3-07-1900/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2007, Jõhvi 3-07-1900 P.T kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.09.2007 saatis Rahandusministeerium P.T`le kirja (t.l. 7) mille teatas, et alus tema poolt 01.08.2007 hüvitise maksmiseks esitatud avalduse rahuldamiseks puudub. Kirjas tugineti Viru Ringkonnaprokuratuurst saadud selgitustele (t.l. 8). 28.09.2007 esitas P.T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 tuginedes, et Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevus talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel tunnistataks õigusvastaseks. Kaebuses, sellele lisatud ja hiljem esitatud täiendustes (t.l. 3, 19 ja 3637) märkis kaebaja, et 28.12.1998 võeti ta vahi alla, 22.06.1999 vabastati allkirja vastu ja 08.09.1999 võeti uuesti vahi alla, kuid tema süüd ei tõendatud ja asja menetlus lõpetati. Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt põhjusena nimetatud tagaotsitavaks kuulutamist ei pidanud ta kinnipidamisel oldud aja kompenseerimata jätmisel arvestatavaks põhjuseks ja märkis seejuures, et ei saanud kutset uurija juurde ilmumiseks ega ole sellekohast allkirja andnud, tagaotsitavaks võib aga kuulutada iga inimest ilma, et hiljem leitaks kinnitusi tema süüs. Hüvitise avalduse hilist esitamist põhjendas kaebaja asjaoludega, et viibib alates 11.02.2004 kinnipidamisel, kriminaalasja lõpetamisest pole prokuratuur teda ametlikult teavitanud ja sai seda teada alles septembris
2. Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuses (t.l. 22) paluti kaebust mitte rahuldada, viidati kriminaalasja nr. 97340516 materjalidele ja märgiti, et riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg. 3 p. 1 ja 2 kohaselt ei ole P.T`l õigust hüvitise saamiseks, sest 28.12.1998 võeti ta vahi alla seoses eeluurimisest kõrvalehoidumisega, 08.09.1999 aga uue kuriteo toimepanemisega. Veel leiti, et kaebajal puudub õigus hüvitise saamiseks ka avalduse esitamise tähtaja möödumise tõttu. Seejuures viidati juba nimetatud seaduse § 4 lg. 2 ja märgiti, et kirjaliku avalduse esitamise kuue kuuline tähtaeg möödus 18.08.2005, avalduse esitas ta aga 01.08.
3. 1 1 KOHTU PÕHJENDUSED Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud mitte riigivastutuse seaduses nagu kaebaja ekslikult arvab, vaid riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses. Selle seaduse § 1 lg. 1 on loetletud need isikud, kellel üldse on õigus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele. Sama paragrahvi kolmandas lõikes aga on kehtestatud, et kahju ei hüvitata isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale. Sillamäe Linnakohtus 10.11.1998 koostatud vahi alla võtmise määrusest (t.l. 23) ja Ida-Viru Politseiprefektuuris 28.12.1998 vormistatud kinnipidamise aktist (t.l. 24-25) nähtuvalt võeti P.T kriminaalkoodeksi § 141 lg. 2 p. 1 alusel algatatud kriminaalasjas kahtlustatavana 28.12.1998 vahi alla seoses eeluurimisest kõrvale hoidmise ja tagaotsitavaks kuulutamisega. 22.06.1999 on Ida-Viru Prokuratuuri vanemprokurör nõustunud tema vahi alt vabastamisega (t.l. 26). Seaduseandja pole halduskohtule andnud kriminaalmenetluse käigus tehtud määruste õiguspärasuse kontrollimise õigust ning vastavat pädevust omav organ või isik ja vaidlustamise kord on ette nähtud kriminaalmenetlust reguleerivates õigusaktides. Määruse koostamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi § 77’ kohaselt tuli vahi alla võtmise määrus vaidlustada viie päeva jooksul erikaebuse esitamisega ringkonnakohtule. Sillamäe Linnakohtu kohtumääruses oli märgitud, kuidas seda vaidlustada ja sellel on märge, et P.T on määrusega tutvunud. Väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta on vahi alla võtmise määruse ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud, pole kaebaja halduskohtule esitanud ja käesoleval ajal ei saa ta selle sisule enam mistahes põhjendustel etteheiteid esitada. Kuna eespool juba viidatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg. 3 p. 2 ei näe ette hüvitise saamise võimalust neile isikutele, kes on kriminaalasja kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidnud, ei saanud kriminaalkoodeksi § 141 lg. 2 p. 1 alusel algatatud kriminaalasja nr. 9740516 menetluse lõpetamine põhjusel, et selle käigus ei õnnestunud kindlaks teha kuriteo toimepannud isikuid (t.l. 28-29), kaasa tuua P.T`le ajavahemikus 28.12.1998 kuni 22.06.1999 vahi all viibitud aja eest alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise määramist. 08.09.1999 koostati Sillamäe Linnakohtus P.T suhtes uus vahi alla võtmise määrus (t.l. 27). Selles on linnakohus kindlaks teinud, et P.T pani vabaduses viibides toime kriminaalkoodeksi § 101 p. 3, § 128, § 139 ja 140 ette nähtud kuritegusid. Kuna Ida Politseiprefektuuris 18.02.2005 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (t.l. 28-29) käsitles üksnes kriminaalkoodeksi § 141 lg. 2 p. 1 alusel algatatud kriminaalasja nr. 97340516, ei ole selle asja menetluse lõpetamine piisavaks aluseks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise maksmiseks. Seda, et P.T suhtes oli käimas mitu kriminaalmenetlust, kinnitavad lisaks vahi alla võtmise määruses öeldule ka Narva Linnakohtus kriminaalasjas nr. 1-484/03 koostatud kohtuotsuse väited (t.l.33-35). Isegi juhul kui lugeda kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta 18.02.2005 koostatud määrus kohaseks aluseks P.T`le alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel, ei võimalik talle vastavat hüvitist määrata. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg. 2 sätestatu kohaselt tuleb kirjalik avaldus hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates. Sama seaduse § 2 lg. 1 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Viru Ringprokuratuuri kinnituse kohaselt (t.l. 32) ei ole kriminaalasjas nr. 97340516 tehtud menetluse lõpetamise määrust vaidlustatud, seega jõustus see kriminaalmenetluse seadustiku § 207 lg. 3 ette nähtud kümne päevase kaebetähtaja möödumisel. Kaebaja on avalduse Rahandusministeeriumile esitanud alles 01.08.2007 kui selleks esitatud tähtaeg oli juba ammu möödunud. Kuna seaduseandja ei ole hüvitise saamise tähtaega seadnud sõltuvusse vastavast kohtuotsusest või menetluse lõpetamise määrusest teada saamisest, ei ole tähendust P.T väidetel, et ta sai vastava määruse olemasolust teada alles 2 2 septembris 2007 (t.l. 19). Samuti ei vabanda kaebajat kinnipidamiskohas viibimine, sest kinnipeetava staatuses oli ta ka siis, kui avalduse lõpuks 01.08.2007 Rahandusministeeriumile esitas. Seda, et ka kinnipidamiskohas on võimalik tähtaegselt oma kaebeõigust realiseerida kinnitab käesolev kaebus. Eeltoodud põhjendustel jääb P.T kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Viru Ringkonnaprokuratuur oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud pole. Nende olemasolu ei tulene ka ühestki kohtutoimikus olevast dokumendist. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3