Obsah (8)
§ 415§ 317§ 142§ 444§ 367§ 468§ 173§ 1622-08-927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menet
§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
§ 317lg 5).
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
§ 142lg 1, 2).
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE
- veebruaril
- a esitas M.N. Tartu Maakohtusse hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
- juulil
- a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse oma korteri Tartus X 57-
- Vastavalt
- juulil
- a vormistatud eluruumi üleandmise aktile andis hageja üüriobjekti valduse kostjale üle ja kostja asus korterit kasutama. Üürilepingu punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale üüri 5 500 krooni kuus, kusjuures kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt hiljemalt kalendrikuu
- kuupäevaks järgneva kuu eest ettemaksena. Üürilepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, seda vastavalt teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel. Kostja tasus hilinemisega juuli
- aasta üürisumma, kuid jättis tasumata lepingus kokku lepitud tagatisraha (lepingu punkti 4.1 kohaselt) ja kõik hilisemad üürilepingust tulenevad maksed. Arvestades asjaolu, et kostja täitis üürilepingust tulenevaid kohustusi ebakorrektselt ja lisaks olid üürilepingust tulenevad kohustused tagamata, tegi hageja kostjale ettepaneku üürileping alates oktoobrist
- aastast kokkuleppe alusel lõpetada.
- oktoobril
- a lõpetati üürileping poolte kokkuleppel ja kostja andis korteri valduse hagejale tagasi, muuhulgas eemaldas kostja korterist oma isiklikud asjad. Lepingu lõpetamise kohta tehti lepingusse vastav märge. Kuigi üürileping on lõppenud, ei ole kostja likvideerinud lepingust tulenevaid võlgnevusi – ei ole tasunud augusti ja septembri
- aasta üürisummasid ja juulist kuni septembrini
- aasta kõrvalkulusid. Hageja on üritanud korduvalt kostjaga võlgnevuse teemadel kontakteeruda ja läbi rääkida, kuid kostja ei ole asunud võlgnevust tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks rahalise kohustuse täitmisena 11 107 krooni, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivitusintressi summas 1 444 krooni ja alates
- jaanuarist
- a edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva viivitusintressi 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne
(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud
- märtsil
- a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lõike 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud 2 kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud eluruumi üürilepinguga (tl 5-8), eluruumi üleandmisaktiga (tl 9) ja arvetega kõrvalkulude suuruse kohta (tl 10-12). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271 ja § 292 lg 1 ning
§ 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega M.N.
hagi A.S. vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudes. Vastavalt
§ 468
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
§ 173
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 173
lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
§ 162
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik 3