Hagejale kohaldatud maksemäär sellega suurenes, mitte ei vähenenud. Harju Maakohus on rahuldanud osa hageja maksenõudeid 100%-lise maksemäära alusel. Kohtuotsuses on kirjas, et on hageja nõude rahuldanud alates 28.11.2002 tarbimisest alates, kuid samas on kohus rahuldanud nõude alates 29.10.2002, kuna makseteatised esitatakse tarbimise ajast ühe kuu võrra hiljem. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja pole mitte ainult soojusenergia tarbija, vaid ka tootja. Viimasena on tal õigus tasaarvestusele, mis varasemas praktikas ka toimis, nullprotsendile maksmääraga. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja seadis mõlema eksperdi arvamuse kahtluse alla ja kohus on jätnud tähelepanuta kõik tõendid, mis seavad kahtluse alla ekspertide kasutatud algandmete õigsuses. 5
Seega on Harju Maakohus omal algatusel rahuldanud hageja kõrvalnõude kõrgema intressimääraga, KÜS § 7 lg. 4 alusel, rikkudes sellega TsMS § 439. Lisaks ületavad hageja viivisenõuded KÜS §is 7 lg. 4 lubatut, sest korteriühistu ei pea kinni KÜS sätestatud viiviste arvutamise kuupäevadest. Samuti on Harju Maakohus rahuldanud viivisenõude nõuetelt, mida pole kohtuotsusega rahuldanud. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus on kontrollinud kostja vastuväiteid ühistu üldkoosoleku otsuse tühisusest, seega leidnud, et kohaldamisele kuulub 01.06.2006 kehtima hakanud MTÜS § 24
lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja kohustus ühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsustest, mille kohaselt ta peab soojusenergia eest tasuma 30% ulatuses sama suurele küttesüsteemiga ühendatud korterile ette nähtud tasumäärast. KÜ Kirsi 6/8 põhikirja p. 34.8 kohaselt määrab ühistu üldkoosolek kindlaks sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra. Põhikirja p.39, mis määratleb ühistu juhatuse pädevuse, ei anna juhatusele pädevust otsustada majandamiskulude tasumise korda. P.40 kohaselt ühistu juhatuse otsused jõustuvad kümnendal päeval nende teatavakstegemisest ühistu liikmetele. Põhikirja p.34.8 ja 39 tuleb tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub soojusenergia kasutamise tasumäära otsustamine ühistu liikmetele, kelle korteriomand (korter) on lahti ühendatud elamu kaugküttesüsteemist, ja juhatusel selle üle otsustamiseks pädevus puudub. Juhatuse poolt pädevuse piires vastu võetud otsused ei vaja muuhulgas kinnitamist üldkoosoleku otsusega. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et eeldusel, mille kohaselt 07.05.2003 üldkoosoleku protokollis p.1.16 all vastuvõetud otsus ei ole tühine, on hagi põhjendatud alates juhatuse 27.11.2002 otsusest, mille üldkoosolek 6
. Kolleegium leiab, et tal ei ole võimalik teha uut otsust, vaid asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohaldatav seadus ei tohi tulla pooltele üllatusena ja nad peavad saama võimaluse oma positsiooni kujundada, sealhulgas hageja oma nõuet piiritleda kohaldatavast seadusest lähtudes. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu, et ühistu üldkoosoleku poolt määratava tasumäära alusel esitatud nõudes lasus kostjal, kes pidas tasumäära põhjendamatuks, tegeliku soojatarbimise, ehk siis selle, et määratud tasumäär ületab tema poolt tarbitud soojusenergiat, tõendamise koormus;
järgi lahendatava nõude puhul lasub selle tõendamise koormus, et kostja tarbis soojusenergiat vähemalt ulatuses, millisest lähtudes esitati kostjale küttearved, hagejal. Hageja peaks oma nõuet täpsustama, esitades andmed, milline oli kostjale esitatud küttekulude arve iga kuu kohta, sealhulgas eraldi vee soojendamise eest, kui suur oli kostja soojatarbimine, ja kui suures osas kostja esitatud arve tasus. Hageja on väitnud, et kostja tasus tarbevee soojendamise eest. Sooja tarbevee kulu mõõdetakse veemõõdikuga ja kui kostja selle eest tasus vastavalt kehtestatud taksile, siis jääb arusaamatuks hagiavalduse nõue tasuda juunist kuni oktoobrini 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 ja juunist augustini 2007 korteri küttekulu (toimiku lk.352-354), kui eeldada, et nendel kuudel elamu kütmist ei toimunud. Kui kostja tasus vee soojendamise eest vastavalt mõõdiku näidule ja esitatud taksile, siis ei saa ilmselt väita, et kostja säästis kulutusi teiste arvelt vee soojendamise eest, kui ka hageja peab silmas ekspertide arvamust, mille kohaselt sooja tarbevee torustikus toimub 30%-line energiakadu. Kostja väited selles, et tema soojusenergiat ei tarbi, vaid ise kütab kaudselt elamut, on alusetud. Ekspertide arvamuse kohaselt, mis põhines kostja elektriarvetel (elektrienergia kulul), esines tema korteris aastatel 2003-2005 tugev alakütmine. Seega toimus hoopis tema poolt kaudse soojusenergia tarbimine (kaudse kütte kasutamine). Ta peab ka osa võtma üldkasutatavate ruumide kütmise eest tasumisest. Kolleegium peab ajalikuks osundada, et kaudse kütte kasutamine esineb siis, kui korterit ei köeta alternatiivse küttega määrani, mis vastab teiste korterite temperatuurini kütteperioodil (välja arvatud kaudne küte püstikute kaudu, mis aga võib antud juhul olla tühine, kuna kostja on püstikutorud kvaliteetselt isoleerinud). Seega selle eest tasu nõuda saab kütteperioodi eest, mil alakütmine on kindlaks tehtud ja tõendatud. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Malle Preimer 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.