KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-06-2015 Haldusasi Ravil Khair Al-Dini kaebus Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkt 4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ravil Khair Al-Dini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Ravil Khair Al-Din Vastustaja (haldusorgan) – Viru Maakohus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Ravil Khair Al-Dini kaebus Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkti 4 tühistamiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkt
- Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus muutma. Välja mõista Viru Maakohtult Ravil Khair Al-Dini kasuks menetluskulud 160 krooni (ükssada kuuskümmend krooni). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- R. K. Al-Din esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Maakohtu konkursikomisjoni otsuse ja selle aluseks oleva
- septembri 2006 protokolli nr 1 punkt 4 tühistamist ning Viru Maakohtu konkursikomisjonile ettekirjutuse tegemist kaebuse esitaja ametisse nimetamise küsimuse uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohtu direktori käskkirjaga moodustati komisjon Viru Maakohtu konsultandi vaba ametikoha täitmiseks. Komisjoni
- septembri 2006 protokolli nr 1 p 4 kohaselt otsustati Ravil Khair Al-Din lugeda vestlusvooru mitteläbinuks ning talle teatati sellest ka kirjalikult. Komisjon põhjendas oma otsust protokolli punktis 4 järgmiselt: „Komisjoni poolt kontrolliti Ravil Khair Al-Dini poolt vestluse käigus esitatud küsimusele: „Kas ta on osalenud konkurssidel näiteks kohtuniku ametikohale?“ antud vastust, mis oli Ravil Khair Al-Din poolt eitav. Kontrollimise tulemusena selgus, et Ravil Khair Al-Din on kandideerinud kohtuniku ametikoha taotlejaks Riigikohtu poolt 14.03.2005 väljakuulutatud konkursil Narva Linnakohtusse, kuid ei läbinud nimetatud konkurssi. Seega Ravil Khair Al-Dini vastused komisjoni küsimustele ei olnud tõesed“. Kaebuse kohaselt on komisjon rikkunud R. K. Al-Dini subjektiivseid õigusi soovitud ametikohale nimetamisel, esitades oma põhjendustes valeandmeid. Kaebuse esitaja vastab teenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele. Arusaamatu on komisjoni esimehe seisukoht, et protokolli algses sõnastuses esines ebatäpsus, kuna tegelikult esitati küsimus varasema kandideerimise kohta kohtunikuks, mitte kohtunikukandidaadiks, ning seega on komisjon kaebaja arvates oma põhjendustes esitanud väära informatsiooni. Kaebuse esitaja väidab, et ta pole kunagi varjanud oma osalemist kohtunikukandidaadi ametikohale toimunud konkursil.
- Tartu Halduskohus tagastas
- novembri 2006 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuses taotles R. K. Al-Din halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks samale kohtule.
- Tartu Ringkonnakohus jättis
- märtsi 2007 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
- Riigikohtu Halduskolleegium tühistas
- oktoobri 2007 määrusega 3-3-1-41-97 halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
- Tartu Halduskohtu 10.10.2007 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.
- Kaebuse esitaja Ravil Khair Al-Din esitas 24.10.2007 kaebuse täienduse, milles viidatakse Riigikohtu lahendile 3-3-1-41-
- Kaebuse esitaja väitel toimus valik kandidaatide hulgast meelevaldselt, mida kinnitab ka fakt, et komisjon pööras tähelepanu oma valeandmete 2 kasutamisele ja tõlgendas neid oma kasuks 21.09.2006, st pärast kaebuse esitaja poolt avalduse esitamist kohtu esimehele ja justiitsministeeriumile, kui tagaseljaotsusega asendas protokollis sõna „kohtuniku“ sõnaga „kohtunikukandidaadi“. Kuna kaebaja ei läbinud esimest, suulist vooru, jäi tal põhiseaduslik õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta realiseerimata.
