← Eesti

2-05-14486/11

Obsah (4)§ 25§ 113§ 108§ 1041

Tsiviilasi nr 2-05-14486 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-14486 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Malle Preimer Otsuse tegemi

§ 25, olles ebamõistlikult suur võrreldes varasema nullprotsendilise maksemääraga.

Hagejale kohaldatud maksemäär sellega suurenes, mitte ei vähenenud. Harju Maakohus on rahuldanud osa hageja maksenõudeid 100%-lise maksemäära alusel. Kohtuotsuses on kirjas, et on hageja nõude rahuldanud alates 28.11.2002 tarbimisest alates, kuid samas on kohus rahuldanud nõude alates 29.10.2002, kuna makseteatised esitatakse tarbimise ajast ühe kuu võrra hiljem. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja pole mitte ainult soojusenergia tarbija, vaid ka tootja. Viimasena on tal õigus tasaarvestusele, mis varasemas praktikas ka toimis, nullprotsendile maksmääraga. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja seadis mõlema eksperdi arvamuse kahtluse alla ja kohus on jätnud tähelepanuta kõik tõendid, mis seavad kahtluse alla ekspertide kasutatud algandmete õigsuses. 5

(8)Osalusmäära põhine (ruutmeetrite järgi, mitte reaalse tarbimise alusel) soojuse eest tasumine toob iseenesest kaasa erandite tegemise sel viisil, et toimub halvemas soojusenergeetilises olukorras olevate korterite (esimene ja üheksas korrus ning maja otste korterid) omanike doteerimine teiste korterite omanike arvel. Maakohtu hinnang, et osalusmäär 30% on ratsionaalne, ei ole põhjendatud. Hageja on taotlenud viivisenõude rahuldamist

§ 113alusel.

Seega on Harju Maakohus omal algatusel rahuldanud hageja kõrvalnõude kõrgema intressimääraga, KÜS § 7 lg. 4 alusel, rikkudes sellega TsMS § 439. Lisaks ületavad hageja viivisenõuded KÜS §is 7 lg. 4 lubatut, sest korteriühistu ei pea kinni KÜS sätestatud viiviste arvutamise kuupäevadest. Samuti on Harju Maakohus rahuldanud viivisenõude nõuetelt, mida pole kohtuotsusega rahuldanud. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus on kontrollinud kostja vastuväiteid ühistu üldkoosoleku otsuse tühisusest, seega leidnud, et kohaldamisele kuulub 01.06.2006 kehtima hakanud MTÜS § 24

(1)sätted. Ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist on menetlusliku normiga ja selle sätted on kohaldatavad menetluse ajal, vaatamata sellele, et hagi esitamisel 2005.a. tähendatud paragrahv puudus. Seetõttu leiab kolleegium, et asjakohatuse tõttu on ebaõige vastustaja väide, mille kohaselt antud paragrahv ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kui otsus on tühine, siis on see tühine algusest peale. Selles mõttes on ekslik apellandi käsitlus, mille järgi on ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku otsus tühine alates 01.01.2006, millal hakkas kehtima MTÜS § 24
(1). KÜS § 13 kohaselt on korteriühistu otsused majandamiskulude kandmisel kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

§ 108

lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja kohustus ühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsustest, mille kohaselt ta peab soojusenergia eest tasuma 30% ulatuses sama suurele küttesüsteemiga ühendatud korterile ette nähtud tasumäärast. KÜ Kirsi 6/8 põhikirja p. 34.8 kohaselt määrab ühistu üldkoosolek kindlaks sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra. Põhikirja p.39, mis määratleb ühistu juhatuse pädevuse, ei anna juhatusele pädevust otsustada majandamiskulude tasumise korda. P.40 kohaselt ühistu juhatuse otsused jõustuvad kümnendal päeval nende teatavakstegemisest ühistu liikmetele. Põhikirja p.34.8 ja 39 tuleb tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub soojusenergia kasutamise tasumäära otsustamine ühistu liikmetele, kelle korteriomand (korter) on lahti ühendatud elamu kaugküttesüsteemist, ja juhatusel selle üle otsustamiseks pädevus puudub. Juhatuse poolt pädevuse piires vastu võetud otsused ei vaja muuhulgas kinnitamist üldkoosoleku otsusega. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et eeldusel, mille kohaselt 07.05.2003 üldkoosoleku protokollis p.1.16 all vastuvõetud otsus ei ole tühine, on hagi põhjendatud alates juhatuse 27.11.2002 otsusest, mille üldkoosolek 6

