Obsah (25)

§ 102§ 117§ 72§65§ 129§ 128§ 18§ 132§ 77§ 62§ 103§ 10§ 99§ 98§54§ 119§ 32§ 105§ 108§60§73§95§115§118§22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-349 Haldusasi AS Arco Transport ja AS Arco

§ 102

lg-st 3 õiguse revideeritud maksude ja revideeritud perioodi uuesti revideerimiseks ja uue maksuotsuse andmiseks. 2.Kaebajad on seisukohal, et

§ 117

sätestatud intressimäär 0,06 % päevas ei kuulu vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamisele. Rahandusministri 02.03.1998 määruse nr 20 alusel on maksuintressi määr 0,07% päevas ehk 25,55% aastas. Ehkki käesoleval ajal on intressi määr sätestatud

-s, on maksuintressi määr alates 1998 kuni käesoleva ajani, püsinud pea muutumatuna, vähenedes 0,07-lt protsendilt 0,06%-le. Seega on käesoleval ajal

§ 117sätestatud intressimäär 21,9% aastas.

Kaebajad leiavad, et intressimäär on ebaproportsionaalne maksuintressi eesmärgiga. Kohustuse mitteõigeaegsest täitmisest saamata jäänud tulu hüvitamine maksuintresside kaudu on kohane määral, mis on ligilähedases vastavuses rahaturu (laenu) intresside määraga. Käesolevaks ajaks on rahaturu intressid langenud tasemele 3-5% aastas, maksuintressi määr on jäänud aga tasemele 21,9 % aastas, ehk maksuintressi määr ületab rahaturu intresse 500-800%. Taolises olukorras ei hüvitata mitte riigile tekitatud saamata jäänud tulu, vaid tegemist on riigipoolse põhjendamatu rikastumisega. Maksukohustuslase aspektist ei ole aga tegu mitte tema motiveerimisega kohustuse õigeaegsele täitmisele, vaid ebakohase ning mitteproportsionaalse vahendiga, mis on minetanud kõrvalkohustuse olemuse ja muutunud karistusiseloomuga sanktsiooniks.

§ 117on vastuolus PS § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

3.AS Arco Transport tehingud OÜ-tega Endorek, Trenser, Valdor Group ja Arex Invest ja AS Arco Trans tehingud OÜ-tega Trenser, Valdor Group ja Generic Oil on tegelikkuses aset leidnud ja tõendatud. Vaidlustatud maksuotsustes on osutatud vaid ühepoolsetele tõenditele ja analüüsimata ning kirjeldamata on jäetud asjaolud, mis ei ole kooskõlas maksuhalduri seisukohtadega. Et tehingud on toimunud, tõendavad muuhulgas kaebajate juhatuse liikme K.Kaljusaare ja nõukogu liikme L.Renniti seletused. Tehingute toimumine on samuti tõendatud arvete esitamisega äriühingute poolt ja nende eest tasumisega. Kaebajad ei nõustu väitega nagu poleks nad suutnud selgitada, kellele kaupa veeti. Teenuse osutamist saab muuhulgas tõendada kaebajate majandustegevuse ja töökorraldusega tutvumise kaudu ning selle analüüsiga. Kontrolli läbi viinud revident viibis äriühingu territooriumil ja tutvus, kuidas toimub kaupade laadimine ja vedaja vahetumine pärast kauba jõudmist välismaalt kaebajate territooriumile. Sisuliselt viis revident läbi vaatluse, kuid jättis selle vormistamata, rikkudes nii

§ 72nõudeid.

Saadetise jõudmisel Eestisse laaditakse haagises sisalduv kaup mõnikord ringi ja selle toimetavad kliendini teised veokid teiste haagistega, mõnikord aga asendatakse vaid veok, kes toimetab sama haagisega seal asuvad kaubad tellijateni. Toodud töökorraldus tingib olukorra, kus välismaalt toodud kaubal on Eestis tellijani jõudes küll kaasas CMR saateleht, kus kajastuvad välismaalt Eestisse kauba vedanud vedaja andmed, puuduvad aga kauba Eestis pärast ümberlaadimist või sama haagise puhul auto vahetamist, selle kaebajate laoplatsilt tellijani viinud auto andmed. Kaebajad kasutavad oma töös paljusid koostööpartnereid ja allhanke osutajaid. Kauba üleandmisel konkreetsetele vedajatele tehti märkmeid, mille põhjal on võimalik kontrollida, kes oli näiteks konkreetse välismaalt kaebajate territooriumitele toimetatud kauba vedajaks lõpptarbijani. Nimetatud märkmeid käsitleti pearaamatupidaja poolt raamatupidamisdokumendina ja säilitati veendumaks, et kauba jõudmisel tellijani pole probleeme tekkinud. Samuti kasutati märkmeid veendumaks, et allhankijate poolt esitatud arved on kooskõlas tehtud töödega ja hinnakokkulepetega. Mainitud märkmed on maksuhaldurile kontrollimise käigus üle antud. Autoveoseadus ei kohusta kontrollima allhanke võtmise korral tehingupartnerite tausta ega sea nõudeid, millised peavad olema autoveo puhul kaubaga kaasnevad dokumendid. Revidendile anti ka üle kauba-ning saatedokumendid ja märkmed, mis puudutasid veoteenuse osutamist Trenser ja Valdor Group poolt ning AS Arco Transport tehingupartneri Endorek suhtes. Nimetatud materjalidest nähtus vähemalt osaliselt selgelt, millistel marsruutidel, kellele ja milliste sõidukitega oli teenust osutatud. Dokumentide äravõtmist maksuhalduri ametnike poolt ega dokumentide tagastamist ei vormistatud. Kaebajad leiavad, et OÜ-te Endorek, Trenser, Valdor Group ja Generic Oil arved vastavad maksu-ja raamatupidamisseaduse nõuetele ja on käsitletavad nõuetekohaste algdokumentidena. Kohtupraktika on üheselt asunud seisukohale, et arve ebaoluline vormiviga ei saa olla aluseks täiendava maksu määramisel. Antud juhul on teenuse olemus arvete põhjal üheselt tuvastatav. Teenuse osutamine ja selle kättesaamine on olemuslikult tõendatud ka kaebajate põhitegevusega, milleks on transpordi-ja logistikateenuse osutamine. Teenuse kättesaamist tõendab asjaolu, et alltöövõtuna saadud teenus on edasi müüdud ja selle eest omakorda on esitatud arved teenuse kättesaajatele. Kaebajatele kuuluvate sõidukitega ei oleks nad suutnud osutada teenust 2001 kogu deklareeritud käibe ulatuses. Samuti ei oleks kaebajad suutnud osutada teenust märgitud mahus ilma allhanketa kahtluse alla pandud äriühingutelt. Asjaolust, et nii teenuse saaja kui teenuse osutaja poolt on teenuse osutamisega kõige enam tegelenud isikud surnud, ei saa tuleneda kaebajatele täiendavat tõendamiskoormust. 2004.a. alguses suri kaebaja pearaamatupidaja Janne Põld, kes koondas kõik andmed konkreetsete teenuste osutamise kohta ning 2002.a. suri Priit Mala, kes oli teenuse pakkujaks, korraldajaks ja kontaktisikuks Endorek, Trenser ja Valdor Group poolt. Teenuse osutamine on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. AS Arco Transport tehing OÜ-ga Arex Invest - lepingu kohaselt kohustus Arex Invest tegema tööd, mis seisnesid tellija masinapargile logode ja reklaamide valmistamises ja paigaldamises. Samuti oli lepingu objektiks valgusreklaamide paigaldamine, mis ka paigaldati AS Arco Transport kontorihoonele Sauel ja Arco kontserni kontorile Tallinnas. Samuti on AS Arco Transport veokid saanud kujundatud vastavalt lepingule. Sõlmides oma kontoriruumides lepingu äripartneri esindajaga, kes esitas selle käigus isikut tõendava dokumendi, täitis kaebaja ka teistest seadustest tuleneva hoolsuskohustuse nõude. Maksuhaldur põhjendab oma otsuses teenuse mittesoetamist asjaoluga, et ligilähedaselt samal perioodil soetati kleebiseid ka äriühingult OÜ Solver Pro. Kaebaja ei ole kunagi eitanud, et on soetanud sarnast teenust mitmelt pakkujalt. Jääb arusaamatuks, kuidas OÜ-lt Solver Pro kleebiste soetamine välistab nende soetamise Arex Investilt. Hoolsuskohustuse väidetav mittejärgimine võib küll olla aluseks maksu juurdemääramiseks rikkumise puhul, mis ei eelda tahtluse tõendamist, mitte aga olla aluseks väitele tahtlikust maksude mittetasumisest. AS Arco Trans tehingud OÜ-ga Generic Oil – kaebaja soetas kütuse seoses tehtud pakkumise soodsa hinnaga. Kindlasti oli kütusega kaasas ka vastavussertifikaat, mis tõenäoliselt jäi kaebaja kütusemahuti juurde soojakusse ja on hetkel kadunud. Ostetud kütusega täideti kõik olemasolevad mahutid ning järgnevatel kuudel vähenes kütuse soetamine võrreldes vaadeldava tehingu eelse ajaga. Kütuse soetamist saab tõendada ka transpordivahendite läbisõidu ja soetatud kütuse seoste analüüsiga, lähtudes vajalikust kütusekulust. Generic Oil on kustutatud registrist 23.12.2003, mis viitab asjaolule, et maksuhaldur on andnud ise selleks nõusoleku. Äriregistri tegevusalade kohaselt oli Generic Oil ainsaks tegevusalaks bensiini- ja diislikütuse jaemüük ja äriühing omas Energiaturu Inspektsioonilt saadud turuluba nr 00610720K. Kaebajad on OÜ-tega Endorek, Trenser ja Valdor Group arveldanud valdavalt kandes raha üle tehingupartnerite pangakontodele, seega ei saa maksuhaldur toetuda teistest seadustest tulenevatele täiendavatele hoolsusnõuetele ja väita, et kaebajad pole ilmutanud tavapärast või piisavat hoolsust tehingupartnerite identifitseerimisel. Mõistlikult toimiv äriühing saab olla oma tehingupartneri isikusamasuses veendunud sularahata arveldamise korral ainuüksi juba põhjusel, et pank on isikusamasuse juba identifitseerinud. Isiku heausksust maksuõigussuhtes eeldatakse. Heas usus tegutsemist kinnitab ka tõsiasi, et puuduvad igasugused asjaolud, mis osutaksid kaebajate osavõtule maksupettusest. Lugedes veoteenuse osutamise tõendatuks, ei saa kaebajatele selles osas teha etteheiteid ka hoolsusnõuete rikkumisest. Heas usus kaebajatel ei olnud mingit alust arvata, et kahtluse alla pandud äriühingute nimel või asemel võis tegutseda kolmas isik. Saadud veoteenuse eest tasumine on kaebajate ettevõtluse kulu. Kui kaebajad ei oleks veoteenust kahtluse alla pandud tehingutega soetanud, ei oleks nad saanud seda ka edasi müüa. 4.Vastustaja on esitanud ebaõigeid andmeid Arco Transport poolt ostetud ning müüdud transporditeenuse kohta rõhutades, et kaebaja poolt on kahtluse alla pandud äriühingutelt ostetud kordades vähem teenust, kui seda edasi on müüdud. Arco Transport realiseerimise netokäive 2001.a. oli 140,68 milj.krooni ning samal perioodil osteti transporditeenust ja sellega otseselt seotud teenust sisse summas 125,55 milj.krooni, seejuures loeti tervikuna välisveoks ehk null-määraga deklareeritavaks teenuse ekspordiks vedu, mis toimus (algas või lõppes) osaliselt Eestis ja osaliselt välisriigis. Seega on Arco Transport soetanud Eesti-sisest, 18% maksustatud teenust ja seda suures osas edasi müünud rahvusvahelise veo ühe komponendina deklareerides teenust kui null-määraga eksporti. Kõrvutades ostetud teenust ja müüdud teenust on ilmne, et need on omavahel mõistlikus proportsioonis ning vastustaja vastupidised väited on alusetud. Juhul kui müük on toimunud, ei saanud see toimuda ilma eelneva ostuta. 5.Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebajad ei ole esitanud kahtluse alla pandud veoteenuse osutamist tõendavaid täiendavaid dokumente. Äriühingute ruumides esitati revidendile kontrollitavaid dokumente, sh veoteenuse sõidulehed. Revident võttis dokumendid kaasa maksuametisse, dokumentide äravõtmist aga ei vormistatud.

§65

sätestab imperatiivselt, et dokumentide äravõtmise kohta tehakse protokoll ja koopiate tegemisel see dokumenteeritakse

§65lg 4 kohaselt.

6.Vaidlustatud Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldused nr 13-2.1/2560 24.01.2007 ja nr 132.1/1266 15.01.2007 ei ole intresside määramisena käsitatavad, vaid neid tuleb mõista kui

§ 129

lg-tele 1 ja 3 vastavat sundtäitmise hoiatust.