- Vastustaja Viru Maakohtu vastuse kohaselt puudub kaebuse esitajal alus nõuda Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkt 4 tühistamist, kuna taolise komisjoni moodustamine tuleneb puhtalt kohtudirektori suvast HKMS § 19 lg 6 mõttes. Kohtu direktori poolt iseendale nõu andmiseks moodustatud komisjoni, mille protokollilise otsuse tühistamist nõutakse, tegevusel ei saa olla mingeid õiguslikke tagajärgi, kuna tal puudub igasugune otsustusõigus haldusaktide vastuvõtmisel. Seega ei ole komisjoni protokollilise otsuse teatud punkti tühistamisel õiguslikke tagajärgi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- jaanuari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei rikuta vaidlustatud haldusaktiga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Halduskohus pidas haldusmenetluse seaduse sätteid kohaldatavaks ka käesoleva vaidluse ajendanud haldusmenetluse puhul. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt ka näiteks 14.10.2003 lahend nr 3-3-1-54-03). Kandidaatide valik on avaliku teenistuse seadusest (edaspidi ATS-ist) tuletatav ja HMS tulenev komisjoni hinnanguline otsustus, kusjuures hindamise tingimusi pole kehtestatud. Seadusandja ei sätesta, et kohtudirektor peaks andma haldusakti konkursi tulemuste kohta. Halduskohus oli seisukohal, et kui kriteeriume arvestamata jättes pole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestamata jätmisel on ka ratsionaalne põhjendus, st pole mõõdetavaid ega võrreldavaid näitajaid kehtestatud, ei too kriteeriumite mittearvestamine kaasa PS §-ist 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta õigusvastast piirangut ega muuda otsustust õigusvastaseks. Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka konkursikomisjonis läbiviidavas vestlusvoorus sätestatud piire ületada. Seejuures tuleb konkursi läbiviimisel järgida võrdse kohtlemise, hea halduse tava ning proportsionaalsuse põhimõtet. Vastustaja on märkinud, et kaebuse esitaja erines oluliselt teistest kandidaatidest oma haridustaseme, töökogemuse ja motivatsiooni suhtes. Ta oli Tartu Ülikooli doktorant, pidas ülikoolis loenguid. Komisjoni liikmed kinnitasid üksmeelselt, et vestlusvoorus esitati R. K. Al-Dinile muu hulgas küsimus, kas ta on kandideerinud kohtunikukandidaadi ametikohale, millele kaebuse esitaja vastas eitavalt. Kuna ühele komisjoni liikmetest meenus, et kaebuse esitaja on tema arvates siiski kandideerinud kohtuniku ameti taotlejaks, siis kerkis küsimus, et juhul, kui see tõesti nii on olnud, siis miks kaebuse esitaja eitavalt vastas. Otsustati, et kohtu esimees teeb järelpärimise Riigikohtule. Riigikohus vastas jaatavalt. Komisjon oma järgmisel koosolekul leidis üksmeelselt, et kui isik ametikohale kandideerides vastab eitavalt küsimusele, millele õige vastuse andmine ei ole teda halvustavaks infoks, ei tekita ta usaldust. See komisjoni arvamus fikseeriti kaebuse esitaja poolt vaidlustatud protokolli punktis ning sellest teavitati kaebuse esitajat. Kirjeldatu alusel oli jäetud haldusorganile kaalutlusõigus, kas lugeda isik 3 vestlusvooru läbinuks või mitte. Kaalutlusõigust kasutades otsustati lugeda kaebuse esitaja vestlusvooru mitteläbinuks ja sellest kaebajale ka kirjalikult teatada. Komisjon ei ole oma põhjendustes kasutanud valeandmeid, vaid tegemist oli sõnastusliku ebatäpsusega, mida komisjon arutas 21.09.2006 koosolekul ja tegi protokollis vastava paranduse, asendades sõna „kohtuniku“ sõnaga „kohtunikukandidaadi“. Seetõttu on väär kaebaja väide, et komisjoni põhjenduseks olid valeandmed, mistõttu ta ei läbinud ta vestlusvooru ja ei saanud jätkata kandideerimist vabale konsultandi ametikohale. Kaebuse esitaja oli juba 2005 kandideerinud vabale konsultandi ametikohale tollases Ida-Viru Maakohtus, kuid ei osutunud valituks. Kohtudirektor ei viidanud oma konsultantide ametisse nimetamise käskkirjas komisjoni arvamusele ega põhjendanud, miks nimetatakse ametisse nimelt need isikud, kuna komisjoni ja selle arvamuse olemasolu või nende puudumine ei oma ametisse nimetamisel mingit õiguslikku tähendust. Kirjeldatu alusel ei rikkunud vastustaja läbiviidava konkursi läbiviimisel hea halduse tava, kõigile osalejatele tagati võrdsed võimalused, neid koheldi ühetaoliselt, nende vahel toimus valik õiguspäraselt. Vaidlustatud haldusakti motiveering on piisav konkursil osalemise õiguspärasuse kontrollimiseks. Nimetatud protokollilises otsuses ei pea nimetama põhjusi, miks kaebaja ei pääsenud teise konkursivooru. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti tunnistada kehtetuks üksnes põhjusel, et rikuti menetlusnõudeid või haldusakti vorminõudeid, kui teatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei võinud mõjutada asja tulemust ainuüksi ebatäpsuse parandamine, kuna sisuliselt oli kogu menetlustoiming õiguspärane. Selline seisukoht on kooskõlas hea halduse põhimõtetega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- R. K. Al-Din esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud HKMS § 25 lg 3, kuna ei ole kontrollitud, kas komisjoni valik toimus kaalutlusvigadeta ja ratsionaalselt. Kohus on tuginenud täielikult Viru Maakohtu seisukohale, et tegemist on „ebatäpsuse“ parandamisega. Kaebaja väitel teostas komisjon kaalutlusõigust meelevaldselt. Arusaamatu on ka halduskohtu viide 2005 toimunud tollase Ida-Viru Maakohtu konsultantide valikule; 2) on rikutud HKMS § 16 lg 3, kuna kohus tugines vaid vastustaja poolt esitatud tõenditele ja argumentidele. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks ta ei pidanud oluliseks kaebaja esitatud tõendeid. Kohus ei andnud hinnangut kaebaja poolt esitatud väljatrükile 2005 e-kirjavahetusest kohtunik Peeter Pälliniga, millest tulenes, et ta ei ole kunagi varjanud oma kandideerimist teistele ametikohtadele, s. h kohtunikukandidaadi ametikohale. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et kaebajal ei olnud põhjust vastata küsimusele valesti ja vastustaja poolt toodud argumendid ei ole ka mõistlikud; 3) on põhjendamatult leitud, tuginedes HMS §-ile 58, et antud juhul ei võinud mõjutada asja tulemust ainuüksi ebatäpsuse parandamine, kuna sisuliselt oli kogu menetlustoiming õiguspärane. Eksimust kahe täiesti erineva ametikoha vahel on ebaõigesti peetud „ebatäpsuseks“. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti motiveering on piisav konkursil osalemise õiguspärasuse kontrollimiseks ning, et nimetatud protokollilises otsuses ei pea nimetama põhjusi, miks kaebaja ei pääsenud teise konkursivooru. Riigikohus on mitmes oma lahendis asunud seisukohale, et mistahes haldusakti seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle hindamisel on esmaseks oluliseks tingimuseks motiveerituse küsimus (Riigikohtu otsused 4 nr 3-3-1-14-97, 3-3-1-30-97, 3-3-1-14-00, 3-3-1-61-00). Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-62-02 väljendanud seisukohta, et „kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest“. Samas leidis Riigikohus lahendis nr 3-3-1-54-03, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Kohus ei arvestanud, et tegelikult oli kaebajal põhjendatud huvi saada konsultandiks ning vale vastuse andmine poleks olnud kaebaja huvides. Hea halduse põhimõte eeldab ka seda, et isikule tuleb esitada korrektsed ja asjakohased küsimused teda puudutava asja menetlemise käigus. Kaebuse esitaja vastas sellele küsimusele, mis talle esitati, ja seda kinnitab ka protokoll. Protokolli tagaselja parandamine ja oma otsuse põhjendamine „ebatäpsusega“ tõendab seda, et kaalumine toimus meelevaldselt, ning seda, et komisjon kasutas valesid andmeid, takistamaks kaebajal saada konsultandi ametikoht. Arvestades seda, et asutuse tegevus valiku langetamisel ei olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega ning toimus meelevaldselt, jäi kaebuse esitaja PS §-ist 29 tulenev õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht realiseerimata.