(8)kinnitas; ühistu tasunõuded, mis põhinevad kostja korterile määratud tasumäärale, oleksid sellisel eeldusel põhjendatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest alates. Kostja oma vastuväidetes on tuginenud MTÜS §-le 24
(1)lg.1mille kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või otsus ei vasta headele kommetele; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja väidete kohaselt on üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega, kuivõrd tema keskkütte kaudu soojusenergiat ei tarbi ja otsus rikub varasemat kokkulepet, mille kohaselt tema keskkütte eest maksma ei pea. Kostja väidab, et hoopis tema on soojusenergia tootja, kuna kütab korterit elektriga ja tema korteris levib soojus all asuvasse keldriruumi ja trepikotta. Mis puutub väidetavasse kokkuleppesse, siis see asjaolu, et kostja ühendas korteri lahti elamu kesküttesüsteemist (juba enne ühistu moodustamist) ja ühistu tegevuse algusaastatel temalt kütte eest tasumist ei nõutud, ei tähenda, et kostja oleks sõlminud teiste korteriomanikega lepingu, mille kohaselt tema on vabastatud soojusenergia eest tasumisest. Kuna korteriomanikud on elamu majandamiseks loonud korteriühistu, siis saaks ühistupoolset tahteavaldust vabastada kostja täielikult soojusenergia eest tasumisest, vastavalt ühistu põhikirjale, väljendada vaid ühistu üldkoosoleku otsus; selline otsus aga puudub. Seega ei ole kostjale antud teistest erinevat õigus, mistõttu ühistu 07.05.2003 otsus iseenesest ei riku MTÜS § 22 lg.5 sätteid. Vastupidiselt maakohtule leiab kolleegium, et ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku otsus p. 1.16 on tühine MTÜS § 24
(1)lg.1 märgitud „seaduse sätestatud muul juhul“ järgi. MTÜS § 21 lg.4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. 28.03.2003 üles pandud ühistu üldkoosoleku päevakorras ei olnud märgitud, et arutamisele tuleb tasumäära otsustamine soojusenergia kasutamise eest ühistu liikmetele, kelle korterid on lahti ühendatud elamu kesküttesüsteemist, või juhatuse vastavasisulise otsuse kinnitamine. Otsus p.1.16 on vastu võetud
  1. a. majandusaasta aruande kinnitamise päevakorrapunkti (päevakorra
  2. punkt) all. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja soojusenergia tarbimisega seonduva probleemistiku arutamine oli kooskõlas üldkoosoleku päevakorraga (
  3. punktiga), kuivõrd see on hõlmatud ühistu majandustegevuse temaatikaga. Eelneva majandusaasta aruande arutamine ja kinnitamine ning tasumäärade kehtestamine on olemuslikult ja eelduslikult erinevad ühistu üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused: ühistu liikmetelt ei saa eeldada, et nad aastaaruande kinnitamise päevakorrapunkti all oleksid informeeritud sellest, et arutusele tuleb ka majanduskulude tasumäärade otsustamine. Kuivõrd ühistu 07.05.2003 üldkoosoleku päevakord ei näinud ette tasumäärade otsustamist ühistu liikmetele, kelle korterid on kesküttesüsteemist eraldatud, üldkoosolekust ei võtnud osa või sellel ei olnud esindatud kõik ühistu liikmed ja ühistu põhikiri ei sisalda MTÜS § 21 lg.4 lubatud erandeid, siis ei olnud üldkoosolek pädev antud küsimuses otsust vastu 7
(8)võtma ja p. 1.16 all vastuvõetud otsus on tühine. Seega langeb hagi õigusliku alusena ära ühistu üldkoosoleku otsuse täitmise nõue. Kolleegiumi arvates ei anna 07.05.2003 üldkoosoleku otsuse tühisus veel alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest õigusliku alusena on kohaldatavad alusetust rikastumisest (säästmisest) tulenevaid kohustusi reguleerivad sätted, s.o.

§ 1041

. Kolleegium leiab, et tal ei ole võimalik teha uut otsust, vaid asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohaldatav seadus ei tohi tulla pooltele üllatusena ja nad peavad saama võimaluse oma positsiooni kujundada, sealhulgas hageja oma nõuet piiritleda kohaldatavast seadusest lähtudes. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu, et ühistu üldkoosoleku poolt määratava tasumäära alusel esitatud nõudes lasus kostjal, kes pidas tasumäära põhjendamatuks, tegeliku soojatarbimise, ehk siis selle, et määratud tasumäär ületab tema poolt tarbitud soojusenergiat, tõendamise koormus;

§ 1041

järgi lahendatava nõude puhul lasub selle tõendamise koormus, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millisest lähtudes esitati kostjale küttearved, hagejal. Hageja peaks oma nõuet täpsustama, esitades andmed, milline oli kostjale esitatud küttekulude arve iga kuu kohta, sealhulgas eraldi vee soojendamise eest, kui suur oli kostja soojatarbimine, ja kui suures osas kostja esitatud arve tasus. Hageja on väitnud, et kostja tasus tarbevee soojendamise eest. Sooja tarbevee kulu mõõdetakse veemõõdikuga ja kui kostja selle eest tasus vastavalt kehtestatud taksile, siis jääb arusaamatuks hagiavalduse nõue tasuda juunist kuni oktoobrini 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 ja juunist augustini 2007 korteri küttekulu (toimiku lk.352-354), kui eeldada, et nendel kuudel elamu kütmist ei toimunud. Kui kostja tasus vee soojendamise eest vastavalt mõõdiku näidule ja esitatud taksile, siis ei saa ilmselt väita, et kostja säästis kulutusi teiste arvelt vee soojendamise eest, kui ka hageja peab silmas ekspertide arvamust, mille kohaselt sooja tarbevee torustikus toimub 30%-line energiakadu. Kostja väited selles, et tema soojusenergiat ei tarbi, vaid ise kütab kaudselt elamut, on alusetud. Ekspertide arvamuse kohaselt, mis põhines kostja elektriarvetel (elektrienergia kulul), esines tema korteris aastatel 2003-2005 tugev alakütmine. Seega toimus hoopis tema poolt kaudse soojusenergia tarbimine (kaudse kütte kasutamine). Ta peab ka osa võtma üldkasutatavate ruumide kütmise eest tasumisest. Kolleegium peab ajalikuks osundada, et kaudse kütte kasutamine esineb siis, kui korterit ei köeta alternatiivse küttega määrani, mis vastab teiste korterite temperatuurini kütteperioodil (välja arvatud kaudne küte püstikute kaudu, mis aga võib antud juhul olla tühine, kuna kostja on püstikutorud kvaliteetselt isoleerinud). Seega selle eest tasu nõuda saab kütteperioodi eest, mil alakütmine on kindlaks tehtud ja tõendatud. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Malle Preimer 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.