3-08-860/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-08-860 Määruse kuupäev 09.mai 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Lea Loodmaa ja Tiina Maisvee kaebus Otepää Vallavalitsuse 02.04.2008 korralduse nr 2-4-151 tühistamiseks. 09.05.2008, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Tagastada Lea Loodmaa ja Tiina Maisvee kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus kaebuse tagastab, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud Lea Loodmaa ja Tiina Maisvee esitasid Tartu Halduskohtusse kaebuse, taotledes Otepää Vallavalitsuse korralduse 02.04.2008 nr 2-4-151 tühistamist. Nimetatud korraldusega jäeti algatamata Vidrike külas asuvate Laasi ja Väike-Laasi kinnistute ning lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, põhjusel, et kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga. Korralduses on aluseks võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ja 35. Lisaks vaidlustatud korralduse tühistamise taotlusele on kaebajad taotlenud ka esialgse õiguskaitse kohaldamise raames Otepää Vallavalitsuse korralduse 2-4-151 täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja(d) on naaberkinnistute omanikud ja leiavad, et kui nende naaberkinnistutel ja lähiümbruses teostatakse detailplaneeringut ja alustatakse piirkonna arendustegevust, on sellega puudutatud ka nende õigused. Kaebajad on seisukohal, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse §-st 33 oleks pidanud korraldama keskkonnamõju strateegilist hindamist. Sellest tulenevalt ei ole haldusakt õiguspärane, kuivõrd ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajad leiavad, et tegemist on infrastruktuuri ehitamisega, mistõttu tuleb teha ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. 1 Kohtu seisukoht HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebuse esitajad on vaidlustanud Otepää Vallavalitsuse korralduse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta, mis on tehtud vallavalitsuse poolt detailplaneeringu menetluse käigus. Planeeringu koostamine toimub Planeerimisseaduse alusel (PlanS). PlanS § 9 lg 12 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine on haldusmenetluses tehtav menetlustoiming. Antud juhul ei ole tegemist mitte keskkonnaasjast tuleneva kaebusega, vaid planeeringust tuleneva kaebusega. Keskkonnamõjude hindamise algatamine või mittealgatamine on detailplaneeringu menetluses tehtav üks menetlustoimingutest, vaatamata sellele, et see on korraldatud ehk otsustatud vallavalitsuse korraldusega. Riigikohtu halduskolleegium on juba oma 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Antud juhul on lõplikuks haldusaktiks volikogu otsus, millega menetletav detailplaneering kehtestatakse. Seni kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul üldjuhul võimalik hinnata kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Samas lahendis on riigikohtu halduskolleegium märkinud, et erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kohus on seisukohal, et seda, kas detailplaneeringu koostamisel oli vajalik keskkonnamõju hindamist teha või mitte, saab hinnata detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel. Kas keskkonnamõjude hindamise algatamine oli vajalik või mitte, on võimalik hinnata koos lõpliku haldusaktiga. Antud hetkel ei ole veel selge, kas ja millisel kujul üldse detailplaneering peale ettenähtud arutelusid ja avalikustamist kehtestatakse. Asjast puudutatud isikutel on võimalik planeeringu avaliku väljapaneku käigus oma seisukohti ja ettepanekuid avaldada ja seal oma õigusi kaitsta. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et vaidlustatud menetlustoiming – keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine, ei too kaebuse esitajatele kaas õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda ka kaebajate õigusi ega vabadusi. Kaebajate õigus võib rikkuda vastuvõetav lõplik otsus, millega detailplaneering kehtestatakse. 2 Arvestades eeltoodut tagastab kohus kaebuse selle esitajatele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu ei kuulu läbivaatamisele ka kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Samuti jätab kohus tähelepanuta puudused kaebuse vormistamise osas (iga isik esitab halduskohtusse individuaalse kaebuse, igalt kaebuselt tuleb tasuda riigilõiv). Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p 2-le, tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kohus tagastab L.Loodmaa ja T.Maisvee kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel (kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust), ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. Eda Muts kohtunik 3