Obsah (7)

§ 100§ 113§ 82§ 108§ 158§ 115§ 128

2-07-44510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2008 Tartu Kohtumaja Tsiviil

§ 100

, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 11 996,25 krooni. Lepingu p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seadusega sätestatud määras tasumata summalt aastas.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on viivise määraks 25,04 % võlgnetavalt summalt aastas. Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 29.06.200719.10.2007 suurenenud 7493,19 krooni võrra. Viivise kogu summa on 7 510,68 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 332,01 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja

§ 100, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ning lepingu p 9.3.

ja p 5.

1. alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hageja sissenõudmisega seotud kulud olid 900 krooni. Lepingu alusel kohustus võlgnik tasuma hagejale 966,60 krooni lepingu muutmise tasu. Kostja ei ole seda tasunud. Kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõue on 55 634,41 krooni, mille moodustab lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja 193 000 krooni. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kostjale kätte isiklikult 11.02.
2. Määratud tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma.

§ 115

lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval alusel hüvitamisele. Balti Investeeringute Grupi Pank AS varaline kahju seisneb kasus, mida

§ 128

lg 1, 2 ja 4 tulenevalt oleks isik saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingus ning mille saamisega hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult arvestas. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi S.L. vastu 193 000 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 3