kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.
kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
lg.6 p.3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on oma elatise vähendamise nõude põhistanud oma vähenenud maksevõime ja uue lapse tõttu tekkinud täiendavate kohustuste jaoks varaliste vahendite ebapiisavusega. Põhihagi kostja omakorda leiab, et hageja esitatud töötasu tõendist lähtuvalt ei ole kostjal takistusi tasuda elatist eelmise otsusega määratud suuruses. Kohus leiab, et esitatud asjaolusid ja tõendeid on otstarbekas analüüsida üheaegselt mõlemast hagist lähtuvalt. Hageja ei ole esitanud tema pere väidetavalt juurdelisandunud lapse sünnitunnistust (lisatud elanikeregistri tõendist ei nähtu märget, et A P on hageja laps) ning on selle lapsega seoses esitanud muid erinevad tõendeid, tõendamaks lapsega seotud kulutusi, kuid ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et kulutuste kandjaks on olnud hageja. K-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud tõendi kohaselt on lasteaias käiva A eest tasunud P K ja P S , ( kes eelduslikult on hageja uus abikaasa ja selle abikaasa laps eelmisest suhtest). Isegi kui oletada, et selles ülalpidamises osales ka hageja, siis kokku on tõendis nimetatud 10- kuulise perioodi eest selle tõendi alusel tasutud 2307 krooni ehk 230.70 krooni kuus ehk arvestades sellest hageja osa, on kulud A lasteaias käimisega seoses 115 krooni kuus. A haiguse kohta esitatud tõendist ei nähtu, milliseid kulutusi see endaga kaasa toob ja kes neid kulutusi on kandnud ja kannab. Hageja poolt suuliselt esitatud väite kohaselt on kulud ravile 500 krooni kuus ehk 250 krooni on hageja osa. K-Järve Koolinoorte loomemaja tõendi kohaselt on tasutud A eest õppemaksu sept.-dets. 2007.a. eest 200 krooni. Tõendist jääb ebaselgeks, kas 200 krooni on igakuine tasu või kokku väljatoodud perioodi 4 kuu eest. Isegi juhul, kui tegu on igakuise maksega, on hageja osa selles 100 krooni kuus. Hageja väite kohaselt kulub toidule 1500 krooni kuus ehk hageja osa on 750 krooni ja kulud eluasemele on samuti 1500 krooni kuus ehk hageja osa on 750 krooni kuus. 3 Seega kokku võib hageja kuludeks arvestada 750 + 750 + 115+ 250-100=1965 krooni. Hageja väitel on tema sissetulek võrreldes hagile lisatud töötasu tõendis kajastatud (kuni oktoobrikuu 2007) töötasuga oluliselt vähenenud- 4000 krooni peale, kuid vaatamata kohtu korduvale selgitusele, et selline väide on tõendamata ja et seda saanuks tõendada nii hagi esitamisel, kui ka kirjalikult vastuhagile vastamisel või vähemalt oleks võinud endale vastava tõendi muretseda istungi ajaks, ei ole kostja soovinud sellist tõendust esitada ja sellest tulenevalt lähtub kohus kostja varandusliku seisundi hindamisel olemasolevast töötasu tõendist ja kinnitusest, et kostja omanduses on ka 1995.a sõiduauto Ford Galaxy. Sõiduauto marki ja väljalaskeaastat arvestades, ei pea kohus seda hageja varanduslikku seisundit oluliselt mõjutavaks asjaoluks. Küll aga on esitatud töötasu tõendist nähtuvalt kostja viimase kuue kuu keskmine brutopalk 62 379:6=10 396.50 krooni. Ja see on küllalt suur summa, et mitte pidada põhjendatuks elatise vähendamise taotlust. A P kulud eelpool toodud arvestuse kohaselt on 1965 krooni. Isegi juhul, kui vastuhagi kostja peaks maksma oma töötasust kõigile kolmele seaduslikule lapsele elatise miinimumsuurust (tänase seisuga ta arvatavasti A kasuks kohtuotsuse alusel seda ei tee), jääks tal brutosummana kätte veel 3871.50 krooni, mis on küllalt piisav, et mitte rahuldada elatise vähendamise hagi. Kohus leiab, et A P maksevõime ehk varanduslik seisund on piisav