← Eesti

3-07-208/9

Obsah (4)§ 26§ 31§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-208 Haldusasi S.V. ja S.N.e kaebus Tallinna

§ 26lg 1 p 6).

2. Mõista kaebuse esitajatelt S.V.lt (ik xxxxxxxxxxx) ja S.N.elt (ik xxxxxxxxxxx) kolmanda isiku E. K. (ik xxxxxxxxxxx) kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 10 620 (kümme tuhat kuussada kakskümmend) krooni. Menetluskulud mõista kaebajatelt välja solidaarselt, kummaltki 5 310 (viis tuhat kolmsada kümme) krooni. Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 17.05.2007, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Linnavalitsuse 08.07.1994 korraldusega nr 1380-k tagastati Tallinnas, xxxxxxxx endisel kinnistul nr 2310 asuvad hooned A. L.le.
  2. 22.05.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs A. L. 1/11 mõttelise osa tagastatud xxxxxxx elamust A. K.le. Lepingu punktis 7 on sätestatud kasutuskorra kokkulepe, mille kohaselt pooled mõistavad müüdud 1/11 mõttelise osa all korteri nr 4 kasutusõigust. Lepingu punkti 8 kohaselt avaldas ostja, et ei soovi erastada ehitise alust maad ja on nõus maa tagastamisega A. L.le. A. L. omakorda kohustus seadma A. K. kasuks ehitisealusele maale hoonestusõiguse ühe aasta jooksul, arvates ehitisealuse maa kandmisest kinnistusraamatusse.
  3. A.K. müüs 1/11 mõttelise osa xxxxxx elamust edasi V. L.le. 01.02.1999 sõlmitud ostumüügilepinguga omandas V. L.lt 1/11 mõttelist osa xxxxxx elamust, mis vastab elamus asuvale korterile nr 4, A. V.
  4. Tallinna Linnavalitsuse 07.04.1999 korraldusega nr 2271-k tagastati xxxxx asuv maa suurusega 799 m2 eramaana A.L.le. Korralduses on märgitud, et tagastataval maal asuvad ehitised kuuluvad 10/11 osas A.L.le. Endisest kinnistust nr 2310 suurusega 904 m2 jäi tagastamata 105 m2 , mis A.L.le kompenseeriti.
  5. Kinnistu suurusega 799 m2 kanti kinnistusraamatusse 20.01.2000 (registriosa nr 20382).
  6. 26.03.2005 suri A. V., kellele kuulus vallasvarana 1/11 mõttelist osa xxxxxx elamust (korter nr 4).
  7. A. V. pärijateks on tema isa S. V. ning õed S.N. ja S.V., kes on esitanud A. V.t jäänud pärandi vastuvõtmise avalduse. Pärijad taotlevad pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist pärandvarale, mille hulka kuulub ka Tallinnas, xxxxxxx asuv korter. 05.09.2005 on Tallinna notari Lia Aigro poolt A. V. pärijatele välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. xxxxxxx asuva korteri osas on pärimine lõpuni vormistamata, kuna tegemist on vallasasjana pärandaja kasutuses olnud ehitise osaga, mille juurde ei ole maad erastatud ega seatud hoonestusõigust.
  8. Käesoleval ajal on xxxxxxx kinnistu omanikuks pärimise teel saanud E. K.. Kinnistu on jagatud 10 korteriomandiks, mis kõik kuuluvad E. K.le.
