Korralduse andja arvestas asjaolu, et tegemist oli rikkumisega, millele järgnes keskkonnakahju, kuid korralduse andja ei ole arvestanud asjaoluga, et isik hüvitas koheselt keskkonnale tekitatud kahju summas 6000 krooni. Seega oli kahju täielikult hüvitatud ja jahitunnistuse peatamise otsustamise ajal keskkonnale tekitatud kahju puudus. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav korraldus jahitunnistuse kehtivuse peatamisel kolmeks aastaks on mittevastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning haldusakti väljaandja ei ole selle väljaandmisel kohaldanud kaalutlusõigust. Vaidlustatavas haldusaktis puuduvad kaalutlused, miks haldusorgan on jahitunnistuse kehtivuse peatamisel kohaldanud ettenähtud maksimaalset tähtaega. Keskkonnateenistus ei ole täitnud HMS § 40 lõikest 1 tulenevat nõuet ning kaebuse esitajale ei ole antud võimalust esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid. Korralduse andja ei selgitanud välja asjas olulisi asjaolusid, mida oleks tulnud kaalutlusotsuse tegemisel arvestada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja Marko Tiirik kaebuses toodud taotluse juurde. Palus Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 19.11.2007.a korralduse nr 32-1-4/54101 tühistamist ja vastustajalt kohtukulu välja mõistmist summas 6216 krooni. Vastustaja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse vastuväited A.L pidas 08.05.2007.a väikeuluki jahti Ida-Virumaal Alajõe vallas Remniku külas Remniku jahipiirkonnas. Väikeuluki jahiks oli A.L avanud jahiloa nr 98, millega ta võis küttida väikeulukeid.
lg 1 järgi on jahipidamine väljaspool jahiaega keelatud, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Keskkonnaministri 09.10.2002.a määruse nr 59 § 1 lg 7 järgi loetakse metskitsed suurulukiteks ning jahieeskirja § 1 lg 24 järgi metskitse jaht on lubatud 1.juunist kuni 30.septembrini. A.L ei omanud suuruluki küttimise luba ja seaduslikku alust pidada jahti metskitsele väljapool jahiaega. Vastustaja on A.L`le võimaldanud enne haldusakti andmist esitada kirjalik, suuline või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Oma kirjalikus arvamuses väidab kaebaja, et temal ei olnud ühtegi trofeed, mis viitab tahtlikult ebaseaduslikule jahipidamisele. Jahitunnistust omav isik peab tundma jahiseadust ja sellest tulenevaid õigusakte, mida A.L ei tunne. Jahitunnistuse peatamine
lg 1 järgi ei keela Aleksei Ljubimovil osaleda metsloomade lisasöötmisel, põldude kündmisel, istutustöödel, metsasihtide puhastustöödel ja osaleda suurulukijahil
Kohtuistungil jäi vastustaja esindaja Raivo Sass kirjaliku seisukoha juurde ning leidis, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ja arusaadav. Vastuastaja kohtukulu nõuet ei esitanud. 2 3-07-2577 KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ning põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb haldusasja nr 3-07-2253 materjalidele. A.L esindaja Marko Tiirik on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korralduse andja ei ole arvestanud asjaoluga, et isik hüvitas koheselt keskkonnale tekitatud kahju summas 6000 krooni. Kuna kahju oli täielikult hüvitatud 14.05.2007, siis jahitunnistuse peatamise otsustamise ajal s.o 19.11.2007 keskkonnale tekitatud kahju puudus. Kaebuse esitaja leiab ka, et kaevatav korraldus jahitunnistuse kehtivuse peatamisel kolmeks aastaks on mittevastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning haldusakti väljaandja ei ole selle väljaandmisel kohaldanud kaalutlusõigust. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja A.L pani 08.05.2007 toime väärteo, rikkudes JS § 58
lg 1 kohaselt jahitunnistus ja sama lg 2 järgi jahiluba.