§ 128

lg 2 p 2 alusel on maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast maksu-ja intressinõuet sisaldava haldusakti maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tegemist. Järelikult saab sundtäitmise hoiatust anda vaid pärast sissenõutava maksu- ja intressisumma määramist. Korraldustes on märgitud intressisummad, mida ei ole määratud (mille kohta intressinõuet ei ole esitatud). Korralduses nr 13-2.1/1266 ei ole viidet 03.02.2005 maksuotsusele nr 12-5/52, kuigi osa intressisummadest on esitatud nimetatud maksuotsuses. Kaebajad on peale nimetatud maksuotsuste andmist otsustes määratud põhimaksusummad tasunud. Intresside määramine ei lõpetanud intressisumma suurenemist, sest maksuotsuste tegemise ajal oli põhivõlg tasumata. Kuna põhivõlg tasuti peale maksuotsuste andmist, pidi maksuhaldur määrama intressid lõplikult ühe aasta jooksul pärast maksusumma tasumist (

§ 18lg 1).

Pärast intresside määramiseks kehtestatud tähtaja möödumist on maksuhaldur selle õiguse minetanud. Isegi juhul, kui maksuotsustes määratud intressinõuded oleksid lõplikud, kohaldatakse sundtäitmisele

§ 132

. Sundtäitmise aegumistähtaeg hakkas kulgema 1.01.2006 ning sundtäitmine aegus 31.12.

1. Kaebajad paluvad kohut tühistada Põhja maksukeskuse 03.02.2005 maksuotsused nr 12-5/52 ja 12-5/53 ja Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.01.2007 korraldus nr 13-2.1/1266 ja 24.01.2007 korraldus nr 13-2.1/2560 ning välja mõista kaebajate poolt kantud menetluskulud, sh AS Arco Transport menetluskulud summas 40 670 krooni ja AS Arco Trans menetluskulud summas 19 091 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT MTA Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebustele vastu ja palub need jätta rahuldamata. Vastuväited ja põhjendused on alljärgnevad: 19.12.2003 ja 29.12.2003 edastati TJIMA vanemrevident Sirje Aarelaiule tööülesanne nr 4.102/268 ja nr 4.1-02/269 kontrollida AS-i Arco Transport ja AS-i Arco Trans, kui ühiste käibemaksukohustuslaste sisendkäibemaksu õigsust. 08.01.2004 tegi vastustaja korraldused nr 12-2.1/109 ja nr 12-2.1/111, millega teavitas kaebajaid üksikjuhtumi kontrolli alustamisest (sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimiseks) perioodil jaanuar 2001 kuni detsember
2. Korraldustega kohustati esitama nimetatud perioodi sisendkäibemaksu puudutav dokumentatsioon. Eelnevalt oli maksuhaldur kaebajatega telefoni teel kokku leppinud dokumentide esitamiseks AS Arco Transport kontoris. Kontrolli lõpptähtajaks oli märgitud 20.07.
3. 21.05.2004 tegi Põhja maksukeskus revisjonikorraldused nr 12-2.1/5831 ja nr 12-2.1/5832, revisjoni alustati 25.05.
4. Seejuures märgiti, et revisjon hõlmab käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2001 kuni detsember 2002 ning revisjoni lõpptähtaeg on 31.12.
5. 29.06.2004 tegi vastustaja kontrollaktid nr 12-3/630 ja nr 12-3/631 üksikjuhtumi (sisendkäibemaks) kontrolli kohta. Aktis leiti, et AS Arco Transport sisendkäibemaksu arvestamise osas on rikkumisi kokku 895 439 krooni ja AS Arco Trans osas 1 056 159 krooni. 19.07.2004 esitasid kaebajad eriarvamuse. 20.07.2004 tegi vastustaja korraldused nr 12-2.1/8198 ja nr 12-2.1/8199, millega muudeti 08.01.2004 korraldusi nr 12-2.1/109 ja nr 12-2.1/
6. Nende korraldustega pikendati 08.01.2004 alustatud üksikjuhtumi kontrolli tähtaega kuni 31.10.
7. Pikendamist põhjendati asjaoluga, et kaebajad olid eriarvamusele lisanud täiendavaid tõendeid, mida tuli kontrollida. 28.10.2004 tegi vastustaja maksuotsuse nr 12-5/371, millega kohustati AS-i Arco Transport tasuma käibemaksu 895 439 krooni ja maksuotsuse nr 12-5/370, millega kohustati AS-i Arco Trans tasuma käibemaksu 1 056 159 krooni. Kaebajad maksuotsuseid ei vaidlustanud. 16.12.2004 koostati revisjoniaktid nr 12-3/999 ja nr 12-3/
8. 03.02.2005 tegi vastustaja maksuotsuse nr 12-5/53, millega kohustati AS-i Arco Transport tasuma tulumaksu koos intressidega kokku 3 422 645 krooni ja maksuotsuse nr 12-5/52, millega kohustati AS-i Arco Trans tasuma tulumaksu koos intressidega kokku 775 135 krooni. Vastustaja ei nõustu, et kui maksuhaldur revideerib pikemat perioodi kui korralduses ette nähtud või revideerib ka maksukohustuses nimetatud, mida ei ole korralduses nimetatud, minetab ta õiguse sama perioodi või maksu uuesti revideerimiseks. Vaidlustatud maksuotsustest aga ka revisjoniaktidest nähtub, et ühtegi muud maksu kui käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ei kontrollitud. Samuti revideeriti täpselt seda perioodi, mis olid kirjas ka revisjoni alustamise korralduses. Revisjon viiakse, vähemalt osaliselt läbi maksukohustuslase juures, üksikjuhtumi kontroll aga maksuhalduri tööruumides. Nii nagu

§ 77

lg 1 ei sätesta, et revisjoni peab kindlasti läbi viima maksukohustuslase ametiruumides, ei ole

s ette nähtud üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise kohustuslikkus maksuhalduri ametiruumides. Otse vastupidi

§ 62

lg 3 näeb ette kolm erinevat juhtu, et üksikjuhtumi kontrolli raames võib dokumentide ja asjade esitamine või näitamine toimuda maksukohustuslase juures.

§ 103

lg 2 reguleerib olukorda juhul kui on koostatud teineteist välistavad maksuotsused, millega määratakse maksukohustuslasele seesama maksusumma, maksusoodustus- või vabastus mitmekordselt. Viidatud sättes ette nähtud tingimusi kaebajate maksude tasumise kontrollimisel ei esine. Ajaliselt varem alustatud üksikjuhtumi kontrolli raames kontrolliti sisendkäibemaksu deklareerimise õigsust ning hiljem alustatud revisjoni käigus kontrolliti käibe-, tulu-, ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Kuivõrd kontrolliti erinevaid makse, siis ei saa tegemist olla ka juhtumiga, kus maksukohustuslasele määratakse seesama maksusumma mitmekordselt. Samuti ei olnud maksuhaldur revisjoni alustamisel kindel, et kontrollimise käigus rikkumisi kontrollitavate maksude maksuarvestuses ei ole. Kas hakatakse läbi viima revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli, sõltub kõigepealt sellest, missugust eelinfot omatakse kontrollitava isiku kohta. Kontrolli alustamisel ei tea ega saagi kontrollija täpselt teada kui palju lõpuks maksu määratakse. Kontrolli alustamisel tuleb silmas pidada eelkõige

§ 10lg 3 ettenähtud tingimusi.

Eelinfo põhjal oli teada, et kaebajad on sisendkäibemaksu suurendamiseks kasutanud varifirmade poolt väljastatud arveid. Kuna kontrolliti ainult sisendkäibemaksu arvestamise õigsust ning väidetavate tehingupartnerite arv oli piiratud, siis otsustatigi maksukohustuslase suhtes vähemkoormava kontrolli kasuks, ehk 08.01.2004 hakati läbi viima üksikjuhtumi kontrolli. Kontroll piirnes AS Arco Transport puhul nelja juriidilise isiku (OÜ-d Endorek, Trenser, Valdor Group ja Arex Invest) ja AS Arco Trans puhul kolme juriidilise isiku ( Trenser, Valdor Group ja Arex Invest) nimel väljastatud arvetega, millede alusel olid mõlemad kaebajad sisendkäibemaksu maha arvestanud. Selgituste ja täiendavate dokumentide esitamise nõuded kaebajatelt piirdusid üksnes sisendkäibemaksuga ja nimetatud äriühingutega. 08.01.2004 alustatud kontroll ei olnud vormiliselt ega ka sisuliselt mitme maksu, veel vähem siis kõikide maksude tasumise õigsusele orienteeritud kontroll. Pealegi teadsid kaebajad üksikjuhtumi kontrolli lõpu faasis, et alustati ka käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu sama perioodi revisjoni. Ajendiks revisjoni alustamiseks sai aprillis 2004 juhatuse liikmelt saadud vastuoluline informatsioon, et väidetavalt sisseostetud transporditeenus on edasimüüdud kolmandatele isikutele, samas kaebajate nõukogu liige väitis, et teenust ei ole edasi müüdud. Seetõttu tekkis kahtlus, et käibemaksuarvestus ei pruugi olla õige. Ilma müügidokumentide kontrollimiseta edasimüügi fakti (käivet) kindlaks teha ja kontrollida ei oleks saanud. Kuid müügidokumente üksikjuhtumi kontrolli raames nõuda ei saanud. Revisjoni alustamise ajaks olid sisendkäibemaksu seisukohast kõik olulised andmed ja tõendid juba kogutud. Seepärast esitatigi üksikjuhtumi kontrollakt 29.06.2004 sisendkäibemaksu osas. Vastasel juhul oleks kontroll kestnud tunduvalt kauem. Põhjendamatu oleks olnud alustada ka teist üksikjuhtumi kontrolli mingi kindla maksu osas. Maksukohustuslase võimalikult väheseks koormamiseks määrati revideeritavaks perioodiks sama, mis üksikjuhtumi kontrollis. Seda ka seetõttu, et osaliselt olid sama perioodi kohta vajalikud dokumendid juba esitatud. Revisjoni alustati revisjonikorraldustega nagu

ette näeb. Seega vormistusliku koha pealt on ilmne, et 25.05.2004 oli tegemist revisjoniga ning 08.01.2004 alustati üksikjuhtumi kontrolliga. Ebaõige on kaebajate väide, et 25.05.2004 alustatud menetluse käigus mingeid uusi asjaolusid ei tuvastatud. Vaidlustatud maksuotsuste preambulas on märgitud, et revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on ära toodud 16.12.2004 revisjoniaktides nr 12-3/999 ja nr 12-3/100. Kaebajad nõustusid maksuhalduriga ning esitasid vahetult enne revisjoni aktide koostamist parandusdeklaratsioonid. Nimetatud rikkumiste tuvastamine ei saanud toimuda ilma vastava põhjaliku raamatupidamisdokumentide analüüsi ja kontrollimiseta. Kuna deklaratsioonid parandati, siis ei pidanud ka maksuhaldur enam selle kohta tõendusmaterjali revisjonitoimikus säilitama ning neid asjaolusid maksuotsuses kajastama.

ei keela ühe kontrolli käigus selgunud fakte ja kogutud dokumentaalseid tõendeid kasutada ka teises menetluses, kus kontrollitakse mõnda teist maksu. Kuna sisendkäibemaksu kontrollimisel esitatud tõenditega on osaliselt võimalik kontrollida tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust, siis on võimalik, et mõlemas kontrollis antakse samadele tõenditele sarnane hinnang. Selliseks tõendiks on näiteks arve, sest see on alusdokumendiks nii sisendkäibemaksu mahaarvamise kui ta väljamakse (kuludokument) tõenduseks. Juhul kui selgub, et teenust või kaupa arve alusel ei soetatud, siis tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimisel on vaja täiendavalt tuvastada, kas tegelikult väljamakse ka selle alusel tehti. Maksuhaldur ei pea juba läbiviidud maksumenetluses tuvastatud asjaolusid enam uuesti ümber hindama ja seetõttu on võimalik kasutada sarnast või koguni sama sõnastust seisukohtade edastamiseks. Intresside osas - Maksu- ja Tolliamet, kui riigivõimu täidesaatev organ, on kohustatud järgima kõiki põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi. Maksukorralduse seadus, mis on kehtestanud maksuvõla intressiks 0,06%, on samuti põhiseadusega kooskõlas olev seadus. Juhul kui keegi leiab, et mingi seadus tervikuna või mingi osa sellest ei ole teatavatel põhjustel põhiseadusega kooskõlas, võib algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kuna käesoleval ajal puuduvad andmed, et

§ 117

lg 1 on vastuolus põhiseadusega, siis on viidatud säte täitmiseks kohustuslik kõigi maksuvõlglaste suhtes ning erandite tegemine on lubamatu. Tehingute osas AS Arco Transport ja OÜ Arex Invest vahel. Vastustaja arvates ei pea kaebaja tehingute tegemisel tuvastama või tõendama eraldi tahtluse olemasolu.

§ 99

lg 1 p 3 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatub revisjoni ajaks, alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani. Revisjoni alustati 25.05.

