuus muid hüvituse maksmise tingimusi kehtestamata. Vastustaja viidatud määruse punktist 4 nähtub, et ühtlasi komisjoni esimeheks olevale volikogu esimehele makstakse hüvitust ainult volikogu esimehe kohustuste täitmise eest, kuid sellest punktist apellandi tehtud järeldust ei tulene. Lisaks on vastustaja ise korduvalt märkinud, et kaebaja on pärast 01.09.2006 volikogu istungeid kokku kutsunud ning volikogu liikmete vähemusega ka otsuseid vastu võetud. Seega ei ole alust ka väitel, et O. Gogin oli pärast 01.09.2006 volikogu esimehena tegevusetu. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus ei näe ka O. Gogini apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja kasuks menetluskulude välja mõistmiseks ei piisa, et kohtuotsus on tehtud vastustaja kahjuks. Enne kohtuvaidlusi tuleb esitada ka vastav taotlus, kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 93 lg 1). Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et esimese astme kohtus oleks kaebaja taotlenud menetluskulude hüvitamist. Sellist taotlust ei sisaldanud kaebused (mis liideti ühiseks menetlemiseks) ning ka kohtu 22.02.2007 määrusele, millega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja täiendavate taotluste/tõendite, sealhulgas menetluskulude hüvitamist puudutavaid, esitamise aja 05.03.2007, kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusega ei reageerinud. Eeltoodu alusel pole ka menetluskulude jaotust puudutas osas põhjust muuta kohtuotsust. Kuna Loksa Linnavalitsuse apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on kaebajal õigus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamisele. Kuludokumentide kohaselt koosnevad kaebaja menetluskulud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 80 kr, esindaja tasust 22 066 kr (koos käibemaksuga) ja sõidukulust (kütusekulu 12,74 l) 200 kr. Riigilõivu hüvitamise taotlust ei saa rahuldada kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu. Taotlus sõidukulu 200 kr hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esindaja kulude osas leiab ringkonnakohus, et need ei olnud kaebaja kantud ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Arvestades vaidluse iseloomu, mahtu ja keerukust loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks esindaja tasu suuruseks 5 500 kr (koos käibemaksuga). Kohtunikud Oliver Kask Lilianne Aasma Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.