sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Halduskohus ei saa asetada end haldusorgani asemele ja hakata uurima asjaolusid, mida ei ole uuritud haldusmenetluse raames ning teha nende asjaolude pinnalt ise uue otsuse haldusorgani eest.
lg 1 punkti 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalisteks taotlejana haldusakti andmist või toimingu tegemist taotlev isik ja punkti 3 kohaselt kolmanda isikuna isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Antud menetlustes oli taotlejaks kaebuse esitaja M.J ning kolmandaks isikuks teine kaasomanik – M.F. Taotleja ja kolmanda isiku suhtes on haldusorgan, Ida-Viru maavanem, rikkunud
sätestatud ärakuulamisprintsiipi.
lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete esitamiseks (
lg 3 p 2) ja asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (
Konkreetsel juhul otsustati asi kaebaja kahjuks ning võeti vastu vaidlustatud haldusakt, millega lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslik, kuna see on välja antud
, 40, 67 rikkumisega.
lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.
lg 3 järgi on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
lg.1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
lg 1 järgi isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva 4 3-07-2667 seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Halduskohus märgib, et ostueesõigusega erastamise toimiku nr 16089 N-J materjalides ei ole ajavahemikul 06.04.2000 kuni 25.11.2007, s.o enne korralduse nr 1582 andmist, ühtegi kirja, järelpärimist, tõendite esitamise nõuet ega hoiatust erastamise õigustatud subjektile, milles maavanem nõuaks lisadokumente maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimiseks või hoiataks, et 27.11.2005.a jõustunud MaaRS § 22 kohaselt maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa ostumüügilepingut, on õigus maa ostumüügileping sõlmida seitsme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostumüügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Nähtuvalt haldusasja materjalidest oli aga kaebuse esitajal mõjuv põhjus, kuna teine kaasomanik oli surnud 06.04.2001.a ning pärandi vastuvõtmine oli lõpuni viimata. Kaebaja ärakuulamise kohta andmed puuduvad. Riigikohtu halduskolleegium leidis 07.12.2001.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2002.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 ja 22.05.2000.a otsuses haldusasjas nr 3-3-113-00 leidis kohus, et nii maavanem kui ka ÕVVTK komisjon peavad oma järelevalve tegevuses või otsuste muutmisel arvestama isiku usalduse kaitsega. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Kaebuse kohaselt on osa erastamise hinnast ka tasutud. Ka maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maavanem maa erastamise otsustamisel peab arvestama. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud otsused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Kirjeldatu alusel kuulub vaidlustatud haldusakt tühistamisele. Kuna halduskohus tühistab korralduse nr 1582, siis langeb ära vajadus juba tühistatud haldusakti kehtivuse peatamiseks või selle täitmise peatamiseks. Halduskohus kohustab vastustajat Ida-Viru maavanemat asja uueks läbivaatamiseks. Menetluskulu nõuet ei ole menetlusosalised kohtule esitanud, seega jäävad need menetlusosaliste enda kanda. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1-2 , § 28 lg 1, § 31 lg 1, 4, 5, § 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.