  9. 30.05.2006 esitas S.V. Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tallinnas, xxxxxxx korteri juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. 29.06.2006 kirjaga nr W-1/2675 teatas Tallinna Linnavalitsus xxxxxxx asuva korteri juurde maa erastamisest keeldumisest, kuna kogu xxxxxxx kinnistu on eraomandis ja maareform nimetatud kinnistu osas on lõpetatud. KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHT
  10. Kaebuse esitajatel on õigustatud huvi saada Tallinnas, xxxxxxx asuva korteri omanikuks ja realiseerida õigus vallasasja kinnistamiseks. Kaebajatel puuduvad andmed selle kohta, kas A. V. on esitanud avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks või mitte. Kui A. V. ei esitanud tähtaegselt avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks temale kuuluva 1/11 mõttelise osa juurde elamust, siis on selleks kolme kuu jooksul, arvates pärimisõiguse tunnistuse väljastamisest, õigus tema pärijatel. S.V. esitas Tallinna Linnavalitsusele vastava avalduse enne, kui temale ja kaaspärijatele on väljastatud pärimisõiguse tunnistus xxxxxxx korteri osas. Seega ei ole võimalik, et A. V. pärijad on minetanud õiguse maa ostueesõigusega erastamiseks vastava avalduse tähtaegselt mitteesitamise tõttu.
  11. Isegi kui eeldada, et maa ostueesõigusega erastamine pärijate poolt ei ole käesoleval ajal enam realiseeritav, on neil õigus saada Tallinna linnalt hoonestusõigus xxxxxx korterile (korteriomandile) ja seeläbi saada kinnisasja omanikuks.
  12. Kui TLV 07.04.1999 korraldus nr 2271-k näeb ette 10/11 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise, siis on korraldus õiguspärane ja linnaametnike tegevus on vastuolus nimetatud korraldusega.
  13. Kui TLV 07.04.1999 korraldus nr 2271-k näeb ette 799 m2 maa tagastamise ja see moodustab 100% xxxxxxxxx juurde jäävast kinnistust, siis on korraldus õigusvastane. Õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui sellel asub teisele isikule kuuluv hooneosa.
  14. Tulenevalt maareformi seadusest (MaaRS) kuulub esmalt lahendamisele maa ostueesõigusega erastamise küsimus ja pärast seda on võimalik asuda õigusvastaselt võõrandatud maad tagastama. Käesoleval juhul puudub Tallinna linna õigusakt, millega oleks lahendatud A.V. maa ostueesõigusega erastamise küsimus. 1:26 PL 2
  15. Kaebuse esitajad leiavad, et A.V. maa ostueesõigusega erastamise küsimus tuleb MaaRS § 23 lg 2 alusel lahendada nii juhul, kui vastav avaldus on esitatud, kui ka siis, kui avaldus puudub. Tallinna Linnavalitsuse keeldumine maa erastamisega seotud küsimuste lahendamisest on õigusvastane. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.
  16. TLV 07.04.1999 korraldusega nr 2271-k tagastati osaliselt xxxxxx asuv maa A.L.le, kellele kuulus 10/11 tagastataval maal asuvatest ehitistest. Osalise maa tagastamise tingis asjaolu, et endine kinnistu oli enne õigusvastast võõrandamist 105 m2 võrra suurem kui käesoleval ajal. 105 m2 suurune osa kinnistust jäi xxxxxx tänava teemaa osaks. Seda osa A.L.le ei tagastatud, vaid kompenseeriti. Seega on kaebajad vääriti mõistnud TLV 07.04.1999 korralduse nr 2271-k sisu. xxxxxx kinnistu kogusuuruseks käesoleval ajal on 799 m2, mitte 904 m2 .
  17. 22.05.1996 A.L. ja A. K. vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p 8 kohaselt kohustus müüja (tagastamise õigustatud subjekt) ostja kasuks seadma hoonestusõiguse ehitise alusele maale vastavalt ostja mõttelise osa suurusele ehitisest ühe aasta jooksul, arvates ehitise aluse maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kahjuks seda ei tehtud. Asjaolu, miks tagastamise õigustatud subjekt ei teavitanud antud asjaolust korteri omanikku, on vastustajale teadmata.
  18. A.V. sai xxxxxxx omanikuks 01.02.1999 notar Ilme Kütti koostatud ja tõestatud ostumüügilepinguga. Nimetatud lepingu punktis 4.
