3-07-820/22

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-820 Otsuse kuupäev 17.aprill 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus PRIA haldusaktide peale Asja läbivaatamise kuupäev 8.aprill 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja Ada Traumann ja vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas 30.05.2006 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11006371121 kokku 6-le põllule 17,2 hektarile. Kuna põllumassiivi nr 46249523227 asuva põllu nr 5 osas (4,08 ha) küsis toetust ka Aada Vahter, siis jättis PRIA XXX taotluse selle põllu osas rahuldamata. PRIA väitel puudus XXX antud põllu osas kasutusõigus, kuna kaebaja pinnaerinevused olid sellise suurusega, mis tõid kaasa tema pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise. PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 1-3.11/377 jäeti rahuldamata XXX ühtse pindalatoetuse taotlus. PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-5/13 jäeti rahuldamata XXX ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus. XXX esitas PRIA-le vaide, mis jäeti 08.03.2007 vaideotsusega nr 13-25/41 rahuldamata. 25.04.2007 esitas XXX kohtule kaebuse, milles palus PRIA 08.03.2007 vaideotsus nr 13-25/41 tühistada (haldusasi nr 3-07-820). Tartu Halduskohtu 21.06.2007 kohtuotsusega jäeti XXX kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 30.10.2007 kohtuotsusega Tartu Halduskohtu 21.06.2007 otsuse ja saatis XXX kaebuse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 29.06.2007 esitas XXX kohtule kaebuse, milles palus PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/377 tühistada, kuna ühtse pindalatoetuse rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud (haldusasi nr 3-07-1384). Kohus liitis haldusasja nr 3-07-1384 ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-07-820, jättes liidetud haldusasja numbriks 3-07-

1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – PRIA esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja leiab, et PRIA on vaidlustatud haldusakte välja andnud põhjendatult ning kaalutletult. Vastustaja väidab, et kaebuse esitajal puudus 2006.aastal pindalatoetuste taotlemise hetkel ning vajalike põllumajanduslike tegevuste teostamise hetkel põllu nr 5 osas kasutamiseks õiguslik alus, kuna põllumassiivile nr 46249523227 küsis toetust ka Aada Vahter, kes oli maa omaniku Liivi Viitaga sõlminud 05.04.2004 rendilepingu maa kasutusse andmiseks 5 aastaks. XXX esitas pinna topelttaotlemise peale PRIA-le vaid kirja, kus ta teatas, et temal ei ole Aada Vahteriga sõlmitud mingisugust rendilepingut. Vastustaja on seisukohal, et XXX tekkis omand kinnistute katastriüksuste tunnustega 47801:006:0359 ja 47801:006:0358 suhtes alles 13.09.2006, mil kinnistusraamatusse kanti omanikuna sisse XXX. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Õige on vastustaja väide, et kaebuse esitajal XXX puudus põllu nr 5 osas 2006.aastal kasutusõigus, mis tõi kaasa tema pindalatoetuse taotluse rahuldamata jätmise. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX 30.05.2006 PRIA-le taotluse nr 11006371121 (tl 4143), küsides ühtset pindalatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust kokku 6-le põllule 17,2 hektarile. Kuna põllumassiivil nr 46249523227 asuva põllu nr 5, mille varasem omanik oli Liivi Viita, osas (suurusega 4,08 hektarit) küsis toetust ka Aada Vahter, siis küsis PRIA mõlemalt taotlejalt maa kasutamise õiguslikku alust tõendavat dokumenti. Aada Vahter esitas maa omaniku Liivi Viitaga 05.04.2004 sõlmitud rendilepingu tähtajaga kuni 05.04.
2. Ühestki dokumendist ei nähtunud, et Aada Vahteriga oleks rendileping lõpetatud või nimetatud leping oleks õigustühine. Põld nr 5 paikneb kinnistutel katastriüksuste tunnustega 47801:006:0359 („Lauriniidu“) ja 47801:006:0358 („Laurivälja“). 2 XXX maa kasutamise õigust tõendavaid dokumente tol ajal esitada ei olnud, kuid 23.05.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel on eelnimetatud kinnistute omanikuna alates 13.09.2006 kinnistusraamatusse sisse kantud XXX. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kaebaja poolt esitatud asjaõigusleping kujutab endast maa omaniku – Liivi Viita ja maa omandaja – XXX vahelist kokkulepet selle kohta, et kinnisomand peab omandajale üle minema. Õigusmuudatuse lõplikuks saavutamiseks peab järgnema kokkuleppele (asjaõiguslepingule) alati ka selle sissekandmine kinnistusraamatusse. Seega alles asjaõigusleping koos sissekandega kinnistusraamatusse põhjustavad õigusmuudatuse – pärast kande tegemist kinnistusraamatusse muutub õigusmuudatus kehtivaks. Kinnistusraamatu kanne on õigustloova iseloomuga. Kohus on seisukohal, et seega tekkis XXX omand kinnistute katastriüksuste tunnustega 47801:006:0359 ja 47801:006:0358 suhtes alles 13.09.2006, mistõttu tal puudus 2006.aasta pindalatoetuste taotlemise hetkel ning vajalike põllumajanduslike tegevuste teostamise hetkel põllu nr 5 kasutamiseks õiguslik alus. Kohus peab vajalikuks lisada, et kaebaja väide, et PRIA on pinnaerinevused arvutanud valesti, ei ole õige. Pinnaerinevuse arvutamise aluseks on Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004 artikkel 138 lg 1, mis ütleb, et kui halduskontrolli või kohapeal tehtud kontrolli tulemusel leitakse, et deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punkti 22 tähenduses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 3%, kuid mitte üle 30% kindlaksmääratud pindalast, vähendatakse kõnealuse aasta jaoks ühtse pindalatoetuse alusel antavat summat leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, välja arvatud määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 72 määratletud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Kui erinevus on üle 30% kindlaksmääratud pindalast, kõnealuse aasta puhul toetust ei anta. Siit tuleneb, et pinnaerinevust arvutatakse kindlaksmääratud pinnast. XXX kindlaksmääratud pinnaks oli 13,04 ha ning pinnaerinevus oli 4,08 ha. Pinnaerinevuse protsendiks tuleb antud juhul 31,28%, seega on PRIA poolt teostatud arvutuskäigu tulemus vastavuses väljaantud haldusaktide põhjendusega taotluse rahuldamata jätmiseks. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/377 lisa punkt 274 ja 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-5/13 lisa punkt 461, millega jäeti kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus ja ebasoodsamate piirkondade toetus rahuldamata, on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel jätab kohus jõusse PRIA peadirektori 08.03.2007 vaideotsuse nr 13-25/41, seega jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4