3-08-117/6

3-08-117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-117 Haldusasi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kaebus Tartu Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 30.03.1993 esitas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (edaspidi EAÕK) avalduse Tallinna Linnavarade Ametile, milles palutakse tagastada kogu õigusvastaselt võõrandatud vara üle Eesti Vabariigi. Keskkomisjoni poolt saadeti avaldus täitmiseks Tartu linnakomisjonile. 06.03.2000 esitas EAÕK Tartu Linnavalitsuse ÕVVTK komisjonile (edaspidi Komisjon) täiendava taotluse, milles palus tagastada aadressil Munga 16 Tartus asuvad kinnistud 222a ja 223a. Komisjoni 03.04.2003 otsusega jäeti rahuldamata EAÕK poolt 06.03.2000 esitatud taotlus Munga 16 kinnistute 222a ja 223a tagastamise osas otsuse lisas nr 1 toodud põhjustel. Otsuse motiivide kohaselt ei ole EAÕK esitanud tähtaegselt avaldust Munga 16 kinnistute 222a ja 223a tagastamiseks. 31.07.2006 esitas EAÕK Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Komisjoni välja andma haldusakti Tartus Munga 16 asuvate kinnistute 222a ja 223a tagastamise taotluse kohta. Tartu Halduskohtu 28.12.2006 määrusega lõpetati haldusasi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2007 määrusega tühistati halduskohtu vaidlustatud määrus. Riigikohtu 23.10.2007 määrusega nr 3-3-1-42-07 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2007 määrus ja Tartu Halduskohtu 28.12.2006 määrus ning jäeti kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 22.11.2007 esitas EAÕK Komisjonile taotluse, milles palus tunnistada kehtetuks ÕVVTK Tartu linnakomisjoni 03.04.2003 otsuse Munga 16 kinnistute 222a ja 223a tagastamata jätmise osas ning teha uue otsuse ja lahendada sisuliselt EAÕK taotlus Munga 16 Tartu kinnistute 222a ja 223a tagastamiseks. 20.12.2007 saatis Komisjon taotlejale kirja nr 21.3-3/15289, milles leiti, et Komisjon on arvesse võttes konkreetseid asjaolusid Munga 16 kinnistute 222a ja 223a osas 03.04.2003 otsuse teinud. Seega on samasisulist küsimust juba varem arutatud ja vastu võetud otsus. Komisjoni tegevust on kohtulikult kontrollitud ja komisjoni tegevus esitatud taotluse läbivaatamisel on olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Lähtudes eeltoodust jäeti taotlus rahuldamata. 18.01.2008 esitas EAÕK Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Komisjoni 20.12.2007 kirjas kajastatud otsuse nr 21.3-3/15289 ning teha Komisjonile ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata või alternatiivse taotlusena kohustada Komisjoni välja andma haldusakt, millega tunnistatakse kehtetuks 03.04.2003 otsus Munga 16 kinnistute 223a ja 222a osas ning kehtetuks tunnistamise korral lahendatakse sisuliselt EAÕK taotlus kinnistute tagastamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 13.02.2008 määrusega EAÕK kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt, tulenevalt HKMS §-st 11 lg 31 p 5, halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud juhul püüab kaebuse esitaja uuesti sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Tartu Halduskohus on jõudnud juba haldusasjas nr 3-06-1524 samasisulist kaebust menetledes järeldusele, et esitatud nõude osas on olemas jõustunud haldusakt. Samuti on halduskohus järeldanud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Kuigi Riigikohus tühistas nii halduskohtu kui Tartu Ringkonnakohtu määrused, jättis ta kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Eeltoodud põhjustel ja konkreetsetele jõustunud kohtulahenditele tuginedes on Eesti Apostlik- Õigeusu Kirik korduvalt pöördunud samade taotlustega halduskohtu poole, mistõttu tal ei saa olla halduskohtusse pöördumise õigust, kuna tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED EAÕK esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.02.2008 määruse ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti kohaldanud HMS § 64 lg