  19. on notar selgitanud, et vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS), § 13 lg 1 ei ole ehitis kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks. Eeltoodust tulenevalt oleks A.V. pidanud 3 kuu jooksul pärast ehitise omandamist esitama kohalikule omavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks, mida ta aga teinud ei ole. Kaebajate seisukoht, et juhul, kui A.V. vastavasisulist avaldust ei esitanud, on sellekohane õigus tema pärijatel, on põhimõtteliselt õige, kui tegemist oleks käesoleval ajal kinnistamata varaga. xxxxxx asuv vara on kinnistatud ja kinnistu omanikuks on käesoleval ajal E. K. Tallinna linn ei ole xxxxxx maa mõttelise osa omanikuks. Tallinna Linnavalitsuse õigusakt A.V. maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamise kohta puudub seetõttu, et vastavat avaldust pole isiku poolt esitatud. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et isik oleks muul moel pöördunud linnavalitsuse poole informatsiooni saamiseks maa erastamise küsimustes. A.V. ei ole ilmutanud huvi ka maa eest tasutava igaaastase maamaksu suhtes. Isik on maa kasutajana märgitud vaid ajavahemikul 01.02.1999-20.01.
  21. Kuna maareform on tänaseks xxxxxx asuva vara suhtes lõpetatud, siis ei saa Tallinna linn asuda enam lahendama maa ostueesõigusega erastamise küsimust. Vastustaja palub jätta S.N.e ja S.V. kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU E.K. SEISUKOHT
  22. Kolmas isik vaidleb samuti kaebusele vastu ning leiab, et maa erastamine xxxxxx asuva korteri nr 4 juurde ei ole võimalik. Kui kaebuse esitajad ja nende õiguseellane leidsid, et maa tagastamine TLV 07.04.1999 korraldusega nr 2271-k A.L. ainuomandisse oli õigusvastane või tagastatava maa suuruse määramisel oli rikutud seadust, pidid nad TLV 07.04.1999 korralduse nr 2271-k 1:26 PL 3 seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtus vaidlustama. Seda tehtud ei ole ning maa tagastamine A.L.le oli õiguspärane. Maa õiguspärane tagastamine teeb võimatuks selle suhtes ostueesõigusega erastamise menetluse läbiviimise. Tagastatud maa kandmisega kinnistusraamatusse on maareform xxxxxxx kinnistu osas lõppenud. Tallinna Linnavalitsuse keeldumine maa erastamisest on põhjendatud ja õiguspärane.
  23. Kaebuses viidatud MaaRS § 20 lg 3 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuivõrd xxxxxx hoones asuvad eluruumid ei ole erastamise objektiks. Eluruumid erastamise seaduse (EES) § 3 lg 1 kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või äriühingu omandis või kohaliku omavalitsuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid. xxxxxxx asuva hoone puhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga ja see tagastati õigustatud subjektiks tunnistatud isikule. Õigusvastaselt võõrandatud vara ei ole erastamise objektiks ja kaebuse esitajatel puudub õiguslik võimalus saada eluruumi omanikuks läbi erastamise.
  24. Kehtiv õigus ei võimalda hoonestusõiguse seadmist ühele hoones asuvale korterile. Seega olid ka korteri võõrandamiseks 22.05.1996 sõlmitud ostu-müügileping ja asjaõigusleping seadusega vastuolus ja tühised. A. K. õigused korterile oleksid lõppenud maa kandmisel kinnistusraamatusse. Elamu kui vallasasja mõttelise osa edasivõõrandamisel ei muutu omandatavate õiguste maht suuremaks.
  25. AÕSRS §15 lg 1 sätestab, et ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, on õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele maale ja selle teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks, välja arvatud riigimaal asuv ehitis. Kinnistusraamatu registriosa nr 20382 avati ja kinnistu asukohaga Tallinn, xxxxxxx suurusega 799 m2 kanti kinnistusraamatusse 20.01.
