Obsah (7)

§ 232§ 657§ 654§ 652§ 229§ 436§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-410 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi O

§-s 229 tulenevalt lubatud kõik tõendid, sh ka tunnistajate ütlused. Eelnevast lähtudes asus kohus seisukohale, et kindlustusandja keeldumine kindlustushüvitise väljamaksmisest oli põhjendatud ning sellest lähtuvalt ei kuulu hagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused 12. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus on rikkunud

§ 232lg 1, kuna jättis tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata.

Kohtu poolt tõenditena aluseks võetud tunnistajate P.M ja J.K ütlusi ei saa antud olukorras pidada tõenditeks, millega tuvastada isiku joove. Hageja leiab, et alkoholijoobe tuvastamine tunnistaja ütlustega saab olla erandlik ning toimuda juhtudel, kui tunnistajad on vastava isikuga koos vahetult enne mõnda sündmust tarbinud alkoholi. Muudel juhtudel peab silmas pidama seda, et alkoholijoobe kindlakstegemine kujutab endast individuaalset meditsiinilise seisundi tuvastamist, mis vajab eksperdi poolt antud arvamust selle kohta, kas isik oli õnnetuse toimumise hetkel joobes või mitte.

1. Kohtu poolt arvesse võetud ütlusi andnud tunnistajate puhul oli tegemist isikutega, kes ka ise olid avarii toimumise õhtul alkoholijoobes, J.K on menetluse käigus isegi väitnud, et oli väga purjus ning samuti, et ta ei mäleta toimunud sündmusi piisavalt hästi. Seejuures ei näinud kumbki tunnistaja ise oma silmaga, et Madis Rossmann oleks tarbinud alkoholi. Tunnistajad ei tarbinud koos Madis Rossmanniga alkoholi (mida nad on selgesõnaliselt kinnitanud kohtuistungil antud ütlustega), vaid üksnes tegid järeldusi tema alkoholijoobe kohta. Tõendiks saavad olla aga tunnistajate ütlused faktiliste asjaolude kohta, mitte nende arvamus või järeldus kellegi seisundi kohta. Seega on Harju Maakohus tuginenud ütlustele, mis ei ole käsitletavad tõendina.
2. Teise alusena kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel on kostja tuginenud sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p-le 19.1.
3. Maakohus on selle punkti sisustanud asjaoluga, mille kohaselt oli kostjal õigus keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest, kuna Tatjana Gorodivskaja tunnistati süüdi riikliku liiklusjärelvalvet teostavale politseiametnikule teadvalt valeandmete esitamises. Tatjana Gorodivskaja poolt esitatud andmete kohaselt oli 17.06.2001 toimunud liiklusõnnetuse toimumise ajal roolis tema, mitte Madis Rossmann. Hageja on arvamusel, et kuna maakohtu poolt tunnistajate ütlustega Madis Rossmanni joobe tuvastamist ei saa pidada tõendatuks, langeb ära kostja poolt toodud sõidukindlustuse tingimuste S100 1999 p-s 19.1.7 sätestatud keeldumise alus. Kuna Madis Rossmanni joovet ei saa lugeda tõendatuks, ei saa ka väita, et kostjat on millegi suhtes eksitatud, mis peaks välistama kindlustushüvitise väljamaksmise. Vaidlust ei ole selles, et nii Madis Rossmannil kui ka Tatjana Gorodivskajal oli mõlemal juhtimisõigus ning volitused konkreetse autoga sõitmiseks. Seetõttu leiab hageja, et asjaolu, kes oli õnnetuse hetkel roolis, ei oma sellist tähendust, mis peaks 100% välistama kindlustushüvitise väljamaksmise. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Kolmandad isikud oma seisukohti apellatsioonkaebuse suhtes ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab 3 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 17. Apellant on vaidlustanud maakohtu poolt tõendite hindamise ja kohtu poolt tunnistajate ütlustest tehtud järeldused. 18.

§ 232

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Üheks tõendi liigiks on tunnistaja ütlus.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja on oma vastuväiteid tõendanud mh tunnistajate P.M, J.K ja M.T ütlustega, kes kõik kinnitasid, et viibisid avarii toimumise ajal sõidukis Toyota Corolla ja sõidukit juhtis Madis Rossmann. Autos oldi peale autojuhi Madis Rossmanni neljakesi ning Tatjana Gorodivskajat autos ei olnud. Tunnistajad kinnitasid, et olid enne koos olnud Roelas Särtsu baaris ja kõik neljakesi olid tarvitanud baaris alkoholi, k.a autot juhtinud Madis Rossmann. Seda on tunnistajad järeldanud Madis Rossmanni kõnest ja käitumisest. Apellant on kaebuses märkinud, et tunnistajate ütlustega ei saa tuvastada isiku joovet, sest keegi tunnistajatest ei tarvitanud nimetatud isikuga koos alkoholi. Apellandi seisukoht on ekslik. Samuti ei eita alkoholi tarbimist baaris kolmas isik Madis Rossmann ise kohtuistungil antud seletuses (t.lk.65). Tunnistaja ütlustena saab kohus arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi, kuid dokumentaalse tõendina on hinnatavad nimetatud isikute poolt kriminaalasjas ja haldusasjas antud ütlused. Seda seisukohta kinnitavad Riigikohtu lahendid 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-105-06. Tõendeid hinnates tuvastas maakohus õigesti, et avarii ajal autot juhtinud Madis Rossmann oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ja ringkonnakohtul puudub alus teha esitatud tõenditest vastupidist järeldust. 19.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kuna kolmas isik Madis Rossmann väitis ka 27.09.2007 istungil, et avarii ajal oli autoroolis Tatjana Gorodivskaja, oli kohtul kohustus see vastuolu kõrvaldada ja hinnata ka kostja poolt kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumist sõidukikindlustuse tingimuste S100 1999 p 19.1.17 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, mida kohus hindas dokumentaalse tõendina, on tõendatud, et eeluurimisel on tuvastatud pettus (sõidukijuht Madis Rossmann lõi koos Tatjana Gorodivskajaga kindlustusandjale ERGO Kindlustuse AS-le teadvalt ebaõige kujutluse sellest nagu oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtinud sõidukit Tatjana Gorodivskaja (kriminaaltoimik nr 04231606803 lk 116-117). Kuna tõendamist leidis, et autot juhtis avarii toimumise ajal Madis Rossmann, kes oli alkoholijoobes, ei ole asja lahendamise seisukohalt enam määrava tähtsusega kindlustusandja poolt hüvitise maksmisest keeldumine tingimuste p 19.1.117 alusel. 20. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 60lg-te 1 ja 8 kohaselt apellandi menetluskulud tema enda kanda.

U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 4