lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi tööettevõtulepingu p 12.1 kohaselt peab tööettevõtja tasuma tellijale lepingu rikkumise korral viivist, on sisuliselt tegemist leppetrahvi kokkuleppega, kuna viivise maksmine on
§-st 113 lg 1 tulenevalt võimalik vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on kõigepealt asjaolu, et pooltevahelises võlasuhtes on leppetrahvi tasumises kokku lepitud. Seejärel tuleb vaadelda, kas kohustust, mille täitmist leppetrahviga tagati, on rikutud ning kas kohustust rikkunud lepingupool on rikkumise eest vastutav. Lisaks sellele tuleb silmas pidada ka
§-s 159 lg 2 sätestatud nõuet, et kahjustatud pool peab mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatama, et ta nõuab leppetrahvi, vastasel juhul ta kaotab õiguse seda nõuda. Leppetrahvi kokkuleppe olemasolus AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahelises võlasuhtes poolte vahel vaidlust ei ole – sellise kokkuleppena tuleb käsitleda tööettevõtulepingu p-s 12.2 sätestatut. Kohus oli seisukohal, et OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ei saa toetuda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele.
kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Käesoleva vaidluse puhul ei esine võlausaldaja (tellija) poolt vastuvõtuviivitust, sest tellijale ei ole pakutud kohast täitmist. Töövõtja poolt 02.12.2004 koostatud tööde teostamise aktis kirjeldatud tööd olid puudustega, mis on tõendatud nii tellija teatisega 05.12.2004 akti nr 7 mitteaktsepteerimise kohta kui ka hilisemalt kohtumenetluses teostatud ekspertiisi käigus saadud eksperdiarvamusega. Eksperthinnangu lisas nr 7 on eraldi analüüsitud tööde teostamise aktides nr 7 ja nr 9 kirjeldatud töid. Nimetatud tõendite põhjal sai teha järelduse, et kirjeldatud töödest valdav osa on olnud kas lõpetamata või defektsed. Kohus leidis, et tellijal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega ja defektset tööd ega ka selle eest tasuda. AS-l Maardu Terminal ei tekkinud aktis nr 7 kirjeldatud tööde eest esitatud arve alusel ka osalist tasu maksmise kohustust. Lepingu p-s 8.3 oli kokku lepitud maksegraafik, mis nägi ette tööde eest tasumise kokku kuues osas, kusjuures arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal pärast 3 tellijapoolset üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimist. Vastavalt lepingu p-le 16.2 toimus üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimine tellija poolt selle allkirjastamise teel. Aktil nr 7 ei ole tellija esindaja allkirja, millest saab järeldada vaid akti mitteaktsepteerimist ja seetõttu ei olnud töövõtjal alust ka arve esitamiseks. Lisaks sellele on pooled kinnitanud, et viis makset tehtud tööde eest oli juba tehtud, järelikult ei olnud tellijal lepingust tulenevalt kohustust enne töö (ehitise) lõplikku üleandmist tehtud töö eest osaliselt tasuda. Tellija tahe oli suunatud sellele, et tööettevõtja teeks oma töö lõpuks valmis, arvestades, et lepingus kokkulepitud tähtaeg oli akti nr 7 koostamise ajaks juba möödunud. Lepingupooled olid kokku leppinud uue tähtaja ehitise tellijale üleandmiseks, kusjuures nimetatud kokkuleppes ei ole muudetud töö eest tasumise korda. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostjad ei ole tõendanud, et tööettevõtja ei saanud tööd lõpetada tellija poolt töö eest tasumata jätmise tõttu. Kostjad on ise omaks võtnud, et tööettevõtja jätkas vaatamata tellija poolt aktis nr 7 kajastatud tööde eest tasumata jätmisele ehitusobjektil tööd. See asjaolu on tõendatud aktides nr 7 ja 9 kirjeldatud tööde võrdlusega eksperthinnangu lisas nr 7 tooduga. Kohus oli seisukohal, et tööettevõtja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ja tellija AS Maardu Terminal poolt allkirjastatud lisa 16.06.2004 tööettevõtulepingule nr 411;2004 sisaldab muuhulgas ka teadet leppetrahvi nõude esitamisest. Dokumendis on fikseeritud poolte kokkulepe uue ehitise tellijale üleandmise tähtaja kohta (20.12.2004) ning leppetrahvi (kokkuleppes nimetatud viivised) rakendamise tingimused: kui ehitist tähtaegselt üle ei anta, kuulub leppetrahv tasumisele maksimumsummas, s.o 222 075 krooni, kui aga töö uueks tähtajaks valmib, siis viiviseid ei arvutata. Eeltoodud kokkuleppe sõnastuse põhjal ei saanud kohtu arvates teha järeldust, et tegemist oli pelgalt lepingu muutmisega töö tegemise tähtaja osas, mis tähendab, et uue tähtaja rikkumise korral oleks tulnud uuesti teatada vastavalt
§-le 159 lg 2 leppetrahvi nõude esitamisest. Nimetatud lisas oli kohtu hinnagul fikseeritud kohustuse rikkumine (lisa preambula),
§-s 159 lg 2 sätestatud teade leppetrahvi nõude esitamise kohta, kui saabub tingimus – ehituse mittetähtaegne üleandmine ning leppetrahvi nõudest loobumine (lisa p 3), juhul kui lepingu eesmärk uueks kokkulepitud tähtajaks (lisa p 1) saab siiski saavutatud. Kuna tõendatud on asjaolu, et ehitist ei ole tellijale üle antud, siis on tingimus, mille puhul tellijal on õigus leppetrahv tööettevõtulepingu lisa p-s 2 tööettevõtjale teatavaks tehtud ulatuses sisse nõuda, saabunud. Ainetu on kostjate väide, et hageja on käitunud pahauskselt, jättes leppetrahvi nõude pärast ehitise tähtajaks mitteüleandmist esitamata, mistõttu tööettevõtja jätkas tööd, arvates, et leppetrahvi nõuet ei esitata. Tulenevalt
§-st 159 lg 1 võib leppetrahvi kokku leppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et lepingu rikkumisel tööettevõtja poolt, mis toob kaasa leppetrahvi nõudmise, vabaneb ta kohustuse täitmisest. Järelikult pidi OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) töö ikkagi lõpetama, vaatamata sellele, et uueks kokkulepitud tähtajaks – 20.12.2004 – ehitise tellijale mitteüleandmisel oli tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahv. Kohus leidis, et leppetrahvi summa – 222 075 krooni – ei ole ebamõistlikult suur. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et OÜ Bitek Ehituse poolt teostatud töid AS Maardu Terminal olmehoone ehitamisel ei saa lugeda lõpetatuks, esineb olulisi kõrvalekaldeid projektist ning tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, projektile ega heale ehitustavale. Hinnanguliselt on tehtud töödest 14,7 % lepingutingimustele mittevastavad (arvamuse p 5.2). Lepingus kokkulepitud 4 tööde lõpetamise maksumus on eksperdiarvamuse kohaselt 244 600 - 373 190 krooni, olenevalt sellest, kas töö viib lõpuni tööettevõtja või tellija. OÜ Megalet Ehitus 15.06.2005 hinnapakkumise kohaselt on tööettevõttu maksumus 460 200 krooni. Leppetrahvi üks funktsioone lisaks kohustuse täitmisele sundimisele on ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsioon, mistõttu kohtu hinnagul oli õigustatud leppetrahvi võrdlemine võlgniku poolt lepingu rikkumise tagajärjel võlausaldajale tekkinud kahjuga. Kahjuna tuleb käsitleda lepingule mittevastavalt tehtud tööde mahtu ja maksumust, mis on käesolevas asjas suhteliselt proportsionaalne leppetrahvi summaga. Kostjad ei ole tõendanud, et teostamata tööde maksumus on leppetrahviga võrreldes ebaproportsionaalne. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Õigusbüroo Aspekt ja Einar Sander taotlevad apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 2. novembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud
lg 2, jättes arvestamata, et AS Maardu Terminal leppetrahvi nõue põhineb töövõtulepingu lisas sätestatud tähtaja 20.12.2004 ületamises, mitte algselt töövõtulepingu p-is 7.
§-st 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Ligikaudu kolm kuud on antud juhul ebamõistlikult pikk periood leppetrahvi nõudest teavitamiseks ja AS Maardu Terminal on seetõttu leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Pooled ei ole kokku leppinud edasilükkava tingimusega leppetrahvi nõude esitamises. Kuivõrd leppetrahvinõude aluseks on olnud 20.12.2004 tähtaja rikkumine, siis on juba
lg 2 sõnastuse kohaselt selge, et teade leppetrahvi nõude kohta on võimalik esitada pärast rikkumise avastamist ehk kindlasti pärast 20.12.2004 tähtaja möödumist.
lg 2 järgi ei ole võimalik esitada leppetrahvi nõude teatist enne rikkumise avastamist, n.ö „tingimuslikult ette ära”, vaid ajaliselt pärast rikkumise toimumist. AS Maardu Terminal on alles kohtumenetluse raames (20.01.2006 kirjalikus vastuses apellantide vastusele) tunnistanud, et töövõtulepingu lisas nimetatud viivise näol on olemuslikult tegemist leppetrahviga. Varasemalt on AS Maardu Terminal olnud kogu aeg teadmises, et tegemist on viivisega
Eeltoodu viitab sellele, et AS Maardu Terminal ei ole kindlasti tõlgendanud ega valmistanud töövõtulepingu lisa teksti ette teadmises, et siia lülitataks ka
Järelikult ei olnud kohus õigustatud tõlgendama töövõtulepingu lisa selliselt, et sinna on hõlmatud juba ka
§-s 159 lg 2 sätestatud nõuete täitmine; 2) ei ole arvestatud, et AS Maardu Terminal oli vastuvõtuviivituses ning ei ole kunagi esitanud OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 04.12.2004 teatist mittevastavuse kohta, millisele tõendile kohus on otsuse tegemisel tuginenud. 5 Vastavalt
§-le 119 lg 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Ehitusobjekt ei saanud 20.12.2004 valmis, kuna AS Maardu Terminal ei täitnud omapoolseid kohustusi tööde eest tasumisel, tellija ei tasunud akti nr 7 järgi teostatud tööde eest, mistõttu kannatas tööde finantseerimine, alltöövõtjatele tasumine ja materjali hankimine jne, mis omab mõju tööde teostamise kiirusele. Enne tähtaja 20.12.2004 saabumist oli OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) edastanud AS-le Maardu Terminal allkirjastamiseks teostatud tööde akti nr 7 ning seejärel tasumiseks arve. Töövõtulepingu p 5.7 kohaselt oli tellija õiguseks kontrollida ja aktsepteerida teostatud tööde kohta esitatud akti kolme tööpäeva jooksul, keeldumise korral teatama põhjusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Arvestades asjaolu, et tellija AS Maardu Terminal on töölepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi ta tehtud töö (tööosa) viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma vastavalt
§-le
lg-s 4 sätestatud käitumisvõimaluses, s.o kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaatluse all oleva töövõtulepingu puhul on AS Maardu Terminal lepingu täitmise jooksul juba aktsepteeritud seitset üleandmis-vastuvõtmise akti, nimetatud aktide alusel esitatud arved on AS Maardu Terminal tellijana tasunud. Aktsepteeritud on aktid nr 1-6 ja nr 8, vastav teave sisaldub asja juures olevas eksperdiavamuses. Seega on AS Maardu Terminal olnud seisukohal, et töid teostati ja anti talle kui tellijale üle ositi, kusjuures varasemate (eelnesid aktile nr 7) aktide osas ei ole pooltel olnud vaidlust, tellija on nimetatud aktide alusel tehtud töö vastu võtnud (aktsepteerinud) ja nende eest tasunud. Samuti on AS Maardu Terminal tasunud akti nr 8 alusel tehtud tööde eest, seega täitsid pooled lepingut teisiti, kui lepingus kokku lepitud, pooled aktsepteerisid olukorda, kus kogu leping ei piirdu vaid kuue maksega. AS Maardu Terminal on juba maksnud seitsme akti (1-6 ja 8) pinnalt rahad ära ja seda vastu vaidlemata;
§-s 159 lg 2 sätestatud teatamiskohustus on täidetud lepingu lisa sõlmimisega. Pooled on leppinud kokku selles, et leppetrahv tasutakse, kui töö ei ole lepingu lisa punktis 1 nimetatud kuupäevaks valmis, ning ka selles, et täiendavaid teateid leppetrahvi nõude kohta ei esitata.