  26. Seega oli A.V.l, kui ta leidis, et hoonestusõiguse seadmine on õiguslikult võimalik, kohustus esitada kinnistu omanikule hoonestusõiguse seadmise nõue. Seda A.V. ei teinud ja kogu hoone, sh ka korter nr 4 on maatüki oluline osa ning A.V. ja tema pärijate õigused on lõppenud.
  27. Kaebuse esitajad ega nende õiguseellane A.V. ei ole esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul maa erastamise avaldust. MaaRS § 40 lg 1 kohaselt võetakse avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks vastu 2003.a. 31.detsembrini, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006.a. 1.märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks kuni 2006.a. 1.juunini. A.V. ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul Tallinna Linnavalitsusele avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks enne pärandi avanemist. Vastava avalduse puudumine tegi võimatuks isegi maa erastamise isegi juhul, kui A.V.l oleks olnud maa erastamise õigus. Kuivõrd maa ostueesõigusega erastamise õigus puudus juba enne pärandi avanemist, siis ei saanud vastavat õigust minna pärandi avanemisel üle A.V. pärijatele. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata ning mõista kaebuse esitajatelt S.V.lt ja S.N.elt kolmanda isiku kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 10 620 krooni vastavalt Advokaadibüroo Leppik & Partnerid poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1:26 PL 4
  28. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja uurinud haldusasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.
  29. Ebaõige on kaebuses toodud TLV 07.04.1999 korralduse nr 2271-k tõlgendus, mille kohaselt näeb nimetatud korraldus ette õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektile 10/11 osas, ja tagastamata jäetud 1/11 osale on neil õigus saada Tallinna linnalt xxxxxx korterile hoonestusõigus. TLV 07.04.1999 korraldusega nr 2271-k tagastati osaliselt (799 m2 ulatuses endisest kinnistust nr 2310, mille suurus oli 904 m2 ) xxxxxx asuv õigusvastaselt võõrandatud maa A.L.le, kellele kuulus 10/11 tagastataval maal asuvatest ehitistest. Maa tagastamist 799 m2 ulatuses ei tinginud see, et A.L. oli 1/11 talle 1994.a. tagastatud elamust 22.05.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel võõrandanud A. K.le, vaid asjaolu, et 105 m2 suurune osa kinnistust jäi xxxxxx tänava teemaa osaks. Seda osa A.L.le ei tagastatud, vaid kompenseeriti. Seega on kaebajad vääriti mõistnud TLV 07.04.1999 korralduse nr 2271-k sisu. xxxxxx kinnistu kogusuuruseks käesoleval ajal on 799 m2 ja see on 100% ulatuses tagastatud õigustatud subjektile.
  30. Peale 1/11 xxxxxxx elamu mõttelise osa (korteri nr 4) omanikuks saamist 01.02.1999 notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepingu alusel oleks kaebajate õiguseellane A.V. pidanud kolme kuu jooksul (so kuni 01.05.1999) pärast ehitise mõttelise osa omandamist esitama kohalikule omavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks, mida A.V. teinud ei ole. Kuigi enne nimetatud kolmekuulise tähtaja möödumist võttis linnavalitsus 07.04.1999 vastu korralduse nr 2271-k A.L.le xxxxxxx maa tagastamise kohta, oleks avalduse esitamine seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kindlasti tinginud selle läbivaatamise ja sellega seoses ka seisukoha võtmise 07.04.1999 korralduse nr 2271-k õiguspärasuse suhtes, kuna vastavalt MaaRS § 23 lg 2 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustatakse pärast seda, kui valla- või linnavalitsuse korraldusega on kindlaks määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Antud juhul ei ole avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks ehitise mõttelise osa vallasasjana omandanud isiku poolt esitatud, kuigi ostu-müügilepingu punktis 4.