1. Reklaamiteenuste osutamisel väljastati Arex Invest nimel arved ajavahemikul 01.06.- 26.06.
2. Kõigi arvete eest tasus kaebaja sularahas kassa kaudu kaks korda, 12.03.2001 200 000 krooni ja 30.06.2001 286 514 krooni. Maksuhaldur maksustas nimetatud väljamakse tulumaksuga kui väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TMS § 51 lg p 3).

§ 98

lg 1 kolmanda lause kohaselt algab maksusumma määramise aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Tulenevalt

§54lg 2 oleks kaebaja pidanud esitama vastava tuludeklaratsiooni l0.juuliks 2001.

Vaatamata sellele, et revisjon lõppes 03.02.2005 maksuotsuse koostamisega ehk peale kolme aastase aegumistähtaja möödumist, tuleb käesoleval juhul kohaldamisele kolme aastane aegumistähtaeg, sest revisjoni ajaks aegumistähtaja arvutamine peatub. Kuigi 12.03.2001 kaebaja poolt tasutud summa 200 000 krooni oleks pidanud deklareerima l0.aprilliks 2001 ning revisjoni alustati 25.05.2004 ehk peale kolme aastase aegumistähtaja lõppu, tuleb praegusel juhul lugeda, et revisjoni ei alustatud peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Kaebaja juhatuse liikme K.Kaljusaare seletuse kohaselt oli tegemist viimati nimetatud summa puhul käsirahaga. Seega tegemist oli sisuliselt ettemaksuga ning järelikult sularaha maksmise momendil ei saanud kaebaja teada kas teenust, mille eest käsiraha maksti ka tegelikult Arex Invest poolt osutatakse või mitte. Juhul kui kaebaja teadis juba käsiraha tasumise momendil, et tegelikult teenust selle raha eest ei osutata, siis saab niisugust käitumist pidada tahtlikuks. Vastustaja arvates sai kaebaja siiski teada tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustusest siis, kui Arex Invest nimel väljastati osutamata teenuste eest arved, mis olid juba kaebaja poolt tasutud. Järelikult juunis 2001, sest siis toimusid väidetavad tehingud, millede eest esitati arved. Kuueaastasest aegumistähtajast saaks rääkida juhul kui revisjoni oleks alustatud peale kümnendat juulit