- Viru Maakohus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kaebus põhjendamatu. Vastustaja jääb oma varem esitatud vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkti 4 tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tühistab Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkti
- Muus osas jääb kaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- jaanuari 2008 otsus muutmata.
- Asja materjalidest nähtuvalt moodustati Viru Maakohtu direktori käskkirjaga komisjon, mille eesmärgiks oli sobiva kandidaadi väljaselgitamine maakohtu konsultandi vabale ametikohale. Kaebaja poolt vaidlustatud komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkti 4 kohaselt ei läbinud kaebaja vestlusvooru seetõttu, et tema vastused komisjoni küsimustele ei olnud tõesed. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas komisjoni liikmete poolt 07.09.2006 esitati kaebajale küsimus selle kohta, kas ta on varem osalenud konkurssidel kohtuniku ametikohale või oli küsimus selle kohta, kas kaebaja on varem osalenud konkurssidel kohtunikukandidaadi ametikohale. Tulenevalt sellest, kumb küsimus kaebajale esitati, on komisjoni vaidlustatud protokolliline otsus õiguspärane (kui oli küsimus kohtunikukandidaadi ametikohale kandideerimise kohta) või õigusvastane (kui küsimus oli kohtuniku ametikohale kandideerimise kohta).
- Ringkonnakohus leiab, et komisjoni 07.09.2006 protokollilises otsuses nr 1 märgitud küsimuses sõna „kohtunikuks“ ei ole selline ebatäpsus, mida saaks komisjon hiljem parandada, kui isik, kellele küsimus esitati, ei ole parandusega nõus. Kaebaja väitel esitati komisjoni liikmete poolt talle küsimus selle kohta, kas ta on kandideerinud varem kohtuniku ametikohale ja ta vastas sellele eitaval, sest ei ole. Kaebaja väidet kinnitab protokolli enda sõnastus, samuti ka see, et Viru Maakohtu esimehe P. Gontšarovi poolt 12.09.2006 teatele lisatud komisjoni 07.09.2006 protokollilises otsuses nr 1 sisaldub küsimus selle kohta, kas kaebaja on varem osalenud konkurssidel kohtuniku ametikohale. Kaebajale komisjoni liikmete poolt esitatud küsimuse sõnastust muudeti protokollis alles siis, kui kaebaja vaidlustas selle, et oli komisjoni arvates esitanud mittetõeseid vastuseid. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks väita, et komisjoni liikme poolt esitati 07.09.2006 kaebajale küsimus selle kohta, kas ta on varem 5 osalenud konkurssidel kohtunikukandidaadi ametikohale, kaebaja sai küsimusest ka niimoodi aru ja vastas sellele küsimusele, et ei ole osalenud. Ainuüksi komisjoni liikmete poolt 21.septembril 2006 protokolli parandamine seda asjaolu ei tõenda.
- Õige on halduskohtu seisukoht, et kanditaatide valik oli komisjoni hinnanguline otsustus, kusjuures hindamise tingimusi polnud kehtestatud. Samas puudutas komisjoni otsus isiku õigust jätkata kandideerimist järgmises etapis ja tema potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale. Seega kui komisjon otsustas lugeda kaebaja vestlusvooru mitteläbinuks seetõttu, et ta vastused komisjoni küsimusele olid mittetõesed, kuigi vastused olid tõesed, siis on komisjoni otsustus õigusvastane, sest piiras kaebaja õigust jätkata kandideerimist teises voorus. On rikutud kaebaja subjektiivset õigust sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkt 4 tühistada.
- Samas aga on konkurss maakohtu konsultandi vabale ametikohale lõppenud ning isikud on juba teenistusse nimetatud (tl 67-68). Seega ei ole ringkonnakohtul enam võimalik teha komisjonile ettekirjutust vaadata uuesti läbi kaebaja konkursil osalemise taotlus ning selles osas jääb kaebus rahuldamata.
- Kuna kaebus halduskohtule ja apellatsioonkaebus tühistamiskaebuse osas rahuldatakse, siis tuleb vastavalt HKMS §-ile 92 lg 1 välja mõista vastustajalt apellandi poolt kantud menetluskulud 160 krooni. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson