). Julgeoleku tagamist vanglas reguleerib Vangistusseaduse
lg 1 kohaselt moodustatakse kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu saatmiseks väljaspool vangla ja arestimaja territooriumi relvastatud saatemeeskonnad. Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega. Perioodil 07.04.2003 kuni 15.06.2006 kehtis „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“, mis oli justiitsministri poolt kehtestatud 26.03.2003 määrusega nr 20. Alates 15.06.2006 kehtib justiitsministri 30.05.2006 määrusega nr 17 kehtestatud uus „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ (Töökord). Nähtuvalt justiitsministri mõlema määruse pealkirjadest ja nende sisust, samuti
lg 1 mõttest, reguleerib Töökord ainult vangla saatemeeskonna ülesandeid ja nende töökorda ning seda ainult seoses kinnipeetavate, vahistatute ja arestialuste vanglavälise saatmisega.
lg 2, mis annab justiitsministrile õiguse kehtestada saatemeeskonna ülesanded ja töökorra, ei anna õigust kehtestada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavate suhtes kui on sätestatud vangistusseaduse 8. osas. Vastustaja on tunnistanud, et kõikidel 24 korral, mis R.Kalda on kaebuses välja toonud, on kaebuse esitaja suhtes tema etapeerimisel kasutatud käeraudu ja seda kogu etapeerimise vältel. Seega selles osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, perioodil 18.07.2006 kuni 14.02.2007 ja alates 04.05.2007 kuni kohtistungi ajani kaebuse esitaja suhtes käeraudu ei kasutatud, kuigi ka nendel ajavahemikel teda samuti etapeeriti. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et käeraudade kasutamine tema suhtes vanglavälisel saatmisel kaebuses toodud perioodidel toimus õigusvastaselt. Nagu märgitud, tuleb ka kinnipeetava vanglavälise saatmise korral julgeoleku tagamisel lähtuda vangistusseadusest endast. Käeraudade kasutamine on üks ohjeldusmeede julgeoleku tagamisel (
lg 2).
lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Kuna julgeolek tuleb tagada ka kinnipeetavate saatmisel, on vanglal õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, sealhulgas käeraudade kasutamist ka kinnipeetava vanglavälisel saatmisel. Kuid see on vangla õigus, mis tähendab, et ohjeldusmeetme kohaldamine iga konkreetse isiku suhtes ja igal konkreetsel juhul peab olema põhjendatud.
lõikes 1 sisalduv säte, et ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht (kuni 31.01.2007 redaktsioon) või et ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava 5 saatmisel (kehtib alates 01.02.2007), võimaldab käeraudu kasutada kinnipeetava vanglavälisel saatmisel, kuid sellise vahendi kasutamine ka vanglavälisel saatmisel peab olema igati põhjendatud, ning sellise otsuse õiguspärasust peab olema hiljem ka võimalik kontrollida. See tähendab, et ohjeldusmeetme kohaldamine, kui selline otsus tehakse saatmisele eelneva haldusmenetluse käigus, tuleb vormistada kirjalikult ja motiveeritult.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik. Ühelgi juhul, kui kaebuse esitaja suhtes etapeerimisel käeraudu kasutati, vangla direktori otsust selle kohta tehtud ei olnud. Seda kinnitab ka vastustaja ise. Samuti ei ole tõendatud, et oleks esinenud selliseid olukordi, kus reaalne põgenemis- või kallaletungi oht tekkis vahetult saatmise ajal, mis oleks tinginud kohese vajaduse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Lisaks
lg 4, näeb ka Töökorra § 4 lg 4 ette, et julgeolekuabinõud kinnipeetava saatmisel tuleb määrata vangla direktori poolt. Töökorra § 4 lg 1 kohaselt täidetakse saateülesanne vangla direktori kirjaliku korralduse, juhendaja juhiste ja saateplaani alusel. Vastavalt Töökorra § 4 lõikele 4 pöörab vangla direktor kinnipeetavale lühiajalist väljaviimist lubades korralduses erilist tähelepanu julgeolekule ja arvestab seejuures kinnipeetava isikuomadusi, karistusaja pikkust, toimepandud kuriteo raskust, laadi, väljaviimise põhjusi ja muid asjaolusid. Direktori korraldus on üheks saatedokumendiks, mille saamisel ja mille alusel koostab saatemeeskonna juhendaja saateplaani (Töökorra § 6 lg 2 p 1). Direktori vastava kirjaliku korralduse puudumisel ei ole saatemeeskonnal endal õigust kellegi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, välja arvatud kui seda tingivad vahetud erakorralised asjaolud. Kaebuse esitaja staatus- karistatud eluaegse vangistusega - ei ole selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis annaks õiguse tema suhtes põhjendusteta käeraudu kasutada. Samas mõlemal juhul, nii direktori vastava otsuse olemasolul kui ka erakorralise sündmuse puhul peab ohjeldusmeetme kasutamine olema ka saateplaanis fikseeritud. Vastustaja kinnitusel kaebaja poolt vaidlustatud perioodil ühelgi juhul saateplaanis kaebaja suhtes käeraudade kasutamist ei märgitud. Seega kohaldati kaebuse esitaja suhtes käeraudu kõikidel kaebuses väljatoodud juhtudel õigusvastaselt, vastavat haldusakti vormistamata ja kohaldatud meetme kasutamist põhjendamata. Kinnitust on leidnud, et käeraudu kasutati kaebuse esitaja suhtes kogu etapeerimise vältel, see on nii saateautosse minekul, saateautos viibides kui ka saateautost väljudes. Kuni 22.10.2006 kehtinud Töökorra § 19 lg 3 p 1 nägi ette, et kui saadetakse eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetavat või kinnipeetavat või vahistatut, kes on eriti põgenemisohtlikud, liigub saadetav väljaspool saateauto kambrit käeraudades. Kuigi antud säte on õiguskantsleri ettepanekul 22.10.2006 kehtetuks tunnistatud, ei olnud ka kuni 22.10.2006 kehtinud Töökorra § 19 lg 3 p 1 alusel saatemeeskonnal õigust kasutada käeraudu kogu etapeerimise vältel, vaid ainult väljaspool saateauto kambrit. Seega piirati kaebaja õigusi eriti intensiivselt ja seda sageli mitmete tundide vältel, samas kui Töökord nägi võimalust käeraudu kasutada ainult väljaspool saateauto kambrit. Vastustaja väited saateauto eripärast ja käeraudade äravõtmisega kinnipeetavale võimalike vigastuste 6 tekitamisest ei anna põhjust käeraudade põhjendamatuks kasutamiseks ja õigusnormide mittetäitmiseks. Vastustaja on põhjendanud kaebaja suhtes käeraudade kasutamist tulenevalt tema põgenemisohtlikkusest ning tema võimalikust ohust (enesekaitsevahendina) vanglaametnikele. Kuid samas ei ole millegagi tõendatud, et kaebuse esitaja põgenemisohtlikkus ja kallaletungi oht oleks vaidlusalustel perioodidel olnud suurem kui perioodidel, kui tema suhtes käeraudu ei kasutatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine ei ole toimunud mitte muutunud asjaolude alusel ehk põgenemisriski äralangemise tõttu, vaid ühel juhul õiguskantsleri märgukirja alusel ning teisel korral justiitsministeeriumi vaideotsuse alusel. Mõlemal juhul selgitati, et ohjeldusmeetmete kasutamine on lubatud, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht ning kui selle kohaldamise kohta on pädeva isiku vastav haldusakt. Eeltoodu ei välista, et edasilükkamatutel juhtudel on õigustatud ja põhjendatud julgeolekukaalutlustel rangemate meetmete kasutamine ning kinnipeetava õiguste intensiivsem piiramine, seda juhul, kui kinnipeetav on ohtlik või tema põgenemisrisk on tavalisest suurem. Edasilükkamatuks juhuks tuleb pidada olukorda, kus kinnipeetav oma agressiivse või ründava käitumisega seab vahetusse ja tegelikku ohtu enda, kaaskinnipeetavate või vanglaametnike elu või tervise, püüab põgeneda või esineb reaalne põgenemisoht. Kuna julgeolekuabinõusid üldjuhul kohaldab vangla direktor, tuleb viimast koheselt teavitada erakorraliste abinõude kohaldamisest, kes hindab kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli põhjendatud või mitte. Vaidlusalustel juhtudel ei olnud ohjeldusmeetme kasutamine ühelgi juhul tingitud kaebuse esitaja poolt põhjustatud intsidendist. Lähtudes eeltoodust leiab, kohus, et vastustaja poolt kaebaja suhtes käeraudade kasutamine kaebuses märgitud perioodidel toimus õigusvastaselt. II Kahju hüvitamine. R.Kalda taotleb Tartu Vanglalt käeraudade õigusvastase kasutamisega tekitatud mittemateriaalse kahju 15 000 krooni hüvitamist. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusega rikuti tema inimväärikust ning põhjustati heaolu langus. Kohus eelnevalt tuvastas Tartu Vangla poolt kaebuse esitaja suhtes käeraudade kasutamise õigusvastasuse. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg-st 1 süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning siis kui sellega on isikule põhjustatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Käeraudade kasutamine on alati üks äärmuslikest julgeolekuabinõudest, mis riivab intensiivselt isiku õigusi ja vabadusi. Põhjendamatu käeraudade kohaldamine võis kaebajale tuua kaasa nii hingelisi kui füüsilisi kannatusi. Esines juhtumeid, kus kaebuse esitaja pidi kitsas saateauto kambris käeraudades olema mitmeid tunde. Pikemat aega käeraudades olek tingib samas teatud sundasendis oleku, piirab isiku kehalist liikumist ning toob kaasa isikule kaasa mittevajalikke ebamugavusi ja füüsilisi kannatusi. Põhjendamatult käeraudade kasutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste olulised piirangud. Tuginedes kohtupraktikas antud seisukohtadele, tuleb inimväärikuse 7 alandamise puhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, ilma et kaebaja peaks seda eraldi tõendama. Vanglas viibiva kinnipeetava õigused ja vabadused on piiratud ja ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega, samas peavad kinnipeetavatele olema tagatud tema põhiseaduslikud õigused. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või ametnik vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei ole põhjustanud kahju süüliselt. Õigusvastaselt, ilma faktilise ja õigusliku aluseta isiku suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine saab toimuda ainult süüliselt. Kohus leiab, et käeraudade kohaldamist ilma õigusliku aluseta saab lugeda süüliselt inimväärikuse alandamiseks. Antud juhul toimus kaebaja õiguste eriti intensiivne riive mitte ühel korral, vaid kaebuse järgi 24 korral. Kaebaja on põhjendatult viidanud Euroopa Vanglareeglistiku Rec
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.