1. Seega maksusumma määrati kolme aastase aegumistähtaja piires ning maksuhaldur ei pidanud tahtlust tuvastama. Arex Investi nimel on esitatud kümme sularaha arvet. Ühelgi arvel pole ühtegi viidet selle kohta, kellele arvel kajastatud sularaha välja maksti. Samuti ei ole kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas kassa sissetuleku-väljamineku orderit, millest nähtuks, kellele on sularaha välja makstud. Kuna Arex Invest nimel väljastatud arvetel sularaha saanud isiku andmed on jäetud fikseerimata, siis saab asuda seisukohale, et nimetatud dokumendi alusel ei saa adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist arvel märgitud isiku vahel. Järelikult on sularaha tasutud tundmatule füüsilisele isikule. Tundmatu füüsilise isiku puhul ei saa ega tohigi eeldada, et tegemist on isikuga, kes osutas või vähemalt esindas isikut, kes kaebajale Arex Investi nimel tegelikult reklaamiteenust osutas. Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel oli ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni või sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni. Isikusamasus tuli § 9 lg 1 alusel tuvastada ka juriidilise isiku esindajal. Järelikult pidi kaebaja tuvastama Arex Investi esindaja isikusamasuse, kui tasuti sularaha arveldamise teel esimesel korral 200 000 krooni ja teisel juhul 286 514 krooni. Vaatamata sellele, et kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas puudus teave isiku kohta, püüdis maksuhaldur omalt poolt välja selgitada vähemalt isiku, kellele võidi nimetatud summa tasuda. Selleks isikuks võis olla tehingute tegemise aegne Arex Investi juhatuse (ainu)liige A.Roosioks. Tema seletuste kohaselt aga ei ole ta seotud Arex Investiga ega ole mingeid tehinguid teinud. A. Roosioksa seletuse kohaselt kaotas ta passi. Kaebaja seab küll kahtluse alla A. Roosioksa seletuse usaldusväärsuse, kuid millele see tugineb, on jäetud põhjendamata. Kaebaja poolsele vajadusele tuvastada Arex Investi nimel tegutsenud füüsiline isik viitab ka Arex Investi ja kaebaja vahel 21.04.2001 sõlmitud (tööettevõtu) leping, mille sisuks on kaebaja ja tema tütarettevõtete masinapargile reklaamkleebiste paigaldamine. Nimetatud lepingu, eelkõige selle p 5 järgi, on Arex Investil mitmed kvaliteedi ja garantii kohustused ka peale lepingu täitmist. Nende kohutuste täitmist, ilma võimaluseta kontakteeruda lepingu täitjaga, saavutada ei ole võimalik. Arex Invest ei ole võimeline ka lepinguga võetud kohustusi täitma, sest maksuhaldurile on jäetud esitamata kõik maksudeklaratsioonid. Järelikult puudus Arex Investil töötajaskond, kes lepinguga võetud teenust osutas ning materjal, millega sõlmitud tööettevõtu lepingut täita. Tehingute osas AS Arco Trans ja OÜ Generic Oil vahel. Kütuse tehingute tegemisel väljastati Generic Oil nimel arved ajavahemikul 01.06.09.06.2001 (11 arvet). Kõigi arvete eest tasus kaebaja sularahas kassa kaudu ühekordselt 16.06.2001 kokku 489 030 krooni. Vaatamata sellele, et revisjon lõppes 03.02.2005 maksuotsuse koostamisega ehk peale 3 aastase aegumistähtaja möödumist, tuleb käesoleval juhul kohaldamisele 3 aastane aegumistähtaeg, sest revisjoni ajaks aegumistähtaja arvutamine peatub. Tehingute osas kaebajate ja OÜ-te Trenser, Valdor Group vahel ning AS Arco Transport ja Endorek vahel. Ebaõige on kaebajate väide, et läbiviidud revisjoni käigus viis maksuhaldur läbi sisuliselt vaatluse ning on jätnud selle nõuetekohaselt vormistamata. Maksumenetlust teostanud revident viibis ainult kaebajate kontoriruumis aadressil Pärnasalu 11, Sauel, teisel korrusel, finantsjuhi ja pearaamatupidaja kabinetis. Kuna üksikjuhtum ning revisjon viidi läbi kaebajate ruumides, ei olnud vaja dokumentide võetust teha. Raamatupidamisdokumente esitati vastavalt revidendi vajadustele finantsjuhi V.Taevere või raamatupidaja I.Hinnovi poolt. Osadest dokumentidest tehti küll koopiaid, kuid ei teostatud võetust. Koopiad tegi revident kas ainult kooskõlastatult nimetatud isikutega või tegid V.Taevere ja I.Hinnov koopiad ise. Ühtegi dokumenti või märget, mis täpsustaks Trenser nimel väljastatud arvete sisu, revisjoni käigus ei tuvastatud. Samuti väidetava kolmanda tehingupartneri Endorek dokumentatsiooni üleandmist ei kinnita ka AS Arco Transport ise. Osaliselt on küll maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud L.Renniti poolt Valdor Group tööarvestuslehed, kuid osaliselt esitatud tööarvestuslehtedelt ei nähtu, millistel marsruutidel, kellele ja milliste sõidukitega transporditeenust kaebajale osutati. Vastuolulised on kaebajate poolsed etteheited tunnistajatelt võetud selgituste osas. Tuleb välja selgitada, kas Trenser, Endorek ja Valdor Group nimel väljastatud arved kajastavad tegelikke majandustehinguid ning kui tuvastamist leiab majandustehingute toimumine, siis tuleb tuvastada selle majanduslik sisu. Dokumentideks, mis peaksid tehingute toimumist tõendama ja selle aluseks olema, on ülalnimetatud äriühingute nimel väljastatud arved. Samas TMS ei kehtesta kuludokumentidele täpseid vorminõudeid. Seetõttu tuleb aluseks võtta RPS § 8 lg 1, mille kohaselt arvele peab olema müüjana märgitud isik, kes reaalselt teenust osutab. Juhul kui selgub, et arvel märgitud isik ei ole tegelik müüja, ei ole tegemist ebaolulise vormiveaga nagu püüab väita kaebaja, vaid sisulise puudusega. Ainult arve olemasolu või teenuse saaja majandustegevuse iseloom ei anna objektiivset teavet selle kohta kas majandustehing on tegelikkuses aset leidnud. Analüüsides Trenser juhatuse liikme A. Vološin`i ja Valdor Group juhatuse liikme A.Toomel`i maksuhaldurile antud seletusi, pole kahtlust, et tegemist on nn variisikutega. Kumbki "juhatuse liige" ei tea, kuidas ta hakkas või sai juhatuse liikmeks raha eest. A. Vološin andis oma passist ja juhiloast koopiad tundmatule isikule. A.Toomel tunnistas, et hakkas juhatuse liikmeks 5000 krooni eest. On teinud raha väljavõtmiseks volituse Tarmo Ennokile ning allkirjastanud valgeid A-4 pabereid. Sarnaselt A.Toomel'ile, ei tea k T.Ennok äriühingu majandustegevusest midagi. Tema ülesandeks oli üksnes pangast raha välja võtta ning see üle anda P.Mala'le või ühele teisele isikule, keda ta ei tunne. T.Ennok'i seletuse kohaselt võttis ta raha välja perioodil kevad kuni sügis 2001 ehk perioodil, mis kattub ajavahemikuga, millal kaebaja on väidetavate transporditeenuste osutamise eest raha Trenseri arveldusarvele kandnud. Valdor Group arveldusarvelt raha välja võtnud S.Mardisalu ülesandeks oli samuti sularaha väljavõtmine, mille eest talle anti vastu kviitung -order ja igakuiselt maksti talle selle eest 2500 krooni. Lisaks sularaha väljavõtmisele on ta käinud AS-s Arco Transport P.Mala korraldusel juba eelnevalt valmistatud lepingut sõlmimas. 20.09.2001 on sõlmitud AS Arco Transport ja Valdor Group vahel transporditeenuste leping nr 3, allkirjastajateks S. Mardisalu ja J.Põld. AS Arco Transport juhatuse liige K. Kaljusaar on seletuses kinnitanud, et S.Mardisalu poolt tehti ettepanek hakata osutama siseriiklikku transporditeenust sissetulevatel haagistel olevate kaupade laialiveol. Ka maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud transporditeenust (sealhulgas Valdor Grupp) osutati Eesti siseselt. Samas lepingus on fikseeritud, et vedaja ( Valdor Grupp) on kohustatud korraldama väliskaubanduslike veoste transpordi vastavalt kaebaja poolt esitatud tellimusele ja märgitud sihtpunkti. Samuti oli selle lepingu järgi kaebaja kohustatud esitama vedajale kõik vajalikud dokumendid transportimise teostamiseks. Lepingu kohaselt pidi teenuse osutaja garanteerima kauba kindlustatuse transportimise ajal. Seega kõik nimetatud lepingu punktid eeldavad vähemalt mingigi paberkandjal vormistatud dokumendi olemasolu, nt kindlustusleping, dokumendid transporditava kauba (sortiment, kogus) kohta jne. Ühtegi dokumenti lisaks lepingule maksuhaldurile ei esitatud. L.Renniti seletuse kohaselt on kõik Valdor Groupiga seotud dokumendid juba esitatud. Kuna peale lepingu kaebajate poolt muid dokumente esitatud ei ole, siis saab siit järeldada, et neid dokumente ei vormistatudki. Trenser ei ole alates aprillist 2001 ning Valdor Group ei ole alates septembrist 2001 maksuhaldurile esitanud ühtegi deklaratsiooni. Samuti nähtub mõlema äriühingu arvelduskonto väljavõttest, et laekunud raha võetakse järgnevate päevade jooksul sularahatšekkidega, sularahakaartidega või sularahaautomaadist välja. Arveldusarvetelt ei nähtu makseid, mis on iseloomulikud tavapärast ja tegelikku majandustegevust omavale äriühingule (rent, töötasu jne). Samuti ei ole ARK andmetel Trenseri ega Valdor Groupi nimel sõidukeid registreeritud ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel ei ole nimetatud äriühingutega liikluskindlustusi sõlmitud. Endorek on esitanud kaebajale tasumiseks kaks arvet nr 0312 ja nr
2. Mõlemad on väljastatud detsembris
3. Väidetavate tehingute tegemise ajal juhatuse liikmeks olnud V.Karja seletuse kohaselt tegeles äriühing ehituse ja kinnisvara vahendamisega. Seega ei tegelenud Endorek transporditeenuse osutamisega. Samuti ei nimeta ta tehingupartnerina AS Arco Transport nime, kuigi ühe kliendi/hankijana mainib Arco Vara. K.Kaljusaar kinnitab, et Endorek esindaja oli P.Mala, kes tuli nende juurde sügisel 2001 ettepanekuga osutada neile siseriiklikku transporditeenust kaupade laialiveol. Samas P.Mala kunagi olnud Endorek juhatuse liige. Ühtegi volitust või muud dokumenti, mille alusel kaebaja veendus või oleks saanud veenduda, et P. Malal oli õigus Endoreki esindada, esitatud ei ole. Kuigi L.Rennit on kinnitanud, et garantiiks mingeid lepinguid või pabereid tehti. Tehingute toimumist kinnitavaid dokumente ei olnud maksuhalduril võimalik saada ka Endoreki uuelt juhatuse liikmelt P.Unt`ilt, sest tema seletuse kohaselt tal neid esitada ei olnud. Vastustaja arvates ei saanudki Endorek kaebajale transporditeenust osutada, tehingute tegemise ajal ei ole esitatud käibedeklaratsioone ning ühtegi korda ei ole deklareeritud töötajate olemasolu. Samuti ei ole ARK andmetel Endorek nimel sõidukeid registreeritud. Analüüsides Endorek pangakonto väljavõtet, ei nähtu ka kulutuste olemasolu (rent jne). Seevastu on laekunud raha sularahas äriühingu arveldusarvelt väljavõetud. Seega saab olemasoleva teabe põhjal väita, et Trenseri ja Valdor Groupi puhul on tegemist nn varifirmadega, mida "juhtisid" variisikud. Ka Endorek puhul on kogutud teabe põhjal võimalik järeldada, et nimetatud äriühing arvetel nr 0312 ja nr 1712 märgitud teenust kaebajale ei osutanud ega saadudki osutada. Kaebajad märgivad, et vedajate suure hulga tõttu jääb tihti vedaja taust põhjalikult välja selgitamata. Samas L.Rennit kinnitab, et alati on kontrollinud, kas firma on registreeritud ja käibemaksukohustuslane ning kas kõik on Krediidiinfos korras. Kaebajate juhatuse liige kinnitab, et Valdor Group esindaja oli S.Mardisalu, kes tegi ettepaneku osutada neile siseriiklikku transporditeenust, pakkumine aktsepteeriti ning sõlmiti vastav raamleping. S. Mardisalu ei ole kunagi olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige ning tema sõnade kohaselt puudusid tal ka esindamiseks volitused. Tema ütluste tõepärasuses ei ole põhjust kahelda, sest kaebaja raamatupidamises volitust esindamiseks samuti ei ole. S. Mardisalul oli küll volitus raha panka viia ning sealt välja võtta, mitte aga majandustehinguid teha või lepinguid sõlmida. Pealegi nähtub S. Mardisalu seletusest, et volitust enne lepingu sõlmimist temalt keegi ei küsinud. Kaebajate juhatuse liige väidab, et Endorek esindaja oli P.Mala, kuigi nimetatu ei ole kunagi olnud selle äriühingu juhatuse liige või omanud esindamiseks vajalikke volitusi. Vaatamata sellele, et K. Kaljusaare seletuse kohaselt loodi kontakt Trenseriga juhatuse liikme A.Toomeli kaudu, kinnitab viimane, et ei tea äriühingu tegevusest midagi. Samuti kinnitab, et ei ole kaebajatega ühtegi lepingut sõlminud. L. Rennit seevastu ei mäleta, et Trenser esindaja volitusi oleks kontrollitud või ta oleks üldse kedagi sellest äriühingust näinud. Seega ei kontrollitud AS Arco Transport poolt Trenseri, Endoreki ega Valdor Groupi esindajate volitusi. Trenseri, Endoreki ja Valdor Groupi nimel väljastatud arvetel ei ole kirjas arvnäitajaid (tunnid, kilomeetrid jne), mille alusel arvele märgitud summa kujunes. Samuti ei nähtu arvetelt transporditeenust osutanud auto registreerimisnumbrit, et saaks identifitseerida teenust osutanud sõiduk ning seeläbi kontrollida vedu teostanud autojuhi kaudu teenuse osutamisega seotud asjaolusid. Kaebajad väidavad, et raamatupidaja tegi märkeid. Paraku mingeid märkeid üksikjuhtumi kontrollikäigus ega ka revisjoni jooksul maksuhaldurile ei esitatud. Seega on kaheldav nende olemasolu üldse. Kahtlusi selles osas suurendab ka K.Kaljusaare selgitus, et maja sisest arvestust laialivedude kohta äriühingutes kunagi ei peetud. Kuna K.Kaljusaar kinnitab, et Trenseri ja Endoreki puhul sõlmiti hinnakokkulepped ja veotellimused suuliselt, siis jääb arusaamatuks, kuidas saab kirjalikest märkmetest rääkida. Kaebajad on asunud seisukohale, et transporditeenuse saamine Trenserilt, Endorekilt ja Valdor Groupilt on tõendatud kaebajalt teenust saanud klientide OÜ-te Baltbinks, Kastormen, Gerhard vastustega kaebaja küsimustele. Maksuhaldur ei kahtle kaebaja poolsete allhangete kasutamises üldse, vaid on kahtluse alla seadnud transporditeenuse osutamise just ülalnimetatud äriühingutelt. Vastustest ei selgu (välja arvatud Baltbinks), et teenust oleks osutanud just Trenser, Endorek või Valdor Group. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei pöördutud transporditeenust osutanud äriühingute poole, vaid täiendavaid selgitusi nõuti teenuse saajalt. Seda enam, et Trenser, Endorek või Valdor Group ei esitanud arveid mitte teenuste saajatele vaid kaebajatele, seega ei pruukinud teenuse saaja üldse teada, kes tegelikult kauba kohale toimetas. Baltbinksi puhul on vastajaks juhatuse liige U.Helenurm, kes oli alates 19.03.1998 ka AS Arco Trans nõukogu liige. AS Arco Trans on omakorda AS Arco Transport aktsionär Mõistetamatu on, miks U. Helenurm Baltbinks esindajana kinnitab, et üks vedajatest 2001.a. oli just Valdor Group, kuigi vastavat küsimust talle ei esitatud. Teisi nimesid ei ole U.Helenurm millegipärast nimetanud. Kuna kaebajad ei ole Baltbinksile transporditeenust vaadeldaval perioodil osutanud, siis puudus kaebajal ka vajadus Valdor Groupilt transporditeenust sisse osta, et seda omakorda Baltbinksile edasi müüa. AS Arco Transport märgib, et L.Renniti selgitustes nähtuvalt on Endorekilt soetatud transporditeenus eeldatavasti edasi müüdud AS Arco Transport klientidele nagu Famar Desi, Kesko, Kesped, Kris Trading. Endorek on väljastanud kaebajale kaks arvet, mõlemad detsembris
4. AS Arco Transport raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole ühtegi arvet, mis oleks väljastatud detsembris 2001 Famar Desi'le, Kesko'le, Kesped`lle. 06.12.2001 on küll väljastatud arve AS-le Kris Trading, kuid selle maksumus on 1593 krooni. Samas Endorekile on kahe arve eest tasutud 1 000 000 krooni (arve nr 0312 summa on 450 000 krooni ja arve nr 1712 summa on 550 000 krooni). Seega erinevus ostu hinna ja edasimüügi summa vahel on rohkem kui 627 korda. AS Arco Transport puhul ei ole perioodil jaanuar 2001 kuni detsember 2002 väljastatud 18% määraga maksustatavaid arveid äriühingutele Famar Desi, Kesko, Kris Trading. AS-le Kesped on küll 18% määraga maksustavaid arveid revideeritaval perioodil väljastatud, kuid arvetelt nähtuvalt on teenust osutatud autodega, mis kuuluvad AS-le Arco Trans. L.Rennit märgib, et Trenserilt, Endorekilt ja Valdor Groupilt soetatud teenust edasi ei müüdud. Seega kasutati sisseostetud transporditeenust mitte edasimüügi eesmärgil, vaid kaebaja kasutas endale võetud veose vedamise kohustuse täitmisel kolmandate isikute abi. Need teenuse osutajad esitasid peale teenuse osutamist varem sõlmitud kokkuleppe alusel kaebajale vastava arve. Allhankijate kasutamise eesmärk peaks sellisel juhul olema see, et neile makstavad summad peavad olema lõppkokkuvõtteks vähemalt sama suured kui veose vedamise tellinud isiku poolt kaebajatele makstavad summad. Mida vähem allhankijatele makstakse võrreldes summadega, mida maksab kaebajale transporditeenuse tellinud isik, seda suurem on kaebajate kasum. Analüüsides AS Arco Transport poolt Trenseri, Endoreki ja Valdor Groupi nimel väljastatud arvete eest tasutud summasid summadega, mis kaebajale maksti, ilmneb oluline ebakõla. Nimelt on Endorek arvete eest tasutud 1 000 000 krooni, Valdor Group arvete eest tasutud kontrollitaval perioodil kokku 1 927 530 krooni ja Trenser arve eest 2 878 020 krooni, kokku tasuti 5 805 550 krooni, siis samal perioodil müüdi transporditeenust edasi 846 796 krooni, mis on ligikaudu 7 korda vähem kui transporditeenust osteti. Tegelikult veelgi vähem, sest 846 796 krooni koosneb 18% määraga maksustatavast käibest 717 625 krooni ja käibemaksust 129
5. Samas kui AS Arco Transport tõepoolest kasutas enam kui 200 erineva vedaja teenuseid, siis peaks keskmiselt ühele teenuse osutajale makstav summa olema 4 234 (846 796:200) krooni. Sedagi eeldusel, et iga vedaja osutas kaebajale transporditeenust ainult ühe korra, mis on äärmiselt ebatõenäoline. Summa 4 234 krooni on aga kordades väiksem kui kaebaja tasus Trenserile, Endorekile või Valdor Groupile. Eeltoodu põhjal on äärmiselt ebausutav, et AS Arco Transport, kes on tegutsenud juba aastaid transpordi teenuste osutamise alal ning omades vähemalt 200 tehingupartnerit, soetab ainuüksi kolmelt äriühingult transporditeenust ligikaudu 7 korda rohkem kui ta tegelikult ise müüb. Kandes seega 4 202 333 kroonini ulatuvat kahjumit. Samasugune ebakõla ilmneb ka siis, kui analüüsida AS Arco Trans poolt Valdor Groupi nimel väljastatud arvete eest tasutud summasid summadega, mis kaebajale maksti. Valdor Group arvete eest on tasutud kontrollitaval perioodil kokku 952 260 krooni, siis samal perioodil müüdi transporditeenust edasi ainult 493 153 krooni, mis on 2 korda väiksem. Oktoobris 2001 on kaebaja ostnud Valdor Groupilt transporditeenust 451 940 krooni eest (sh käibemaks 68 940 krooni), samal kuul on kaebaja müünud transporditeenust 205 039 krooni eest (sh käibemaks 31 277 krooni). Seega vahe 246 901 krooni. Aprillis 2002 soetas kaebaja Valdor Groupilt transporditeenust 500 320 krooni (sh käibemaks 76 320 krooni) ja samal kuul müüs kaebaja transporditeenust 165 300 krooni eest (sh käibemaks 25 215 krooni). Seega osteti teenust rohkem 335 020 krooni eest kui seda müüdi. Kaebaja pearaamatu väljatrüki kohaselt seisuga 31.12.2002 on transporditeenustele kulutatud 2002.a. 424 000 krooni. Sama summa on makstud ka 2002.a. Valdor Groupi nimel esitatud arvete eest. Seega vähemalt 2002.a. kolmandatelt isikutelt transporditeenust ei soetatud. Kaebajad väidavad, et käesolevas vaidluses on teenuse osutamise tõendamine tavapärasemast raskem, sest lühikese ajavahemiku jooksul on surnud tehingutega kõige paremini kursis olnud isikud. Vastustaja arvates ei olnud teenuse saajaks mitte füüsiline isik J.Põld, vaid kaebajad. Seega ei ole raamatupidaja näol tegemist ainukese isikuga, kes väidetavalt toimunud tehingutest midagi teab või teadma peaks. Raamatupidamise ning seal talletatud dokumentide eesmärk peakski olema võimalus vajadusel hiljem reprodutseerida toimunud tehinguid ja kontrollida nendega seotud asjaolusid. Paraku revisjoni käigus kaebaja raamatupidamisdokumentide kontrollimise põhjal ei leidnud kinnitust tehingute toimumine. Samuti on seletused võetud teistelt asjaga kursis olnud isikutelt K.Kaljusaarelt, L. Rennitilt ja H.Pruulilt. Ühegi nimetatud isiku seletus kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega ei võimalda samuti üheselt väita, et tehingud arvel märgitud isikutega tegelikkuses aset leidsid. Kaebajate esindajad, kellelt seletused võeti, ei maini keegi P.Mala nime. Seega on ebausutav, et P.Mala Trenseri, Valdor Groupi aga ka Endoreki esindaja üldse oli. Ka ühtegi volitust, mille alusel P.Mala oleks nimetatud äriühinguid esindada saanud, kaebajate raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud. Vastustaja ei nõustu kaebajatega, et15.01.2007 ja 24.01.2007 korraldustes nr 13-2.1/1266 ja nr 13-2.1/2560 nõutud tulumaksu intresside sundtäitmine on aegunud. 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/52 määrati AS-ile Arco Trans tulumaksu summas 515 232 krooni ning intresse summas 259 903 krooni. AS-il Arco Trans eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 10.11.
6. Kuni selle ajani kuulus arvestamisele täiendav intress