rahuldamaks Ž M poolt vastuhagina esitatud elatise suurendamise nõuet seaduses ettenähtud miinimumsuuruseni. A P ei suutnud kohtule selgitada, miks ei esitanud ta vastuhagile kirjaliku vastuse kaudu vaidlustust ja seega ei kasutanud alates 14.02.2008 (vastuhagi kättesaamisest) võimalust tõendada, et tema sissetulek on muutunud, võrreldes tema poolt põhihagi esitamise ajaga. Kohus leiab, et A . P , kes teadis, et tal on kasvav elatisevõlg ja kes pidi teadma, milline on elatise miinimumsuurus alates 2008.a. ja kes varasema otsuse kohaselt pidi teadma, et elatise nõude katteks makstav summa ei tohi olla sellest väiksem, ei ole kohtule veenvalt põhistanud, miks ta ei olnud teinud kõike endast olenevat, et leida endale tasuvam töökoht. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja seega ei ole ka piiranguid otsida tasuvamat töökohta. Kehtiva kohtupraktika kohaselt elatise vähendamise aluseks võib küll olla asjaolu et kostjal tuleb hageja kõrval ülalpidada ka teisi lapsi, kuid esitatud tõendite alusel suudab A P tagada kõigi kolme lapse võrdse ülalpidamise ka hetkel kehtiva elatise miinimumsuuruse juures, sest vastupidist ehk A P ebapiisavat varanduslikku seisundit, tõendatud ei ole. Ž M poolt laste vajadustena nimetatule A P vastuväiteid esitanud ei ole. Ž M omakorda ei ole vaidlustanud asjaolu, et uus laps A on teiste lastega võrdne, kuid ongi seejuures leidnud, et kostja varanduslik seis võimaldab tal tagada laste võrdse ülalpidamise.
mõtte kohaselt on vanemad oma õigustes ja kohustustes võrdsed ning osalevad seega ka oma alaealiste laste ülalpidamise kohustustes võrdselt, kuid
§-st 61 lg.2 nähtuvalt tuleb selle kohustuse täitmise reguleerimisel arvestada kummagi vanema varandusliku seisundiga. Seadusandja on määratlenud lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse läbi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ehk et eeldatavalt on see kuupalga alammäär lapse ülalpidamiskulude igakuiselt vajalik suurus. Kui üks vanematest mingil põhjusel ei suuda tagada vähemalt selles ulatuses lapse ülalpidamiseks vahendite eraldamist, siis tuleb oma osa samavõrra suurendada vanemal, kellel selleks on varaliselt paremad võimalused. Antud juhul on hagejal/vastuhagi kostjal ilmselgelt paremad varalised võimalused laste ülalpidamise tagamiseks ning seda asjaolu on võimalik arvestada hagejalt /vastuhagi kostjalt elatise väljamõistmisel seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ehk et arvestades kummagi vanema varalist seisundit, ei ole kahtlust, et lapse ülalpidamine mõlema vanema varalisi võimalusi arvestades suudetakse tagada vähemalt kuupalga alammäära suurusele vastavas ulatuses. 4 Hagi on tõendatud kohtuotsusega nr. 2-1112/05, poolte palgatõenditega, väljavõttega rahvastikuregistri tõendist, tõenditega lastele tehtavate kulutuste kohta, kohtutäituri tõendiga hageja elatise võla suuruse kohta, tõendiga A ja kaksikute tervisliku seisundi kohta, kostja abielutunnistuse ärakirjaga, teatega põhihagi hageja suhtes toimuva elatise täitemenetluse kohta, hagejale kuuluva sõiduauto kohta esitatud päringuga, laste koolis õppimise tõendiga ja tõendiga toitlustamise maksumuse kohta, tõenditega laste huvialadega tegelemise kohta, tõendiga põhihagi kostja eluasemekulude kohta ja vastavate arvetega, tõenditega lastele tehtud kulutuste kohta. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad põhihagi hageja kulud tema enda kanda, vastuhagi rahuldamiset tulenevalt jäävad vastuhagi hageja kulud A P kanda. TsMS § 174 lg.1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. juunil 2008.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.