lg 1 määratleb, et jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ning mis peab jahipidamiseajal kaasas olema. See ei anna veel seaduslikku alust pidada jahti suurulukile ( metskitsele või sokule) ainult jahitunnistuse omamisega. Suurulukijahiks (metskits) on vajalik
lg 2 mõistes ja
Asjassepuutuv säte:
JS § 31 lg 1 kohaselt peatab jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isiku suhtes on jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus. Vaidlusalusel juhul puudub jõustunud jahipidamisõiguse äravõtmise otsus. JS § 31 lg 11 järgi võib jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-s 57, 571, 572, 573, 574, 581 või 582 nimetatud tegevuste eest (RK s 22.02.2005 jõust.03.04.2005 - RT I 2005, 15, 83). Konkreetsel juhul ongi vastustaja viidanud ja kohaldanud JS § 31 lg 11. Jahitunnistuse kehtivus peatatakse jahitunnistuse andnud keskkonnateenistuse otsusega, mis tehakse viivitamatult tunnistuse omanikule teatavaks posti teel väljastusteatega (t lk 10). Kirjeldatu alusel on tegemist kaalutlusõiguse alusel vastu võetud korraldusega. Vaidluse korral haldusakti seaduslikkuse üle kontrollib kohus, kas haldusorgan on teostanud kaalutlusõigust õiguspärasuselt lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas 3 3-07-2577 otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Samas aga ei ole halduskohtul õigus asuda haldusorgani asemel ise diskretsiooni teostama. Õige on kaebaja märkus, et vaidlustatud korralduse andmise ajaks oli keskkonnakahju 6000 krooni juba hüvitatud, siis puudus ka jahitunnistuse peatamise otsustamise ajal keskkonnale tekitatud kahju. Ida- Viru Keskkonnateenistus võib peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud JS § 582 nimetatud tegevuste eest . Sel juhul tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Käesoleval juhul haldusaktis endas puuduvad kaalutlused, miks haldusorgan kohaldab jahitunnistuse kehtivuse peatamist (puudub viide jõustunud karistamisotsusele JS § 582 nimetatud tegevuste eest , asjassepuutuv ei ole ebaseadusliku jahiga tekitatud kahju keskkonnale 6000 krooni) ja miks haldusorgan kohaldab just maksimum tähtaega 3 aastat. Riigikohus on korduvalt analüüsinud proportsionaalsuse põhimõtet asudes alljärgnevatele seisukohtadele. Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguste riive olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Riigikohus on leidnud, et põhiõiguse riivet saab pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet (vt Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-4-1-7-01 - RT III 2001, 26, 280). Seega peab riik kaaluma, kas kasutusele võetud abinõud on seatud eesmärki silmas pidades mõõdukad. Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Pädeval võimuorganil lasub üldjuhul kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed. Hindamaks langetatava otsuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid (vt Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-4-1-7-01 RT III 2001, 26, 280 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuseid asjades nr 3-4-1-6-2000 - RT III 2000, 13, 140; 3-4-1-6-01 - RT III 2001, 15, 154; 3-4-1-1-03 - RT III 2003, 5, 48). Seadusega kehtestatud regulatsioonide, mis ei anna täitevvõimule otsuse tegemisel kaalutlusõigust, põhiseaduslikkust on Riigikohus käsitlenud mitmes põhiseaduslikkuse järelevalve asjas. Ebaproportsionaalsuse tõttu on Riigikohus tunnistanud mitmel juhul põhiseadusevastaseks seadusi, mis ei anna täitevvõimule kaalutlusõigust (otsused asjades nr 3-4-1-6-2000 - RT III 2000, 13, 140; 3-4-1-2-01 - RT III 2001, 7, 75; 3-41-6-01 - RT III 2001, 15, 154; 3-4-1-7-01 - RT III 2001, 26, 280; 3-4-1-1-03 - RT III 2003, 5, 48). Halduskohus leiab, et Ida-Viru Keskkonnateenistus oleks pidanud teostama oma diskretsiooni JS § 31 lg 11 alusel selliselt, et see oleks andnud kohaldamisel proportsionaalse tulemi. Konkreetsel juhul ei ole Ida- Viru Keskkonnateenistus poolt kaebaja suhtes tehtud korraldus, jahitunnistuse kehtivuse peatamine kolmeks aastaks andnud proportsionaalset tulemit. Vaidlustatud haldusakti motiividest puudub kohtul võimalus aru saada, kas jahitunnistuse peatamine maksmimummääras oli vajalik ja mõõdukas meede JS § 31 lg 11 sätte eesmärgi saavutamiseks. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad mistahes motiivid. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud korraldused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning 4 3-07-2577 proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Vaidlustatud haldusaktis väljendatud otsus jahitunnistuse kehtivuse peatamiseks 3 aastaks ei ole proportsionaalne. Kuna kohus korralduse tühistab, ei anna kohus hinnangut kaebaja teistele väidetele. Kirjeldatu alusel kuulub Ida- Viru Keskkonnateenistuse 4/54101 tühistamisele. 19.11.2007 korraldus nr 32-1- Kohtukulud HKMS kohaselt tuleb poolele hüvitada kantud õigusabi kulud. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud ja vastavalt lg 2 mõistetakse välja kaebuse esitaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Õigusabi eest tasumiseks on summas 6216 krooni väljastatud kaebajale Bellum Õigusabi OÜ poolt arve 568/07 18.12.2007 (t lk 28). Nimetatud summa on kaebaja poolt 27.12.2007 ka tasutud (t lk 29). Menetluskulu kandmine summas 6216 krooni on tõendatud. Halduskohtul on võimalik kantud kohtukulu vastustajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Ida- Viru Keskkonnateenistuselt väljamõistmisele kohtukulu summas 6216 krooni kaebaja kasuks. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1, § 28 lg 1, § 31 lg 1 ja 4, § 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.