) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. A.K. on I.K.´i abikaasa, seega on A.K. isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Jälitustoimiku 9416106 kohaselt pöördus 21.03.1994 I.K.´i ema L.K. politseisse ja esitas avalduse isiku teadmata kadumise kohta. 28.03.1994 tegi politsei kindlaks, et I.K. on teadmata kadunud ja alustas tagaotsimistoiminguid.
lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 22.08.2007 kohtule saabunud kirjas andis siseminister oma seisukoha, et kohus võib I.K.´i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada.
lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 08.08.2007 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles I.K.´it esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid I.K.´i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I.K.´i kohta andmeid kohtule ei esitatud.
lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt I.K.´il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad. 2 2-07-22330 Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et I.K. ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates 19.03.1994, s.o neljateistkümne aasta jooksul andmeid ei ole. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. I.K.´i eeldatavaks surmaajaks tuleb lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1995.a.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Katrin Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.