§ 119

lg 2 alusel, mistõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 740 krooni võrra. 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/53 määrati AS-le Arco Transport tulumaksu summas 2 210 725 krooni ning intresse summas 1 211 920 krooni. AS-le Arco Transport eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 07.03.2005. Kuni selle ajani kuulus arvestamisele täiendav intress

§ 119

lg 2 alusel, mistõttu maksuotsusega määratud intressisumma 1 211 920 suurenes 42 251 krooni võrra. 28.10.2004 maksuotsusega nr 12-5/371 (maksuotsus 2) määrati AS-le Arco Transport käibemaksu summas 895 439 krooni ja intresse 383 937 krooni. AS-l Arco Transport eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega 2 määratud maksusumma 20.12.2004. Kuni selle ajani kuulus arvestamisele täiendav intress

§119

alusel, mistõttu maksuotsusega 2 määratud intressisumma 383 937 krooni suurenes 42 251 krooni võrra. Kuna ühel maksustamisperioodil tekkinud enammakse ei kustuta automaatselt teisel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustust ning vaatamata sellele, et saldopõhise arvestuse tulemusena nähtub enammakse tekkimise tulemusena, et kaebajatel võlg puudub, ei ole maksuvõlg siiski iseenesest lõppenud. Maksuhalduri poolne arvestuse pidamine ei tekita ega lõpeta iseenesest enammakset ega maksuvõlga ja sellel arvestusel puudub õiguslik tähendus. Õiguste ja kohustuste olemasolu ning nende vastastikuse tasaarvestamise küsimuses saab lähtuda üksnes seadusest. Korraldustes sundtäitmise hoiatusega nõutud ettevõtte tulumaksu intressid on kaebajatele maksuotsustega määratud intressid, millele

§ 132lg 2 sätestatud aegumistähtaeg ei kohaldu.

Vastustaja on sellisele seisukohale jõudnud

§ 32, § 132 lg 1 ja lg 2 sätete alusel.

Tulenevalt asjaolust, et kaebajad ei ole maksuotsustega määratud maksuvõlgnevust põhimaksu osas

§ 105

mõistes tasunud ning toimunud ei ole ka maksuvõla tasaarvestamist

§ 108

või § 109 tähenduses, siis puudub alus väiteks, et intresside sundtäitmine on aegunud

§ 132lg 2 alusel.

Vaidlustatud korraldustes on intressinõue esitatud vastavalt

sätestatule ning kaebajate väide arvestamata ja määramata sundtäitmise hoiatusega sissenõutavatest intressidest on kohut eksitav. Samuti on kohut eksitav kaebajate väide, et maksuotsustega määratud intressid on kaebajatele määramata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et maksuhaldur on eiranud kahekordse revisjonimenetluse keeldu ning revisjoni alusel antud maksuotsuse ümbervaatamise keeldu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et TJIMA tegi 08.01.2004 kaebajatele korraldused nr 12-2.1/109 ja 12-2.1/111 (I kd, lk 110,111, II kd, lk 88,89). Korraldused on antud

§60

lg 1 ja §62 lg 1 alusel seoses sisendkäibemaksu arvestamise kontrollimisega perioodil 01.10.2000-31.12.2002. Kontrolliliigi saab kindlaks teha maksuhalduri poolt kontrolli kohta 29.06.2004 koostatud kontrollaktidest nr 12-3/630 ja 12-3/631, milledes on konkreetselt näidatud 08.01.2004 üksikjuhtumi kontrolli alustamist. Kaebajad leiavad, et revisjoni ja üksikjuhtumi piiritlemisel on üheks tunnuseks selle läbiviimise koht ja et revisjon viiakse, vähemalt osaliselt läbi maksukohustuslase juures, üksikjuhtumi kontroll aga maksuhalduri tööruumides. Kaebajad viitavad seejuures

§-le 77. Kohus leiab, et

§77

ei sätesta, et revisjoni peab kindlasti läbi viima maksukohustuslase ametiruumides. Samuti ei ole

ette nähtud üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise kohustuslikkust maksuhalduri ametiruumides.

§62

lg 3 näeb ette kolm erinevat juhtu, et üksikjuhtumi kontrolli raames võib dokumentide esitamine ja näitamine toimuda maksukohustuslase juures. Vastustaja väidetel lepiti enne 08.01.2004 alustatud üksikjuhtumi kontrolli AS Arco Transport esindajatega kokku, et kontroll viiakse läbi maksukohustuslase ruumides ja seda eelkõige dokumentide mahukuse tõttu. Kaebajad leiavad veel, et ka

§103

lg 2 tuleneb revisjoni ja muude kontrolltoimingute keeld.

§103

lg 2 reguleerib olukorda, kui on koostatud teineteist välistavad maksuotsused, millega määratakse maksukohustuslasele seesama maksusumma mitmekordselt. Selles sättes ette nähtud tingimusi kaebajate maksude tasumise kontrollimisel ei esine. Ajaliselt varem alustatud üksikjuhtumi kontrolli raames kontrolliti sisendkäibemaksu deklareerimise õigust ning hiljem alustatud revisjoni käigus kontrolliti käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Kuivõrd kontrolliti erinevaid makse, siis ei ole tegemist juhtumiga, kus kaebajatele on määratud seesama maksusumma mitmekordselt.

-s ei ole revisjoni ega ka üksikjuhtumi legaaldefinitsiooni antud. Samas on mõlema kontrolli eesmärk välja selgitada kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud. Revisjoni puhul on see sätestatud

§73lg 1, üksikjuhtumi puhul aga §11 lg 1.

Eristamise aluseks ei saa olla ka läbiviidava kontrolli ulatus, sest nii üksikjuhtum kui revisjon võib piirneda kindla maksu kontrollimisega.

-st tulenevalt eristab üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni muuhulgas see, et esimese käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teada olev asjaolu, revisjoni käigus aga kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna ning revisjon võib olla suunatud uute asjaolude avastamisele ja tuvastamisele. Riigikohtu halduskolleegium on 06.06.2005 asjas nr 3-3-1-20-05 p 14 leidnud, et „

§73

lg-s 2 on sätestatud, et revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Seega võib revisjon hõlmata vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu väljaselgitamist. Järelikult on üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel võimatu“. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 25.05.2004 alustatud menetlus oli revisjon. 08.01.2004 hakati aga läbi viima üksikjuhtumi – sisendkäibemaksu mahaarvamise kontrolli ja mille tingis maksuhalduri poolt kogutud informatsioon selle kohta, et kaebajad on kasutanud sisendkäibemaksu summa suurendamiseks varifirmade nimel väljastatud arveid Kohus leiab, et 08.01.2004 alustatud kaebajate kontroll ei olnud ei vormiliselt ega ka sisuliselt mitme maksu, veel vähem kõikide maksude tasumise õigsusele suunatud kontroll. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et 21.05.2004 alustatud revisjoni käigus mingeid uusi asjaolusid ei tuvastatud.

§95

lg 1 tulenevalt tuleb maksuotsuses kajastada selgunud asjaolud ja kogutud tõendid, mis omavad tähendust maksu määramisel. Vaidlustatud maksuotsuste preambulas on märgitud, et revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on ära toodud 16.12.2004 revisjoniaktides nr 12-3/999 ja 12-3/1000. Kaebajad väidavad, et vaidlustatud maksuotsused tuginevad osaliselt tõenditele ja asjaoludele, mis tuvastati varasema üksikjuhtumi kontrolli käigus. Kohus leiab, et

ei keela ühe kontrolli käigus selgunud fakte ja kogutud tõendeid kasutada ka teises menetluses, kus kontrollitakse mõnda teist maksu. Kuna sisendkäibemaksu kontrollimisel esitatud tõenditega on osaliselt võimalik kontrollida tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust, siis on ka võimalik, et mõlemas kontrollis antakse samadele tõenditele sarnane hinnang. Maksumaksjat koormav oleks maksuhalduri käitumine, kui hiljem alustatud kontrolli käigus nõutakse samu dokumente, mis on juba varem teise kontrolli käigus esitatud. Samuti ei pea maksuhaldur juba läbiviidud maksumenetluses tuvastatud asjaolusid enam uuesti ümber hindama. Eeltoodut arvestades saab teha järelduse, et 08.01.2004 alustati kaebajate suhtes üksikjuhtumi kontrolli ja 21.05.2004 alustati kaebajate suhtes käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu revisjoni. Seda aktsepteerisid ka kaebajad, sest revisjoni alustamise korraldust, üksikjuhtumi maksuotsust ega ka revisjoniakti kaebajad ei vaidlustanud. 2.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et AS Arco Trans on emaettevõte, kes omab autosid ning on kauba vedaja ja AS Arco Transport on AS Arco Trans tütarettevõte ning tegeleb kauba ekspedeerimisega. 28.10.2004 tegi Põhja maksukeskus AS-le Arco Trans maksuotsuse nr 12-5/370 ja AS-le Arco Transport maksuotsuse nr 12-5/371, millega kohustati AS Arco Trans tasuma käibemaksu summas 1 056 159 krooni ja intressi 324 537 krooni ja AS Arco Transport kohustati tasuma käibemaksu summas 895 439 krooni ja intressi 383 937 krooni (I kd, lk 117-147 ja II kd, lk 43-62). Kaebajad maksuotsuseid ei vaidlustanud. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/370 p-s 1.3 leidis maksuhaldur, et OÜ Arco Trans ei ole esitanud ühtki veenvat tõendit, et transporditeenust tegelikult Trenseri poolt Arco Transile mais 2001 osutati. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/371 p-s 1.5 leidis maksuhaldur, et Trenseri rekvisiitidega arvetele märgitud tehinguid juunis 2001-jaanuar 2002 reaalselt ei toimunud ja et tegemist on üksnes Arco Transpordile esitatud arvete ja sularaha liikumisega, kus arvete taga tegelikkuses tehingud puuduvad. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/370 p-s 1.4 leidis maksuhaldur, et AS Arco Trans ei ole maksuhaldurile esitanud ühtki veenvat tõendit, et transporditeenust Valdor Group ka tegelikult Arco Transile perioodil oktoober 2001 ja aprill 2002 osutas. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/371 p-s 1.6 leidis maksuhaldur, et Valdor Groupi rekvisiitidega arvetele märgitud tehingud septembris 2001-jaanuar 2002 reaalselt ei toimunud ja et tegemist on üksnes AS-le Arco Transport esitatud arvete ja sularaha liikumisega, kus arvete taga tegelikkuses tehingud puuduvad. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/370 p-s 1.5 leidis maksuhaldur, et Arco Trans ei ole esitanud maksuhaldurile ühtki veenvat tõendit, et ta kütust Generic Oililt ka tegelikult juunis 2001 soetas ja et Arco Trans ei esitanud maksuhaldurile kontrolli käigus ka Generic Oili arvete osas kütusepartiide omandamist ja kättesaamist tõendavaid dokumente. 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/371 p-s 1.4 leidis maksuhaldur, et Endorek ei ole AS-le Arco Transport transporditeenust osutanud vedades kaupa äriühingutele Famar Vesi, Kesko, Kesped ja Kris Trading maksustamisperioodil detsember

1. Maksuhaldur märgib maksuotsuses, et Endorek registreeritus äriregistris, arve olemasolu ning selle eest tasumine AS-le Arco Transport poolt ei ole piisavad selleks, et järeldada arvetel näidatud tehingu toimumist AS Arco Transport ja Endorek vahel. 3.Kuna kaebajad ei ole 28.10.2004 maksuotsuseid nr 12-5/370 ja 12-5/371 vaidlustanud ja maksuotsused on kaebajatele käibemaksu määramise osas jõustunud, siis ei saa kaebajad käesolevas haldusasjas enam vaidlustada käibemaksu määramisel tähendust omavaid asjaolusid, ehk tehingute toimumist või mittetoimumist ülalnimetatud äriühingutega. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited selle kohta, et kaebajate tehingud viidatud äriühingutega on tegelikkuses aset leidnud ja tõendatud. Sellekohaste tõendite esitamise kohustus oleks kaebajatel lasunud 28.10.2004 maksuotsuste nr 12-5/370 ja 12-5/371 vaidlustamisel. Asjaolul, et vastustaja on 28.10.2004 maksuotsustes kajastatu kandnud üle vaidlustatud maksuotsustesse, on vaid illustratiivne ja selgitav tähendus kaebajatele täiendava tulumaksu määramisel. 4.TuMS §51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kuluks sama paragrahvi lõike 1 tähenduses on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TMS §51 lg 2 p 5 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks kulutused või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Riigikohus märkis 02.10.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-03, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses, kuid rõhutas samas, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada tehingu toimumise näidatud poolte vahel. Riigikohus selgitas, et mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist muuhulgas siis, kui pangaülekandega tasutud summaga ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Käesolevas asjas on tulumaksunõude aluseks mitte vormilised puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et arvetel näidatud isikud ei ole tegelikult kaebajatele teenust osutanud ning maksumenetluse käigus esitatud arvete näol on tegemist fabritseeritud dokumentidega, milles näidatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole, ülekantud raha on ülalviidatud osaühingute arvetelt järgnevate päevade jooksul kas sularahakviitungitega või pangaautomaatidest välja võetud. Sellisel juhul ei saa lugeda kaebajate poolt esitatud ja formaalselt RPS §8 lg 1 nõuetele vastavaid dokumente algdokumentideks, mis kajastaksid tehingu toimumist neis näidatud poolte vahel. Riigikohtu halduskolleegium asus 20.10.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-04 p-s 14 seisukohale, et kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TMS §51 järgi. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajatele maksu määramise õiguslikuks aluseks on TMS §51 lg 2 p 3, sest väljamakse tegelik alusdokument puudub. 5.Järgnevalt käsitleb kohus tulumaksu määramise õiguspärasust arvetel näidatud äriühingute kaupa. OÜ Endorek AS Arco Transport on ostnud Endorekilt 03.12.2001 ja 17.12.2001 väljastatud arvete alusel Eesti sisest transporditeenust 847 458 krooni eest, on sellelt käibelt maha arvanud sisendkäibemaksu 152 542 krooni ja nende arvete alusel teinud väljamakseid 1 000 000 krooni. Tulumaks nimetatud summalt on 351 351 krooni. Maksuhaldur on 28.10.2004 maksuotsuses nr 12-5/371 tuvastanud, et Arco Transport tehinguid Endorekiga tegelikult detsembris 2001 ei toimunud. Endorek juhatuse liige oli vaadeldaval perioodil Veiko Karja, kelle seletuse kohaselt tegeles äriühing ehituse ja kinnisvaraga ja kes oli ainuke töötaja äriühingus. Arco Transport juhatuse liikme Kaido Kaljusaare maksuhaldurile 12.04.2004 antud seletuse kohaselt loodi kontakt Endorekiga esindaja Priit Mala poolt. P.Mala on surnud 28.03.2002 ja pole kunagi olnud Endorek juhatuse liige. Endorek nimele sõidukeid ei ole registreeritud. Kinnitust ei leidnud K.Kaljusaare väide, et Endorek vedas eeldatavasti kaupa kaebaja suurematele klientidele nagu Famar Desi, Kesko, Kesped, Kris Trading jne. Endoreki pangakontole erinevate äriühingute poolt ülekantud raha on järgnevate päevade jooksul maksekaardiga välja võetud. Kuigi kaebaja lubas 2004.a. läbi viidud maksumenetluse käigus esitada maksuhaldurile kõikvõimalikud dokumendid oma väidetava tehingupartneri Endorek kohta, kaebaja juhatuse liige seda ei teinud. Kohus leiab, et olukorras, kus tasuti tegelikult osutamata teenuste eest, pole võimalik, et kaebaja ei teadnud Endoreki poolt esitatud arvete fiktiivsusest. Eeltoodust tulenevalt on tulumaks nimetatud väljamakselt summas 351 351 määratud õigesti. OÜ Trenser AS Arco Trans on ostnud Trenserilt 31.05.2001 väljastatud arve alusel transporditeenust summas 21 305 krooni, mahaarvanud sisendkäibemaksu 3 835 krooni ning teinud selle arve alusel väljamakseid kokku 25 140 krooni. Tulumaks sellelt summalt on 8 833 krooni. Arco Transport on ostnud Trenserilt juunis, juulis, augustis ja septembris 2001 ja jaanuaris 2002 väljastatud arvete alusel haagiste vedu ja transporditeenust kokku summas 2 878 020 krooni ja tulumaks sellelt summalt on 1 011 196 krooni. Maksuhaldur asus 2004.a. maksuotsustes seisukohale, et nimetatud tehinguid toimunud ei ole. Trenser juhatuse liige on alates 04.04.2001 Aapo Toomel, kes on maksuhaldurile 2004.a. maksumenetluses seletanud, et Priit Mala pakkus talle võimaluse hakata Trenseri juhatuse liikmeks ja et selle eest maksis P.Mala talle 5000 krooni. Trenseri töötajatest ei tea ta midagi ja et P.Mala palus tal teha volituse oma sõbrale Tarmo Ennokile, kes pangast raha välja võtaks. Ta ei tea midagi nimetatud firmade tegevusest. T.Ennok on maksuhaldurile seletanud, et P.Mala pakkus talle protsendita laenu ja vastutasuks soovis teenet, milleks oli rahade väljavõtmine pangast Trenseri arvelt ja et raha andis ta üle kas P.Malale või ühele teisele isikule, kelle nime ta ei suuda meenutada. Trenseri nimel ei ole sõidukeid registreeritud. Trenseri arvelduskonto väljavõttel puuduvad maksed, mis kajastaksid äriühingu igapäevast majandustegevust (töötajatele töötasu maksmist, kütuse ostmist, sõidukite renti jne). Trenseri arvelduskontole erinevate äriühingute, sh kaebajate poolt üle kantud raha on järgnevate päevade jooksul sularahakviitungitega või sularahaautomaatidest T.Ennoki poolt välja võetud. Kassa väljaminekuorderitel on sularaha saajaks märgitud A.Toomel, kuid kassaorderitel puudub A.Toomeli allkiri, isikukood ja isikut tõendava dokumendi andmed. Maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pani A.Toomel oma allkirjad mingitele valgetele paberitele ja et sularaha ei ole ta Arco Transilt ega Arco Transpordilt saanud. A.Toomel käis Sauel AS-s Arco Transport ühte lepingut sõlmimas, leping oli eelnevalt valmis trükitud, tema pani ainult allkirja, lepingu sisust ei tea ta midagi, P.Mala oli eelnevalt kokku leppinud öeldes, et lepingu teine pool on tema tuttav. Kohus leiab, et Trenseri poolt kaebajatele väljastatud arved on fiktiivsed dokumendid, mille alusel reaalset tehingut pole toimunud ja et tulumaks nimetatud väljamaksetelt on kaebajatele määratud õigesti. OÜ Valdor Group Arco Trans on ostnud Valdor Groupilt 29.10.2001 väljastatud arve ja aprillis 2002 väljastatud kolme arve alusel transporditeenust summas 807 000 krooni, mahaarvanud sisendkäibemaksu 145 260 krooni ning nende arvete alusel teinud väljamakseid 952 260 krooni. Tulumaks sellelt on 334 578 krooni. Arco Transport on ostnud Valdor Groupilt septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 2001 väljastatud arvete ja jaanuaris 2002 väljastatud arve alusel transporditeenust summas 1 633 500 krooni, maha arvanud sisendkäibemaksu 294 030 krooni ning teinud nende arvete alusel väljamakseid 1 927 530 krooni. Tulumaks sellelt on 677 240 krooni. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et nimetatud tehinguid ei ole toimunud. Valdor Group juhatuse liige on alates 04.10.2001 Aleksei Volośin, kes on maksuhaldurile 14.05.2002 selgitanud, et ta otsis tööd ajalehe Privat Info kaudu, kus otsiti ehitustöölisi Soome. Kokku saades andis ta eraisikutele, kelle nimesid ta ei mäleta, oma passi ning koopiad passist ja juhiloast. Ta ei tea, kuidas ta sai Valdor Groupi juhatuse liikmeks. Arco Transport juhatuse liige on 12.04.2004 maksuhaldurile selgitanud, et kontakt loodi Valdor Groupi esindaja Sven Mardisalu poolt 2001.a. augustis. Tõendit, mis kinnitaks, et S.Mardisalul oli nimetatud äriühingu esindamise õigus, maksuhaldurile ei esitatud. S.Mardisalu on 27.04.2004 maksuhaldurile selgitanud, et P.Mala pakkus tööd, mis seisnes raha toimetamises Valdor Groupi arvelt P.Mala või mõne teise inimese kätte kokkulepitud tasu eest. S.Mardisalule ei meenunud, et tema oleks väljastanud või allkirjastanud arveid ja volitusi. Valdor Groupi telefoni numbrit ta ei tea, firma kontoris käinud ei ole, käis sõlmimas AS-ga Arco Transport lepingut P.Mala korraldusel ja et leping oli eelnevalt ettevalmistatud ja temal oli vaja ainult alla kirjutada. Volitust tema käest ei küsitud. Valdor Groupi arvelduskontolt on ta sularaha välja võtnud P.Mala korraldusel. Arco Transport juhatuse liige K.Kaljusaar Arco Transport ja Valdor Groupi vahel 20.09.2001 sõlmitud transporditeenuste lepingus nr 3 nimetatud veotellimusi ega hinnakokkuleppeid 2004.a. toimunud maksumenetluse käigus maksuhaldurile ei esitanud. K.Kaljusaar ei osanud öelda, mis kaupa konkreetselt, kui palju ja kuhu Valdor Group poolt transporditi. Kauba saatelehti ei esitatud. K.Kaljusaare väidetel toimus transporditeenuste osutamine Valdor Groupi transpordivahenditega, samas liiklusregistri andmetel Valdor Groupi nimel sõidukeid registreeritud ei ole. Kohus leiab, et Valdor Groupi poolt kaebajatele väljastatud arved ja viidatud leping on fiktiivsed dokumendid, mille alusel reaalseid tehinguid pole toimunud ja et tulumaks nimetatud väljamaksetelt on kaebajatele määratud õigesti. OÜ Arex Invest Arco Transport on ostnud Arex Investilt juunis 2001 väljastatud arvete alusel reklaamiteenust summas 412 300 krooni, maha arvanud sisendkäibemaksu 74 214 krooni ja teinud nendelt arvetelt väljamakseid summas 486 514 krooni. Tulumaks sellelt on 170 937 krooni. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et Arex Investi rekvisiitidega arvetele märgitud tehinguid reaalselt ei toimunud ja et tegemist on üksnes arvete ja sularaha liikumisega, kus arvete taga tegelikkuses tehingud puuduvad. Revisjoni käigus esitas Arco Trans nõukogu liige L.Rennit lepingu, mis oli sõlmitud Arco Transport juhataja K.Kaljusaare ja Arex Investi juhatuse liikme Andrus Roosioksa vahel. A.Roosioks on maksuhaldurile 29.04.2004 selgitanud, et tal kadus kuskil kaks aastat tagasi pass ja et ta avastas selle alles siis, kui see oli pandud tema postkasti. Ta ei ole seotud Arex Investiga ja ei ole teadlik firma tegevusest. Tema ei ole arveid väljastanud ega teisi tehinguid teinud. Tema ei tunne T.E.t. Teenuse eest tasus Arco Transport sularahas kassa kaudu, sh 12.03.2001 käsirahana 200 000 krooni ja 30.06.2001 286 514 krooni. Juhatuse liige K.Kaljusaarele ei meenunud kontakti alguse fakt Arex Investiga ja et tõenäoliselt oli tegu tuttava-tuttava tuttavaga. Revisjoni käigus ei esitanud kaebaja maksuhaldurile ülalnimetatud lepingust tulenevaid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega garantiisertifikaati. Juriidilisel aadressil äriühing ei asu. Sularahaarve puhul peab arvel oleva müüja allkiri tõendama raha kättesaamist. Arex Investi arvetelt ei ole võimalik tuvastada arve vormistanud isikut ning tema seotust arve väljastajaga. Arvetel puuduvad tehingu arvnäitajad, mis kinnitaksid reklaamiteenuse ostmist kokkulepitud tingimustel, samuti puuduvad viited muudele dokumentidele, mis tõendaksid reklaamiteenuse ostmist. Kaebaja juhatuse liige ei teadnud Arex Investi kontaktandmeid, samas kui hooldustingimused on fikseeritud garantiisertifikaadis ja kehtis ühe aastane täisgarantii. Tööde tellija peaks olema huvitatud tööde teostaja andmete omamisest, et hilisemalt esitada võimalikke pretensioone puuduste kohta. Riigikohtu halduskolleegium on mitmes oma lahendis rõhutanud, et tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule, siis saab rääkida mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest. Antud juhul on Arex Invest esitanud kaebajale kümme sularaha arvet ja ühelgi neist pole viidet selle kohta, kellele arvel kajastatud sularaha maksti. Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile kassa sissetuleku-väljamineku ordereid, millest nähtuks, kellele on sularaha makstud. Seega tuleb asuda seisukohale, et raha on makstud tundmatule füüsilisele isikule, kelle puhul aga ei saa eeldada, et tegemist on isikuga, kes osutas kaebajale reklaamiteenust või vähemalt esindas juriidilist isikut. Samuti kohustasid Rahapesu tõkestamise seaduse §5 lg 1 p 2 ja §7 lg 3 ettevõtjat tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. Sama seaduse §9 lg 1 kohaselt tuli isikusamasus tuvastada ka juriidilise isiku esindajal ja teha esitatud dokumentidest koopia. Järelikult pidi kaebaja tuvastama Arex Investi esindaja isikusamasuse, kui tasuti sularaha 200 000 krooni ja 286 514 krooni. Eeltoodut arvestades on tegemist väljamaksetega, mille kohta puuduvad algdokumendid ja maksuhaldur on nimetatud väljamaksetelt õigesti määranud tasumisele kuuluva tulumaksu. OÜ Generic Oil Arco Trans on ostnud Generic Oililt juunis 2001 väljastatud arvete alusel 71 950 l diiselkütust maksumusega 414 432 krooni, mahaarvanud sisendkäibemaksu 74 598 krooni ning teinud nende arvete alusel väljamakseid 489 030 krooni. Tulumaks nimetatud summalt on 171 821 krooni. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et arvetel näidatud diiselkütust ei ole Arco Trans ostnud ning Generic Oil ei ole seda müünud. Generic Oil juhatuse liige oli alates 03.11.2000 kuni 23.12.2003 Arnold Vanker. A.Vanker on maksuhaldurile 30.04.2004 selgitanud, et ta otsis kuulutuse kaudu tööd ning sai Balti jaamas kokku kahe isikuga, kes pakkusid raha teenimise võimalust. Isikud palusid vormistada ühe ettevõtte tema nimele. Tema ei ole kunagi kütust müünud, ei ole kütust Arco Transi viinud, ei ole sinna arveid viinud, lepinguid sõlminud ega raha saanud. Talle näidatud arveid ei ole ta kunagi väljastanud ja arvetel olevad allkirjad ei ole tema omad. Energiaturu Inspektsioon vastas 23.07.2004 maksuhaldurile, et Generic Oil esitas 25.05.2000 asutamisel oleva äriühinguna inspektsioonile taotluse turuloa saamiseks kütuse müügiks. 09.06.2000 andis inspektsioon Generic Oil`ile turuloa kütuse müügiks kuni 09.06.
2. Generic Oil ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi deklaratsiooni, sõidukeid ARK andmetel Generic Oil nimel registreeritud ei ole. Generic Oil arvete alusel on kaebaja kassast väljaminekuorderi nr 6 alusel 16.06.2001 korraga välja makstud 489 030 krooni. Order on kajastatud kaebaja kassa registris, kuid kassa dokumentide hulgas sellist orderit ei ole. Arco Trans nõukogu liige L.Rennit on maksumenetluses selgitanud, et sarnaselt teistega pakkus Generic Oil neile telefoni teel võimalust soodsalt kütust osta ja et telefoni teel öeldi pakkujale, millal ja kui palju tarnida. L.Renniti väidetel on ta näinud Generic Oil kütuselitsentsi koopiat ja et kütusega, mis tarniti, oli kaasas ka kütuse kvaliteedi sertifikaat ja et kütuse eest maksmine toimus sularahas kütust toonud autojuhi kätte. Kuna tegemist oli kütuse soetamisega, siis oleks kaebaja pidanud oma raamatupidamisdokumentide hulgas tulenevalt energiaseadusest ja majandusministri 7.10.1998 määrusest nr 30 säilitama kütuse vastavussertifikaadi. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-40-03 märkinud, et kütuse ostu-müügi vormistamisel nõuti eriliste tingimuste täitmist: vastavussertifikaadi ja kaubasaatelehe vormistamist ja et vastavussertifikaat kui dokumentaalne tõend annab ilmselgelt teavet ka selle kohta, kes oli kütusepartii müüja. Kaebaja ei ole nõutud kohustust täitnud. Riigikohtu halduskolleegium märgib otsuses nr 3-3-1-50-04, et kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t. et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse kohta. Kaebaja ei ole sellekohaseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Kuivõrd kaebaja ei ole täitnud tehingupartneri isikusamasuse tuvastamise nõuded, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kellele ja mille eest sularaha tegelikult maksti. Seega on põhjendatud kaebaja poolt tehtud väljamakse maksustamine tulumaksuga. 6.Kaebajate väidetel esitati nende poolt revidendile äriühingu ruumides kontrollitavaid dokumente, sh esitati revidendile ka Trenseri ja Valdor Groupi poolt veoteenuste osutamist tõendavad dokumendid ja et revident viis dokumentide originaalid kaasa ilma et dokumentide äravõtmist oleks vormistatud. Kohus leiab, et kaebajate sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kaebajad ei ole väidetavat dokumentide äravõtmist vaidlustanud Maksu- ja Tolliametile esitatud vaides 03.02.2005 maksuotsustele. Vaie on esitatud vaid kahel põhjusel: et maksuhaldur on eiranud kahekordse revisjonimenetluse keeldu ja et intressimäär ei kuulu vastuolu tõttu Põhiseadusega kohaldamisele. Kuna kaebajad ei ole pidanud vajalikuks nimetatud asjaolu vaidlustada maksuametis, siis ei tekita sellekohaste väidete esitamine alles kohtumenetluses kaebajates usaldust. Et revident dokumente kaasa võttis, ei kinnita ka usaldusväärselt kaebajate juhatuse liikme K.Kaljusaare 18.05.2006 kohtus antud seletus. K.Kaljusaare väide, et ta helistas revidendile ja siis selgus, et mõned originaalid olid revidendi käes, on paljasõnaline. Samuti ei tõenda dokumentide kaasa võtmist Arco Trans pearaamatupidaja I.H. 04.04.2006 kohtus antud ütlused. I.H. väidetel sai ta dokumentide väidetavast kaasavõtmisest teada tagantjärele. 7.Kaebajate väidetel ei saa nad aru vastustaja poolt määratud maksuintresside arvestamise metoodikast ja et intresside kujunemine ja nn kontokaart ei ole jälgitav. Kohus peab taas märkima, et intresside kujunemist ei ole samuti maksuametis vaidlustatud. Kohus leiab, et vastustaja esindaja M.Peterson selgitas 18.05.2006 toimunud kohtuistungil piisava põhjalikkusega intresside kujunemist ja metoodikat. Maksuotsustele on lisatud kontokaart, millel on toodud maksuhalduri intressi arvestus. Maksuotsustes on selgitused kontokaardil kajastatu kohta. Kohus leiab, et kaebajate raamatupidamisega tegelevad isikud peavad olema võimelised aru saama intresside kujunemisest ja arvestamisest. Samuti on neil vajaduse korral võimalus pöörduda vahetult maksuhalduri poole täiendavate selgituste saamiseks intressi arvestamist puudutavates küsimustes. 8.Kaebajad on seisukohal, et

§117

sätestatud intressimäär – 0,06% päevas, ei kuulu vastuolu tõttu Põhiseaduse §11 kohaldamisele. Kaebajad leiavad, et maksuintressi eesmärkidest tulenevalt, on kohane maksuintressi määra muutmine kooskõlas rahaturul toimuvate muudatustega. Kui maksuintressi määr ületab kordades rahaturu intresse, mis on käesolevaks ajaks langenud tasemele 3-5% aastas, maksuintressi määr on jäänud aga tasemele 21,9% aastas, siis ei saa rääkida saamata jäänud tulu kompenseerimisest ehk tasu maksmisest raha kasutamise eest. Taolises olukorras ei hüvitata mitte riigile tekitatud saamata jäänud tulu, vaid tegemist on riigipoolse põhjendamatu rikastumisega. Maksukohustuslase aspektist on aga intress minetanud kõrvalkohustuse olemuse ja muutunud karistava iseloomuga sanktsiooniks. Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. Maksuintressi kui maksukohustuse kõrvalkohustuse olemust ja eesmärki on selgitanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 01.10.2002 otsuses nr 3-4-1-8-

1. Nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et maksuintress kujutab endast viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Kuivõrd maksukohustuslaste poolt maksukohustuse mittetähtaegne ja/või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa maksude alalaekumise ning seada ohtu temale pandud avalik-õiguslike ülesande täitmise, siis on maksuintress sobiv ja vajalik vahend maksude efektiivse laekumise tagamiseks. Samas laenulepingu sõlmimine on isikute vaba tahte küsimus ning laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused ei mõjuta kolmandaid isikuid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuintressimäära ja krediidiasutuste intressimäära ei saa üheselt võrrelda ja et tegemist ei ole sarnaste kohustustega. Kohus leiab, et kehtiv intressimäär ei ole vastuolus Põhiseaduse §
2. 9.Kaebajad on seisukohal, et maksunõue seoses tehingutega Generic Oil ja Arex Invest on aegunud. Kaebajate väidetel puuduvad igasugused asjaolud, mis osutaksid kaebajate osavõtule maksupettusest ja et täiendavate hoolsusnõuete väidetavat mittejärgimist ei saa samastada asjaoludega, mis kinnitaksid maksupettuses osalemist, samuti vaatleb hoolsusnõudeid ja maksupettusele viitavaid asjaolusid eraldi Riigikohus. Kaebajad viitavad seejuures Riigikohtu otsustele nr 3-3-1-39-03, 3-1-50-03 ja 3-3-1-21-
3. Kaebajad leiavad, et juhul kui isegi eeldada (millega kaebajad küll valdavalt ei nõustu), et tehingud on ebapiisavalt dokumenteeritud, võiks see olla piisavaks aluseks maksude juurdemääramiseks

§98lg 1 tulenevalt kolme aasta jooksul.

Kohus kaebajate väitega ei nõustu. Kaebajad möönavad, et nad pole suutnud tõendada hoolsusnõuete täitmist ülalviidatud äriühingutega tehingute tegemisel. Samas leiavad kaebajad, et hoolsuskohustuse väidetavale mittejärgimisele saaks maksuhaldur tugineda juhul kui nimetatule lisaks ei peaks tuvastama tahtlust. Kuna aga tahtlust tõendatud ei ole, siis ei rakendu kaebajate väidetel ka hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus leiab, et kaebajate tehingute tegemisel ülalnimetatud äriühingutega ei pea tuvastama või tõendama eraldi tahtluse olemasolu. Kaebajad tuginevad ilmselt sellele, et

§98

lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat, kui maksusumma on jäetud tasumata tahtlikult. Samas

§99

lg 1 p 3 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatud revisjoni ajaks alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise päevani. Arco Trans ja Arco Transport revisjoni alustati 25.05.

1. Kütuse tehingute tegemisel väljastati Arco Transile Generic Oili nimel arved ajavahemikul 01.
2. - 09.06.
3. Kõigi arvete eest tasus Arco Trans sularahas kassa kaudu ühekordselt 16.06.2001, kokku 489 030 krooni. Reklaamiteenuste osutamisel väljastati Arco Transpordile Arex Investi nimel arved ajavahemikul 01.06.-26.06.
4. Kõigi arvete eest tasus Arco Transport sularahas kassa kaudu kaks korda, 12.03.2001 200 000 krooni ja 30.06.2001 286 514 krooni. Maksuhaldur maksustas nimetatud väljamaksed tulumaksuga kui väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. TMS §54 lg 2 kohaselt (tehingute tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) on kõik residendist juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte.

§98

lg 1 kohaselt algab maksusumma määramise aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna tehingud toimusid juunis 2001, siis oleksid kaebajad pidama esitama vastava tuludeklaratsiooni 10.juuliks