Õiguste kuritarvitamisega ei ole tegemist olukorraga, kus võlausaldaja teatab võlgnikule pärast lepingu rikkumise avastamist, et ta nõuab leppetrahvi tasumist tingimusteta juhul, kui võlgnik kohustust täiendavaks tähtajaks ei täida. Lepingu rikkumise jätkamise tagajärg (leppetrahvi tasumise kohustus) on sellisel juhul võlgniku jaoks ette nähtav ning sõltub tema tahtest. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas vaidluses tähendust vaid asjaolu, kas töövõtja täitis oma lepingust tulenevad kohustused 20.12.2004 või mitte. Kui on tuvastatud, et kohustused ei olnud seisuga 20.12.2004 täidetud, siis on vastustaja õigustatud saama leppetrahvi kindlas summas; 2) on väär käsitlus, mille kohaselt töövõtja ei vastuta tulenevalt vastustaja vastuvõtuviivitusest. Vastustaja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vastastikused õigused ja kohustused sätestab töövõtuleping nr 411. OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) poolt tehtud tööd ei vasta lepingule ja 7 vastustajale ei ole kohast täitmist pakutud. Lepingu regulatsiooni järgi on kohane täitmine tasu maksmise eelduseks ja vastustaja ei ole
Tõendamata ja väär on väide, mille kohaselt ei saanud töövõtja valmis töid 20.12.2004 üle anda, sest vastustaja ei täitnud omapoolset kohustust tööde eest tasumisel akti nr 7 järgi teostatud tööde eest. Pärast akti nr 7 ja selle alusel tasumiseks esitatud arve esitamist vastustajale ei teatanud töövõtja kordagi sellest, et tal esineb tööde teostamisel raskusi. Töövõtja jätkas töid ning koostas veebruaris
§-s 119 lg 1 sätestatud vastuvõtuviivitusele, siis pidid nad tõendama seda, et töövõtja ei saanud oma kohustusi täita just tellija vastuvõtuviivitusest tulenevalt. Vastustaja seda ei teinud ning
Töövõtulepingu lisast, milles pooled leppisid kokku täiendava tähtaja tööde üleandmiseks, tuleneb, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajaks oli lepingus toodud tähtaeg ületatud enam kui kolm nädalat ning töövõtja poolt esitatud uusi graafikuid ei suudetud täita. Samas oli vastustaja tasunud kõik töövõtja poolt tasumiseks esitatud 5 arvet. Nimetatu kinnitab, et ehitaja viivitamise põhjused lepingu täitmisel ei olnud seotud mitte vastustaja kohustustega, vaid töövõtjast endast sõltuvate asjaoludega. Kohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja teatas töödes esinevatest puudustest õigeaegselt. Teatised aktide nr 7 ja 9 mitteaktsepteerimise kohta on töövõtjale esitatud lihtkirjaga. Töövõtulepingu punktis 20.2 puudus kohustus edastada lepingujärgsed teated tähitud kirjaga. Juhul, kui töövõtja ei ole teateid kätte saanud, siis tuleneb see töövõtja hooletusest posti vastuvõtmise korraldamisel. Töövõtulepingu p 8.2 järgi toimus tööde eest tasumine vastavalt tööde jooksvale vastu võtmisele ning töövõtja poolt esitatud arvete alusel, lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus vastustaja tasuma viis makset tööde eest 7 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest, kusjuures töövõtjal tekkis arve esitamise õigus alles pärast tellijapoolset üleandmisevastuvõtmise akti aktsepteerimist; 10% ehitustööde üldmaksumusest kohustus tellija tasuma pärast kõigi ehitustööde üleandmist, st pärast vastava arve esitamist kogu ehitise kohta nõuetekohase ehitise vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamist vastavate organite poolt, kusjuures tööettevõtjal tekib arve esitamise õigus alles pärast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist tellija poolt. Nimetatud sätetest tulenevalt tekkis tööettevõtjal jooksvate tööde eest arvete esitamise õigus pärast vastavate tööde aktsepteerimist (allakirjutamist). Lõpparve esitamise ja tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks oli nõuetekohase vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamine vastavate organite poolt. Lepingust ei tulene, et tööd saaks lugeda vastu võetuks juhul, kui vastustaja ei allkirjasta tööde üleandmise akti selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Kohus tuvastas õigesti, et aktil nr 7 ei ole tellija allkirja, millest järeldub vaid akti mitteaktsepteerimine ja seetõttu ei olnud töövõtjal ka õigust arve esitamiseks. Kohus on õigesti tuvastanud, et 5 makset tehtud tööde eest on tehtud, millest tulenevalt ei olnud tellijal lepingust tulenevat kohustust enne töö lõplikku üleandmist tehtud töö eest enam osamakseid tasuda. Lepingu p 8.3 sätestas tööde eest tasumise kuues osas ning töövõtjal ei tekkinud lõpliku arve (kuuenda arve) esitamise õigust enne tööde lõplikku üleandmist ja kasutusloa saamist. Lepingust tulenevalt puudus vastustajal kohustus finantseerida jooksvat ehitust enam kui viie maksega. Eeltoodust tulenevalt ei saa aktis nr 7 nimetatud töid lugeda vastustaja poolt vastu võetuks, vastustajale ei ole pakutud kohustuste kohast täitmist ning tal ei ole tekkinud kohustust tasuda mittenõuetekohaste tööde eest. Tuvastamata on
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Maakohus on õigesti leidnud, et töövõtulepingu lisas (t.l 23) leppisid pooled kokku lisaks lepingu tähtaja pikendamisele ka selle, et kui töövõtja uueks tähtajaks (20.12.2004) ehitist üle ei anna, siis tasub töövõtja leppetrahvi lepingus ettenähtud maksimumsummas. Nähtuvalt lepingu lisast oli see kompromiss lepingupoolte vahel ning selle üheks tingimuseks oli töövõtja nõustumine leppetrahvi 222 075 krooni tasumisega ehitise tellijale uueks tähtajaks üleandmata jätmise korral. Seega sisaldas töövõtulepingu lisa ka
§-s 159 lg 2 sätestatud tellijapoolse teatamiskohustuse leppetrahvi nõudmisest, apellandile oli see arusaadav ning hageja 02.03.2005 teade leppetrahvi nõudmisest ei saanud tulla apellandile üllatusena. Kohustuse õigeaegne täitmine sõltus apellandist ning tal oli selgus tulevaste kohustuste suhtes juhul, kui ta omapoolset kohustust ei täida.
lg 2 eesmärgiks on piirata õiguste kuritarvitamist leppetrahvi nõudmisel ning kaitsta sellega võlgniku õigusi. Käesoleval juhul ei ole võlgniku õigusi rikutud, kuna lepingu lisast tulenevalt teatas hageja pärast lepingu rikkumise avastamist, et nõuab leppetrahvi tasumist tingimusteta, kui võlgnik kohustust täiendavaks tähtajaks ei täida. 7.2. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hageja oli vastuvõtuviivituses
tähenduses ning seetõttu ei saanud ta oma kohustust täita ja ehitist hagejale 20.12.2004 üle anda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud apellant ehitist 20.12.2004 hagejale üle anda, kuna hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi tööde eest tasumisel ja jättis tasumata akti nr 7 järgi teostatud tööde eest, mistõttu kannatas tööde finantseerimine, alltöövõtjatele tasumine ja materjali hankimine. Apellant ei ole tõendanud, et temapoolse kohustuse rikkumise põhjustas hageja tegevus. Apellant on kinnitanud, et ta väljastas hagejale arve nr 7 14.12.
lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis on maakohus õigesti leidnud, et apellandi nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Asjaoludel, kui suures ulatuses olid aktis nr 7 näidatud tööd lõpetatud või mitte ning milline oli nõuetekohaselt teostatud tööde maksumus, ei ole antud vaidluse lahendamiseks tähtsust ning seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi need väited tähelepanuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 10 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.