  31. on notar selgitanud, kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks. Sellest pidi isik mõistma, et tema poolt omandatud korteri juurde maa ei kuulu ja et maa omandamiseks tuleb täiendavalt teha mingeid toiminguid. Vastavate teadmiste puudumisega ei saa A.V. tegevusetust õigustada. Juhul, kui isik oleks tundnud huvi maa ostueesõigusega erastamise vastu, oleks tal olnud võimalus pöörduda vajaliku informatsiooni ja nõuannete saamiseks Tallinna Linnavalitsuse poole. Vastustaja kinnituse kohaselt A.V. nende poole maa erastamisega seotud küsimustes pöördunud ei ole. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse alustamise eeltingimuseks on vastava avalduse esitamine erastamisõigust omava isiku poolt. Kui avaldust esitatud ei ole, puudub haldusorganil alus menetluse alustamiseks ja ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemiseks.
  32. TLV 07.04.1999 korraldus nr 2271-k A.L.le maa tagastamise kohta on käesoleval ajal kehtiv ja õigusjõus olev haldusakt, mida ei ole vaidlustatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes, mis on omandireformi õigustatud subjektile seadusega ettenähtud korras tagastatud, on maareform lõppenud ja nimetatud maa ostueesõigusega erastamisele ei kuulu. Tagastamata ja kinnistamata ning jätkuvalt linna omandis olevat maad xxxxxx ei asu. Seega on Tallinna Linnavalitsus põhjendatult keeldunud xxxxxxx korteri juurde maa erastamisest. 1:26 PL 5
  33. Ehitise omanikul, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, on vastavalt AÕSRS § 15 lg 1 õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale ühe aasta jooksul, arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki oluliseks osaks (välja arvatud riigimaal asuv ehitis). Kinnistusraamatu registriosa nr 20382 on avatud ja kinnistu asukohaga Tallinn, xxxxxxx suurusega 799 m2 on kantud kinnistusraamatusse 20.01.
  34. Seega oli A.V.l kohustus esitada kinnistu omanikule hoonestusõiguse seadmise nõue. Ka seda A.V. ei teinud ja kogu hoone, sh ka korter nr 4 on maatüki oluline osa. xxxxxxx kinnistu omanikuks on käesoleval ajal kolmas isik E. K. ning kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et A.V. ja tema pärijate õigused on kõnealuse vara suhtes lõppenud.
  35. Õige on ka väide, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 241 „Hoonestusõiguse mõiste ja sisu“ lg 3 kohaselt hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Seega ei ole hoonestusõiguse seadmine võimalik ühele hoones asuvale korterile (tegemist ei ole ridaelamus asuva korteriga). Seega oli juba 22.05.1996 A.L. ja A.K. vahel sõlmitud ostumüügilepingu punktis 8 sätestatud tingimus ostja kasuks hoonestusõiguse seadmise kohta vastuolus AÕS § 241 lg 3 sätestatuga ning A.K. õigused korterile oleksid lõppenud maa kandmisega kinnistusraamatusse. Korteri vallasasjana edasivõõrandamisel ei saanud uue ostja poolt omandatavate õiguste maht suureneda.
  36. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole võimalik xxxxxx korteri juurde maa erastamine ega hoonestusõiguse seadmine A.V. pärijate kasuks ja Tallinna linn on sellest keeldunud põhjendatult.
  37. Vastavalt

§ 92lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõikes 7 sätestatu kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Käesolevas asjas on kolmas isik vastustaja poolel E. K. taotlenud kaebuse esitajatelt menetluskulude väljamõistmist summas 10 620 krooni vastavalt Advokaadibüroo Leppik & Partnerid poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele.

§ 93

lg 5 sätestatu kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul peab kohus menetluskulusid taotletavas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks ning leiab, et taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt summas 10 620 krooni kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb kaebuse esitajatelt välja mõista solidaarselt, kummaltki 5 310 krooni. Sirje Tromp kohtunik 1:26 PL 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.