) § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega peab planeerimisseaduse mõtte kohaselt koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, mõjutavad muutused läheduses asuva krundi hoonestuses kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Uue planeeringu koostamine on vajalik, kui olukord ning suundumused lähedalasuva ala ehitustegevuses muutuvad. Menetluses oleva detailplaneeringu praeguse ettepaneku kohaselt kerkiksid vastavale planeeringualale kaheksakorruselised elamud ja ärihooned. Nende hoonete kõrvale individuaalelamu rajamine, nagu näeb ette Filosoofi 4B krundi kehtiv detailplaneering, ei ole põhjendatud ega sobiv.
lg 7 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kuivõrd menetluses oleva detailplaneeringu võimaliku kehtestamisega muutub oluliselt kogu piirkonna üldine olukord, on põhjendatud ka Filosoofi 4B kinnistu osas vastavasisulise detailplaneeringu menetlemine. Tartu Linnavolikogu 08.05.1997 otsusega nr 90 kehtestati Filosoofi, Riia, Väike-Tähe, Võru tn piirkonna üldplaneering ning Tartu Linnavolikogu 04.05.2006 otsuse nr 77 „Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused” p 3 järgi käsitletakse piirkonna üldplaneeringut Tartu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuna. Piirkonna üldplaneeringust tuleneb, et nii Era 3 kui Filosoofi 2A asuva krundi sihtotstarbeks on määratud väikeelamute maa, ehk sama, mis Filosoofi 4B krundil, mitte aga segahoonestusala nagu soovitakse kehtestada menetluses oleva detailplaneeringuga. Samuti on Tartu linna üldplaneeringuga Era 2 3 krundi sihtotstarbeks määratud väikeelamute maa. Piirkonna üldplaneering sätestab Riia 20 ning 22 kruntidele 3-5 korruseliste hoonete rajamise, mitte kaheksakorruseliste hoonete rajamise. Kuivõrd piirkonna üldplaneering täpsustab Tartu linna üldplaneeringut, siis maakasutus ja ehitusõigus, mis on vastuolus piirkonna üldplaneeringuga, on seeläbi vastuolus ka Tartu linna üldplaneeringuga. Sellise menetluses oleva detailplaneeringu võimalikku kehtestamist ei saadud aastal 1998, mil kehtestati Filosoofi 4B praegu kehtiv detailplaneering, ette näha. Tänaseks on olukord Filosoofi 4B krundi suhtes oluliselt muutunud ning uue detailplaneeringu koostamise algatamine ja menetluses oleva detailplaneeringuga liitmine on põhjendatud. Tartu Linnavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kehtib Filosoofi 4B krundi kohta Tartu Linnavalitsuse 27.08.1998 korraldusega nr 2463 kehtestatud Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneering. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering näeb Filosoofi 4B krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamute maa.
p 2 järgi on üldplaneeringu eemärgiks linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Tartu Linnavalitsuse 07.03.2006 korraldusega nr 348 algatatud Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A detailplaneering (menetletav detailplaneering) on algatatud Tartu linna üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuna. Tartu Linnavolikogu 08.05.1997 otsusega nr 90 on kehtestatud Filosoofi-Riia-Väike-TäheVõru piirkonna üldplaneering. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja
§-st 4 lg 2 planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus ei ole iga esitatud taotluse alusel kohustatud planeeringut algatama. Planeeringu algatamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Diskretsiooniveaga on tegu siis, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud otsus on piisaval määral põhjendatud, otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebuse esitaja taotlust detailplaneeringu algatamiseks ja sellest keeldumise põhjusi. Linnavolikogu on otsuse tegemisel järginud diskretsiooni piire ja eesmärki ning ei ole rikkunud proportsionaalsuse ega võrdse kohtlemise printsiipe. Filosoofi 4B krundi kohta on olemas kehtiv detailplaneering, mis on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 27.08.1998 korraldusega nr 2463 „Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneeringu kehtestamine“. Selle detailplaneeringu kohaselt on Filosoofi 4B krundile määratud maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa. Tartu linna üldplaneering, mis on kehtestatud linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125, näeb samuti Filosoofi 4B krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamute maa.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuid see on siiski erandlik võimalus. Vaidlusalune Filosoofi 4B krunt asub maa-alal, mille suhtes kehtib terviklik planeeringulahendus. Seetõttu oleks Filosoofi 4B krundi suhtes taotletud detailplaneeringu algatamine meelevaldne ja mõjutaks seda kvartalit, mille suhtes kehtib linnavalitsuse 27.08.1998 kehtestatud detailplaneering. Kaebuse esitajal on võimalik detailplaneeringu menetlemise käigus vastavalt planeerimisseaduses sätestatule esitada oma seisukohti. Tartu Linnavolikogu diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, ei välju diskretsiooni piiridest ega lähtu lubamatutest kaalutlustest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED OÜ Tartest esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Tartu Linnavolikogu 28.06.2007 otsus nr 245 ja teha Tartu Linnavolikogule ettekirjutus vaadata OÜ Tartest 30.01.2007 detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek uuesti läbi. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1. Ei vasta 28.06.2007 otsus nr 245 diskretsioonireeglitele. 4
lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega peab planeerimisseaduse mõtte kohaselt koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, mõjutavad muutused läheduses asuva krundi hoonestuses kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Sellest tulenevalt võib olla vajalik uue planeeringu koostamine, kui olukord lähedalasuva ala ehitustegevuses muutub. Antud juhul on otsuse nr 245 vastuvõtmisel olukord võrreldes 1998. aastaga, millal kehtestati Filosoofi 4B krunti hõlmav detailplaneering, oluliselt muutunud. Haldusorgani poolt kaalutlusõiguse teostamine ei saa sisalda üksnes formaalset kontrolli, vaid peab lähtuma huvitatud isiku poolt esitatud taotluse sisulisest kaalumisest. Planeeringualale kaheksakorruseliste elamute ja ärihoonete kõrvale individuaalelamu rajamine, nagu näeb ette Filosoofi 4B krundi kehtiv detailplaneering, ei ole põhjendatud ega sobiv. Kuna haldusorgan pidas naaberkinnistute osas võimalikuks vastava detailplaneeringu algatada, siis on igati põhjendatud ja mõistlik, et vastava detailplaneeringuga liidetakse ka naaberkinnistu.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kuivõrd menetletava detailplaneeringu võimaliku kehtestamisega muutub oluliselt kogu piirkonna üldine olukord, on põhjendatud ka Filosoofi 4B kinnistu osas vastavasisulise detailplaneeringu menetlemine.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, tuleb sellist võimalust siiski lugeda erandlikuks, tulenevalt kehtivas kohtupraktikas nimetatud seadusesättele antud tõlgendusest. Seega oli linnavolikogul õigus detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumisel viidata ka Ehitusmääruse § 5 lg 1 p-le 3, mille kohaselt võib planeeringu koostamise algatamisest loobuda siis, kui algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga (antud juhul oli algatamise ettepanek vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga, mis näeb Filosoofi 4B krundi sihtotstarbena ette väikeelamumaa). Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, mille kohaselt on tema õigusi rikutud sellega, et Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A kruntide detailplaneeringu algatamine ja menetletav detailplaneering on vastuolus kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga. Tartu linna üldplaneeringu väljavõttest (toimiku lk 44) nähtuvalt asuvad Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A segahoonestusega alal (lubatud üle kolmekorruseliste hoonete ehitus), mille sihtotstarbeks on äri- ja elamumaa ning Era 3 krunt asub elamumaal. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt: „Jaotub elamumaa väikeelamumaaks ja korruselamumaaks. Väikeelamumaal on põhiliselt lubatud kuni kahekorruseliste hoonete ehitamine. Linna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaal on olemasoleva hoonestuse vahele lubatud ka kolmekorruselise hoone kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgivad olemasolevate hoonete mahtusid. Väikeelamumaadel on lubatud ka iseseisvate äriotstarbeliste kruntide moodustamine kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses planeeringuga piiritletud ühtsest elamumaast asumis. Elamumaa kasutusotstarbega aladel on keelatud ehitada ja kasutada bensiinijaama, sõidukite teeninduse hoonet, keemilise puhastuse hoonet, pesumaja või muud inimese tervisele ja keskkonnale võimalikku ohtu kujutava tegevusotstarbega ehitist. Soositud on hotelli ja muu majutusettevõtte, toitlustushoone, büroo- ja administratiivhoone, kaubandus- ja teenindushoone kasutusotstarbega ehitised juhul, kui need elanikke liigselt ei häiri.“ Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A kruntide detailplaneeringu lähteülesandest nähtuvalt on Era 3 krundi sihtotstarbeks 30 % väikeelamumaa ja 70 % ärimaa ning Era 3 krundi ehitusõiguse osas on märgitud (p. 4.4.4), et hoone suurim lubatud kõrgus Era tänava äärsel hoonel peab olema vastavuses kehtiva planeeringuga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A detailplaneering oleks juba vastu võetud, mistõttu on ka väide selle mittevastavusest Tartu linna üldplaneeringuga ennatlik ja põhjendamatu. Seega ei ole põhjendatud ka apellandi väited, et kohalik omavalitsus on tema poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemisel ja detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise otsuse tegemisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 7 Halduskohus on samuti põhjendatult leidnud, et kaebajalt ei olnud ära võetud võimalust esitada omapoolseid argumente ja lahendusi, kuna kaebuse esitaja detailplaneeringu algatamise taotlusele on vastatud ning selgitatud, miks ei ole taotlust võimalik rahuldada, pärast mida on veelkord ära kuulatud kaebuse esitaja seisukohad ning alles siis on tehtud vaidlustatud otsus nr 245, millega loobuti Filosoofi 4B krundi detailplaneeringu koostamise algatamisest. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et liikluskoormuse kasvu, krundile juurdepääsu ja parkimisega seotud küsimusi seoses Filosoofi 4B krundi detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusega oleks tulnud ja saanud sisuliselt käsitleda ning hinnata üksnes detailplaneeringu menetlemisel ei ole õige, sest nagu ka halduskohus on õieti märkinud, ei ole planeeringu koostamise algatamine kohaliku omavalitsuse kohustus, vaid õigus, s. o diskretsiooniotsus, mistõttu oli linnavolikogul õigus keelduda planeeringu koostamise algatamise taotlust rahuldamast. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et linnavolikogu otsus nr 425 on vastuolus 04.05.2006 otsuse nr 77 p-ga 5, mis võimaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamist juhul, kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringus piiritletud sama funktsiooniga maa-ala kohta tervikuna. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A krundid ning Filosoofi 4B krunt ei ole käsitletavad sama funktsiooniga maa-aladena. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Filosoofi 4B krunt Filosoofi tänava miljööväärtusliku hoonestusala koosseisus ning selle krundi suhtes kehtib ka terviklik planeeringulahendus (halduskohtu toimik, lk 43) mistõttu ei ole alust Filosoofi 4B krunti lugeda asuvaks sama funktsiooniga maa-alaks võrreldes Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A kruntidega. Kuna ka apellandi muud põhjendused ja vastuväited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.