KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- märts 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-43157 Tsiviilasi A. B. hagi M. B. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. B, isikukood xxxxxxx, eluk. Sxxxx alevik xx-x, Sxxxx vald, Pärnumaa, lepinguline esindaja vandeadvokaat P. T. Kostja M. B, isikukood xxxxxxxxxx, eluk. Vxxxx x, Txxxxxx küla, Sxxxx vald Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2008.a RESOLUTSIOON Rahuldada A. B. hagi. Lahutada A. B. ja M. B. abielu, mis sõlmiti 10.12.2003.a ning mille kohta koostati samal päeval Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas abieluakt nr xxx. Poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõue, väited ja tõendid Vastavalt esitatud hagile (tl 1) sõlmiti hageja A. B. ja kostja M. B. vaheline abielu 10.12.2003.a Pärnu linnas (tõend tl 3). Abielust lapsi sündinud ei ole, küll aga elati koos juba 1997.aastast ning 1998.a on sündinud ühine poeg M. Pärast abiellumist olid poolte suhted normaalsed 1,5 aastat, misjärel hakkas kostja tarvitama alkoholi ja periooditi nädalate kaupa kodust eemal viibima. Hageja andis sisse kohtusse hagi abielu lahutamiseks (tsiviilasi nr 2557/2005, toimik võetud asja materjalide juurde kohtu algatusel), ent pärast kostja lubadusi end parandada ja ravile minna võttis ta nimetatud hagi tagasi. Kahjuks ta seda ei teinud ning Tsiviilasi nr 2-07-43157 oli 2007.a alguses jällegi mitu kuud kodust ära, sama kordus ajavahemikus 26.09.2007 – 15.10.2007.a. Hageja väitel kostja ei hooli kodust ja lapsest, pooltevahelised abielulised suhted on lõppenud ning neid ei saa taastada. Kohtueelistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kinnitas, et kostja käib kodus harva ja mõneks tunniks, et pesta ja riideid vahetada. Poolte ühine poeg ei ole emast heal arvamusel, kuigi kodus ja kainena olles on kostja lapsele hea ema. Kostja seisukohad Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud ega ilmunud kohtueelistungile. Pärast mitmeid katseid õnnestus kohtul saada kostja ärakuulamisele, millel ta avaldas, et pärast vestlust abikaasaga ei vaidle ta abielu lahutamisele ega hagis nimetatud asjaoludele vastu. Lapse kasvatamises loodab ta abikaasaga kokkuleppele saada, esialgu asub ta elama poolte ühisvaraks olevasse suvilasse. Kohtu põhjendused, kohaldatavad õigusnormid Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus poolte abielu, kui tehakse kindlaks, et selle jätkamine on võimatu. Antud juhul on selge, et poolte omavahelised suhted ei ole korras juba pikemat aega, mida kinnitab ka varasemalt hageja poolt esitatud hagiavaldus, millest ta loobus oma avalduse alusel (24.08.2005.a). Paraku ei ole poolte suhted pärast nimetatud hagist loobumist paranenud ja sisuliselt ei elata koos ühtse perena enam ligemale 6 kuud, mingeid põhjuseid selleks ei ole kostja osanud välja tuua. Sisuliselt on kostja vastuväiteid esitamata ka tunnistanud oma probleeme alkoholiga ja pere juures mitteelamist. Seetõttu leiab kohus, et sellise abielu jätkamine ei ole võimalik ning hagi tuleb abielu lahutamisega rahuldada. Menetluskulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõikest 1 jäetakse üldnormina hagilises abieluasjas menetluskulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi teine lõige annab võimaluse teatud asjaolude puhul (kui selline kulude jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi) jaotada menetluskulusid teistmoodi. Hageja on küll hagis taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, ent ei ole TsMS § 164 lg 2 nimetatud asjaoludele viidanud ja seega oma taotlust põhistanud. Sellest tulenevalt ei pea kohus õigeks kalduda kõrvale abielulahutuse asjas menetluskulude jaotuse osas üldnormiks olevast põhimõttest ning jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Toomas Talviste Kohtunik 2
(2)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.