Obsah (9)

§ 440§ 232§ 651§ 657§ 654§ 652§ 230§ 633§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-25630 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Igor Amann Toomas H

) § 445 alusel määrata kindlaks võla tasumine perioodilise maksena 5511 krooni kuus. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

1. Kohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 350 000 krooni ning intressi, leppetrahvi ja viivise 129 825 krooni, ning alates 12.07.2007 viivise 0,25 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus andis kostjale aega kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustas teda tasuma esimese viie kuu jooksul 5511 krooni kuus.
2. Kostja võttis põhivõla ja intressi nõudes hagi õigeks ning selles osas kuulus hagi rahuldamisele vastavalt

§ 440lg-le 1.

Kohus leidis, et kostja taotlus viivise ja leppetrahvi vähendamiseks on osaliselt põhjendatud. Tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kostjat koormav. Kohus arvestas seda, et kostja täitis esialgselt kohustust ja tasus esimesed viis kuud kokku 25 000 krooni. Kostja esitatud tõendite kohaselt sündis 25.08.2006 kostja perre tütar L-H, kes on puudega ja vajab ööpäevaringset valvet. Seoses sellega, et kostja pidi koos abikaasaga last ööpäevaringselt hooldama, tekkisid makseraskused ning kostja äritegevus seiskus. Kostjal on veel üks alaealine laps, XX.XX.XXXX sündinud T.H. Kostjal on kohustused ka AS Hansapank ja AS Krediidipank ees. Samas on kostja alustanud talle kuuluva kinnistu müüki, et võlga tasuda. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, st kostja majanduslikku seisu ja rasket olukorda, luges kohus mõistlikuks leppetrahvi summaks 36 700 krooni, ja vähendas viivise määra poole võrra, so 0,25%-ni päevas tasumisele kuuluvast põhivõlast. Seega hagi esitamise seisuga kuulus väljamõistmisele viivis 76 125 krooni ja alates hagi esitamisest 0,25 % päevas tasumata põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni vastavalt

§-le

1. Viivise määra vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kohtuotsuse tegemise seisuga oleks viivis suurem põhivõlast, mis kohtu arvates on ülemäära suur ja vastuolus hea usu põhimõttega.
2. Kostjal on kaks kinnistut, millest ühe müüki on ta enda väitel alustanud. Arvestades seda, et kostjal on kinnisvara, mida müüa, ei pidanud kohus põhjendatuks kostja taotlust määrata tasumine igakuiste osamaksetena 5511 krooni kuus, sest sellisel juhul võtaks tasumine aega aastaid, mis ei oleks mõistlik ja oleks hagejat ülemäära kahjustav. Samas pidas kohus eeltoodud asjaoludel põhjendatuks anda kostjale täiendavalt aega kinnistu müügiks ja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
3. Kostja palub tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 12.07.2007 viivise 0,25% päevas tasumata põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja alates 12.07.2007 viivis VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.
4. Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kostja viivise määra üleliia koormavaks ning tema hinnangul ei ole kohus põhjalikult analüüsinud kõiki kostja poolt esile toodud asjaolusid. Viivis 0,25% päevas teeb aastas viivise suuruseks 91,25%, mis on ilmselgelt ebamõistlikult suur, kuna ainuüksi perioodi 12.07.2007-06.03.2008 eest kujuneb viivise suuruseks 209 125 krooni. Hageja oli teadlik, et 2 lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise tingisid kostja jaoks erakordselt raskete isiklike ja majanduslike asjaolude kokkulangemine. Nimelt vajab kostja enneaegselt sündinud laps käesoleva ajani pidevat kõrvalabi ja ööpäevaringset järelevalvet. Kostja oli seetõttu sunnitud äritegevuse peatama, mis põhjustas makseraskuse hageja ees. Lapse hooldamiseks vajaminevad vahendid tekitavad suuri lisakulutusi. Kostja on kohustatud tasuma igakuiseid laenu tagasimakseid pankadele. Hageja oli teadlik, et kostja kinnistu on müügis. Eeltoodust nähtub, et kostja on sattunud keeruliste asjaolude kokkulangemisel raskesse majanduslikku ja emotsionaalsesse olukorda, mida ta laenulepingu sõlmimisel ei saanud kuidagi ette näha. Ilmselgelt on laenukoormus ebamõistlikult koormav, mistõttu viivise määra vähendamine oleks kooskõlas õigluse ja lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kostja hinnangul rikkus maakohus

§ 232

lg 2, kuna ei analüüsinud igakülgselt ja põhjalikult kostja taotluses toodud põhjendusi viivise vähendamiseks.

1. Hageja esindaja kasutas asja ettevalmistamisel valeandmeid, mistõttu on kohtuotsus ebakorrektne. Tegelikult sõlmisid pooled 16.04.2006 laenulepingu 350 000 krooni osas kuuintressiga 10 000 krooni. Nimetatud intress on tasutud. 16.05.2006 sõlmiti uus laenuleping 350 000 krooni osas kuuintressiga 5000 krooni. Nimetatud intress on tasutud kuni 26.09.
2. Seejärel sõlmiti uus laenuleping 356 000 krooni osas, kuhu oli lisatud maksmata intress. 26.10.2006 sõlmiti uus laenuleping 362 000 krooni osas, millele oli samuti lisatud maksmata intress.
3. a detsembris sõlmiti viimane laenuleping 392 000 krooni osas maksetähtajaga 16.04.
4. Otsuses esineb nii faktilisi vigu kui ka kirjavigu. Sellise kohtuotsuse jõustumisel kahjustub Eesti demokraatia. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud põhivõla, intressi, leppetrahvi ja viivise 129 825 krooni väljamõistmise osas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles mõistis kostjalt välja viivise 0,25% tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. 12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 13.

§ 230

järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kõiki apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid on maakohus viivise määra vähendamisel juba arvestanud. Kostja oli ise 16.04.2006 lepingut sõlmides leppinud kokku viivise suuruses 0,5% tagastamata laenusummalt päevas ja kohus on kostja majanduslikku seisu ja rasket olukorda seoses 25.08.2006 sündinud lapse hooldamisega arvestanud ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks vähendada viivist apellandi poolt soovitud suuruseni. Samuti on kohus otsuses arvestanud, et kostja on esialgselt kohustust täitnud. Kohtuotsus on vastavuses

§-ga

2. Apellandi poolt esitatud uued tõendid jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest

§ 633

lg-st 5 tulenevalt peab nende esitamist apellatsioonimenetluses põhjendama ja selgitama, miks ei esitatud neid maakohtus. Lisaks ei ole ükski uus tõend seotud kaebuse ulatusega, s.t arvestatav viivisemäära suuruse vaidlustamisel. 15. Menetluskulude jaotamise osas on otsus kooskõlas

§ 162lg-ga 1 ja muutmisele ei kuulu.

3 U.Loonurm A.Tänav I.Amann 4