4. Nimetatud säte võimaldab haldusorganil juba tehtud ja jõustunud otsuse kaalutlusõiguse kohaselt 2 kehtetuks tunnistada või jätta kehtetuks tunnistamata. Kui haldusorgan võib haldusakti tunnistada kehtetuks, siis järeldub sellest, et huvitatud isikul on õigus taotleda, et haldusorgan kaaluks otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendatust taotluses toodud motiividel ning väljendaks enda seisukohta haldusaktis. Kui isikul on selline subjektiivne õigus, on isikul õigus pöörduda enda rikutud õiguse kaitseks ka halduskohtusse. Kohalikud omavalitsused on praktikas korduvalt tunnistanud kehtetuks juba jõustunud vara tagastamisega seotud haldusakte. Haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalumine ei saa olla haldusorgani suva. Antud juhul ei ole eelnevas kohtumenetluses tuvastatud, et kaebuse esitaja on esitanud tagastamistaotluse hilinenult, tuvastatud on vaid asjaolu, et haldusakt on jõustunud. Vastustaja oleks pidanud enda seisukohta avalduse hilinemisega esitamise kohta põhjalikult motiveerima. Vastavalt TsMS §-le 465 lg 2 p 8 tuleb määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kohus peab selgitama, miks üks või teine asjaolu ei oma tähendust, tehtud järeldused peavad põhinema õigesti tuvastatud asjaoludel ning ei tohi olla vastuolulised. Kohus peab põhjendama, miks isik ei saa taotleda haldusorganilt tema tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist ja miks isik ei saa selle taotluse põhjendamatul läbivaatamata jätmisel pöörduda halduskohtusse enda õiguste kaitseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning Tartu Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud juhul asus halduskohus oma argumentatsioonis põhjendatult seisukohale, et uut tühistamis- ja kohustamiskaebust esitades vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt endiselt jõustunud haldusakti, s. o Komisjoni 03.04.2003 otsust. Halduskohus on kaebuse tagastamisel lähtunud asjaolust, et 03.04.2003 võttis Komisjon vastu otsuse, mis puudutas kaebuses mainitud kinnistuid. Selles otsuses leiti, et vara tagastamise avalduse esitanud isikul ei ole avalduste esitamise korra punkti 36 alusel õigust täiendada avaldust sama omaniku järgi pärast avalduste esitamise tähtaja möödumist, s. t et EAÕK
5. a täiendusi Tartus Munga 16 kinnistute 223a, 222a lisamiseks esialgses avalduses esitatule ei pidanud komisjon tähtaegselt esitatud vara tagastamise taotluseks. Samuti leidis Komisjon, et EAÕK ei saa olla õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara (kinnistu 222a) suhtes, mis kuulus teisele iseseisvale juriidilisele isikule - Püha Isidori Vennaste Seltsile Tartu Uspenski Kiriku juures. Kaebust tagastades on halduskohus analüüsinud EAÕK kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti, mida kaebaja varasemalt seaduses sätestatud korras ja tähtajal vaidlustanud ei ole. Halduskohus on sellisele seisukohale jõudes õigesti teinud järelduse kaebuse ilmselge perspektiivituse kohta, ning leidnud, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik. Seetõttu oli põhjendatud ka kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise või muutmise aluseks ei ole ka määruskaebuse esitaja viide HMS §-le 64 lg 2, kuna ainuüksi selles paragrahvis märgitud võimalus, et haldusorgan võib otsustada haldusakti kehtetuks tunnistamise ja teha seda kaalutlusõiguse 3 kohaselt, ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 44 lg 1 loetleb alused, millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Asja materjalidest ei nähtu, et 22.11.2007 Komisjonile esitatud taotlus oleks esitatud HMS §-de 68 lg 1 ja 44 lg 1 alusel, samuti ei nähtu 22.11.2007 taotluse sisust, et selles oleks välja toodud mõni HMS §-s 44 lg 1 loetletud alus, mis annaks õiguse taotleda haldusmenetluse uuendamist ja selle käigus siis ka Komisjoni 03.04.2003 otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega leiab ringkonnakohus, et ka eeltoodut arvestades puudub alus halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest sellega on tagastatud ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu kaebus, milleks annab asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis aluse HKMS § 11 lg 31 p
6. Aarne Sarjas Agu Timmi 4 Maili Lokk