1. Vaatamata sellele, et revisjon lõppes 03.02.2005 maksuotsuste koostamisega ehk peale kolme aastase aegumistähtaja möödumist, tuleb käesoleval juhul kohaldamisele kolme aastane aegumistähtaeg, sest revisjoni ajaks aegumistähtaja arvutamine peatub. Kuue aastasest aegumistähtajast saaks rääkida juhul, kui revisjoni oleks alustatud peale 10.juulit
2. Järelikult maksusumma määrati kolme aastase aegumistähtaja piires ja maksuhaldur ei pidanud tahtlust tuvastama. 10.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on maksuotsuses esitanud ebaõigeid ja eksitavaid andmeid Arco Transport poolt ostetud ning müüdud transporditeenuse kohta. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub kohtul vajadus kontrollida vastustaja ülalnimetatud väiteid. Vastustaja hinnang, et Arco Transport on maksustamisperioodil detsember 2001 ainult Endoreki rekvisiitidega arvete alusel ostnud kohalikku transporditeenust 1 miljon krooni, mis on ligikaudu 8 korda rohkem kui samal perioodil transporditeenust edasi müüdi ja samal perioodil on Arco Transport kajastanud maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonidel müügiarveid, mis sisaldasid ka transporditeenuse arveid summas 846 796 krooni ja et see on ligikaudu 7 korda vähem, kui Arco Transport oli teenust ostnud, on antud kaebaja sisendkäibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel ja see hinnang on olnud aluseks Põhja maksukeskuse 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/371 tegemisel, ehk kaebajale käibemaksu tasumise määramisel. Kuna kõnealune maksuotsus on jõustunud, siis ei saa kaebaja käesolevas haldusasjas enam vaidlustada käibemaksu määramisega seotud ja 28.10.2004 maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur kohaldanud TMS §51 lg 2 p 3, mille kohaselt loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Maksuhaldur asus juba 28.10.2004 otsuses nr 125/371 seisukohale, et kaebaja ja Endoreki, Trenseri, Valdor Groupi ja Arex Investi vahel ei ole arvetel märgitud tehinguid reaalselt toimunud. Kuna kaebaja nimetatud maksuotsust ei vaidlustanud, siis võib sellest järeldada, et kaebaja nõustus maksuhalduri seisukohtadega. Nagu kohus juba eelpool märkis, ei saa kohus käesolevas haldusasjas kontrollida käibemaksu määramisega seotud asjaolusid. Kuna kaebaja ei tõendanud ei üksikjuhtumi ega ka revisjoni käigus, et ülalnimetatud äriühingutega tehingud tegelikult toimusid ja maksuhaldur luges arvetel näidatud tehingud mittetoimunuks ja määras kaebajale tasumisele kuuluva käibemaksu, siis on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja poolt esitatud dokumente (arveid) ei saa lugeda algdokumentideks, mis kajastaksid tehingu toimumist neid näidatud poolte vahel. Seega on tulumaksu määramise õiguslikuks aluseks TMS §51 lg 2 p 3, sest väljamakse tegelik algdokument puudub. 11.Kuna kaebajad ei vaidlustanud Põhja maksukeskuse 28.10.2004 maksuotsuseid nr 125/370 ja 12-5/371, milledes maksuhaldur tuvastas, et tehinguid Arco Transi ja OÜ-te Trenser, Valdor Group ja Generic Oil ning Arco Transport ja OÜ-te Endorek, Trenser, Valdor Group ja Arex Invest vahel ei ole tegelikult toimunud ja et arvete olemasolu ning nende eest tasumine kaebajate poolt ei ole piisavad selleks, et järeldada arvetel näidatud tehingute toimumist kaebajate ja ülalnimetatud äriühingute vahel, siis jätab kohus käesolevas haldusasjas, millega määrati kaebajatele tulumaks dokumentaalselt tõendamata väljamaksetelt, tähelepanuta need kaebaja väited, mis puudutavad väidetavat teenuste osutamist kaebajatele ülalnimetatud äriühingute poolt. Sellekohane tõendamiskoormis oleks kaebajatel lasunud siis, kui nad oleksid vaidlustanud 28.10.2004 maksuotsused. Kuna nimetatud maksuotsused on jõustunud, siis ei saa kaebajad hakata käesolevas haldusasjas ümber lükkama 28.10.2004 maksuotsustes tuvastatud asjaolusid. 28.10.2004 maksuotsustes on maksuhaldur leidnud, et arvetel märgitud isikud ei ole tegelikud müüjad. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-21-99 märkinud, et kuludokument ei pruugi iseenesest tõendada kulutuse seotust ettevõtlusega ja et seepärast on ettevõtja kohustatud koguma ja vajaduse korral esitama maksuhaldurile täiendavalt tõendeid kulutuse seotuse kohta ettevõtlusega. Kaebajad sellekohaseid tõendeid maksuhaldurile ega ka kohtule ei esitanud. Kaebajad on vaid endale meelepärasel viisil teinud järeldusi ühest või teisest maksumenetluse käigus kogutud tunnistajate ütlustest. Ühegi maksumenetluse käigus võetud tunnistaja ütlus kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega ei võimalda kaebajate väiteid ümber lükata. Seega on põhjendatud ülalmärgitud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel tasutud summade maksustamine tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. 12.Põhja maksukeskus tegi AS-le Arco Trans 15.01.2007 korralduse nr 13-2.1/1266 ja AS-le Arco Transport 24.01.2007 korralduse nr 13-2.1/2560, millega kohustati Arco Transi tasuma maksuvõlga summas 1 312 600 krooni ja Arco Transporti tasuma maksuvõlga summas 2 004 324 krooni, sh sisaldab korraldus nr 13-2.1/1266 Põhja maksukeskuse 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/52 näidatud täiendavalt tasumisele kuulunud summade pealt arvestatud intresse ja korraldus nr 13-2.1/2560 sisaldab Põhja maksukeskuse 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/53 ja 28.10.2004 maksuotsusega nr 12-5/371 näidatud täiendavalt tasumisele kuulunud summade pealt arvestatud intresse. Korralduste õiguslikuks aluseks on

§115lg 1 ja 117 lg 1.

Kaebajad taotlevad ülalviidatud korralduste tühistamist ja Põhja maksu- ja tollikeskuse keelamist sundtäita 03.02.2005 maksuotsuseid nr 12-5/52 ja 12-5/53 ja 28.10.2004 maksuotsust nr 12-5/371 intressinõude osas. Kaebajad väidavad, et nad on ülalviidatud maksuotsustega määratud maksusummad (põhivõla) tasunud peale maksuotsuste andmist. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud korraldused ei ole intresside määramisena käsitatavad, vaid seda tuleb mõista kui

§129lg 1 ja 3 vastavat sundtäitmise hoiatust.

Sundtäitmise hoiatust saab aga tulenevalt

§128lg 2 p 2 anda vaid pärast sissenõutava maksu- ja intressisumma määramist.

Kaebajate väidetel on korraldustes märgitud intressisummad, mida ei ole määratud (mille kohta intressinõuet ei ole esitatud). Kaebajad on seisukohal, et kuna põhivõlg tasuti peale maksuotsuste andmist, siis pidi maksuhaldur tulenevalt

§118lg 1 määrama intressid lõplikult ühe aasta jooksul pärast maksusumma tasumist.

Kaebajad rõhutavad veel, et 03.02.2005 maksuotsustega ja 28.10.2004 maksuotsusega nr 12-5/371 ei esitatud lõplikku intressinõuet, sest põhivõlg polnud maksuotsuste andmise ajal veel tasutud ja et isegi juhul, kui maksuotsustes määratud intressinõuded oleksid lõplikud, siis kohaldatakse sundtäitmisele

§132

.

§132

lg 7 kohaselt maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast samas paragrahvis sätestatud tähtaja möödumist. Kaebajate väidetel hakkas käesolevas asjas sundtäitmise aegumistähtaeg kulgema Arco Trans osas 1.01.2006 ning aegus 31.12.2006 ja Arco Transport osas 1.01.2005 ja 01.01.2006 ning aegus vastavalt 31.12.2005 ja 31.12.

1. 13.Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib eelkõige, et Arco Trans on tulenevalt kaebuse sisust esitanud vastuväiteid 15.01.2007 korralduses nr 13-2.1/1266 Põhja maksu- ja tollikeskuse 03.02.2005 maksuotsuse nr 12-5/52 alusel esitatud ettevõtte tulumaksu intresside sundtäitmise kui aegunud nõude vastu ja Arco Transport on tulenevalt kaebuse sisust esitanud vastuväiteid 24.01.2007 korralduses nr13-2.1/2560 Põhja maksu- ja tollikeskuse 03.02.2005 maksuotsuse nr 12-5/53 alusel esitatud ettevõtte tulumaksu ning 28.10.2004 maksuotsuse nr 12-5/371 alusel esitatud käibemaksu intressinõude sundtäitmise kui aegunud nõuete vastu. Samas on vaidlustatud korraldustega kaebajaid kohustatud tasuma maksuvõlgnevusi lisaks ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu intressidele ka mitmete teiste maksuliikide põhimaksude osas, mille suhtes kaebajatel vastuväited puuduvad ning seetõttu on kaebajate nõue korralduste täielikust tühistamiseks iseenesest põhjendamatu. 14.Kohus nõustub vastustajaga selles, et korraldustega nõutud tulumaksu ja käibemaksu intresside sundtäitmine ei ole aegunud. 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/52 määrati Arco Transile tulumaksu 515 232 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 259 903 krooni. Arco Transil eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 10.11.
2. Kuni selle ajani arvestati

§119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 740 krooni võrra. 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/53 määrati Arco Transpordile tulumaksu 2 210 725 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 1 211 920 krooni. Arco Transpordil eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 07.03.2005. Kuni selle ajani arvestati

§119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 105 878 krooni võrra. 28.10.2004 maksuotsusega nr 125/371 määrati Arco Transpordile käibemaksu summas 895 439 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 383 937 krooni. Arco Transpordil eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 20.12.2004. Kuni selle ajani arvestati

§119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 42 251 krooni võrra. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ühel maksustamisperioodil tekkinud enammakse ei kustuta automaatselt teisel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustust ja vaatamata sellele, et saldopõhise arvestuse tulemusena nähtub enammakse tekkimise tulemusena, et kaebajatel võlg puudub, ei ole maksuvõlg siiski iseenesest lõppenud. Maksuhalduri poolne arvestuse pidamine ei tekita ega lõpeta iseenesest enammakset ega maksuvõlga ja sellel arvestusel puudub õiguslik tähendus. Õiguste ja kohustuste olemasolu ning nende vastastikuse tasaarvestamise küsimuses saab lähtuda üksnes seadusest. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-32-99 asunud seisukohale: „Kassaatori väide, et ühe ja sama maksu osas ei saa korraga olla võlga ja ettemaksu või enammakset, on ebatäpne. Maksuõigussuhe ning sellest tekkivad nõuded ja kohustused määratakse kindlaks vastavalt maksuseadusele kas ühekordsena või maksustamisperioodide lõikes. Iga maksustamisperioodi kohustist tuleb vaadelda eraldi. Käibemaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Tasumisele kuuluva maksusumma määramine konkreetse maksustamisperioodi eest ei olene sellest, kas ja kui suur on maksuvõlg või enammakse teiste maksude või sama maksu teiste maksustamisperioodide eest. Seega võib tasumisele kuuluva maksusumma määrata ka siis, kui

§22

lg 1 alusel tehtud ettekirjutuse täitmine toimub

§10

lg 3 nimetatud toiminguga maksuhalduri poolt, mitte aga maksusumma tasumise toiminguga maksumaksja poolt.“ Kuigi kõnealune lahend on tehtud kuni 30.06.2002 kehtinud

kehtivuse ajal, nõustub kohus vastustajaga selles, et nimetatud seisukohti saab laiendada ka kehtivale

le. Kaebajad ei ole eeltoodust tulenevalt maksuotsustega määratud maksuvõlgnevusi põhimaksude

§105

mõistes tasunud ning toimunud ei ole ka maksuvõlgade tasaarvestamist

§108

või §109 tähenduses (kaebajad ei ole vastavat taotlust esitanud ning tasaarvestamise otsust ei ole tehtud). Vaidlustatud korraldustes sundtäitmise hoiatusega nõutud ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu intressid on kaebajatele ülalnimetatud maksuotsustega määratud intressid, millele

§132lg 2 sätestatud aegumistähtaeg ei kohaldu.

Selleks annavad aluse

§32

ja §132 lg 1 ja 2.

§32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress.

§132lg 1 sätestab maksuvõla sundtäitmise aegumistähtajaks seitse aastat.

Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. Kuna maksuotsusega määratud intressid on käsitletavad maksuvõlana, siis laieneb intresside sissenõudmisele

§132lg 1 sätestatud aegumistähtaeg – seitse aastat.

Kuna kaebajad ei ole maksuotsustega määratud maksuvõlgnevust põhimaksu osas

§105

mõistes tasunud ning toimunud ei ole maksuvõla tasaarvestamist

§108

või §109 tähenduses, siis puudub kaebajatel ka alus väiteks, et intresside sundtäitmine on aegunud

§132

lg 2 alusel.

§115

lg 4 kohaselt võib intressinõude esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tasaarvestamise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise, tasaarvestamise või sissenõudmisega. Vaidlustatud korraldustes on intressinõue esitatud vastavalt

sätestatule ning kaebajate väide arvestamata ja määramata sundtäitmise hoiatusega sissenõutavatest intressidest on ebaõige. Samuti on väär kaebajate väide, et maksuotsustega määratud intressid on kaebajatele määramata. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud haldusaktid seaduslikud ja nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud tulenevalt HKMS §92 lg 1 kaebajate enda kanda. Marion Vakker Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.02.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu
2. aprilli 2007 kohtuotsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Arco Transport kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja tolli- ja maksukeskuse 24.01.2007 korralduse nr 13-2.1/2560 tühistamiseks ja AS Arco Trans kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja tolli- ja maksukeskuse 15.01.2007 korralduse nr 132.1/1266 tühistamiseks osas, millega kaebajatele esitati intressinõuded käibemaksu ja tulumaksu võlalt. Teha selles osas uus otsus.
3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja tolli- ja maksukeskuse 15.01.2007 korraldusega nr 13-2.1/1266 AS-lt Arco Trans nõutud käibemaksu intress summas, mis ületab 28.10.2004 maksuotsuses esitatud intressinõuet 359 167 krooni, ning tulumaksu intress summas, mis ületab 03.02.2005 maksuotsuses esitatud intressinõuet 259 903 krooni.
4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja tolli- ja maksukeskuse 24.01.2007 korraldusega nr 13-2.1/2560 AS-lt Arco Transport nõutud käibemaksu intress summas, mis ületab 28.10.2004 maksuotsuses esitatud intressinõuet 383 937 krooni, ning tulumaksu intress summas, mis ületab 03.02.2005 maksuotsuses esitatud intressinõuet 1 211 920 krooni.
5. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.
6. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS Arco Transport kasuks menetluskuludena 7 500 krooni ning AS Arco Trans kasuks 7 500 krooni.