6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist poolte kooselust xxxx.a sündinud laps A , kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja ainsaks sissetulekuks on emapalk ja peretoetus 4 300 krooni. Lapse vajadused pidevalt kasvavad. Kostja pole lapse ülalpidamiseks regulaarselt ega piisavalt raha andnud. Hageja palub, toetudes PKS §-dele 60, 61, 70, kostjalt elatis alates 14.03.2007.a. välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. II. Kostja kirjalik vastus. vastus. Kostja kohtule 07.04.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses ei ole nõus hagejale täiendaid alimenete maksma, kuna laps ei taha ema juures elada ja elab suurema osa ajast kostja ema juures. Kostja selgitab, et kuigi on kogu aja elatusraha maksnud, ei lasta poega enam isa juurde, kuigi isal on samad õigused kui emalgi. III III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohtu eelistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada. Kostja andis allkirja, et on hagiga nõus. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelistungil antud sellekohase allkirjaga. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Asja arutamise ajal on miinimumpalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest on 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on kooskõlas seadusega sätestatud miinimummääraga. Kuivõrd hageja esindaja hagiavalduses kinnitab ega vääranud ka eelistungil kostja kinnitust, et kostja on elatist maksnud, ning lähtudes ka sellest, et vältida elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda, leidis kohus, et pole põhjendatud kohaldada PKS § 70 lg. 2 ja elatis kuulub vastavalt PKS §-le 70 väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 14.03.2008.a..
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Hagisumma on 2 175 x 9= 19 575 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni. Kuna hageja oli RLS § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt elatise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 250 krooni 2 mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse.
3 kohaselt, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamatult, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.
468 lg. 1 p. 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 630 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 27. mail 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.