3-07-2009/23

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2009 Otsuse kuupäev 10.03.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kirill Bobinin´i kaebus Tallinna Vangla toiminguga (ebainimlikes tingimustes kambrites hoidmine) tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudes. 20.11.2007, 27.11.2007, 15.01.2008, 29.01.2008, 19.02.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Kirill Bobinin; Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Jüri Kutõrev, Eda Oisalu. Resolutsioon Jätta Kirill Bobinin´i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2005 aastal viibis Kirill Bobinin vahistatuna Tallinna Vangla Maardu osakonnas. Sel ajal viibis ta mitmetes erinevates kambrites, kus pidi olema eelvangistuse üldtingimustes. 17.10.2007 saabus Tartu Halduskohtusse Kirill Bobinini kaebus Tallinna Vangla toiminguga (ebainimlikes tingimustes kambrites hoidmine) tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse esitaja vaidlustab eelkõige asjaolud, mis puudutavad Tallinna Vangla Maardu osakonna kambrite nr 621 ja 623, milledes ta pidi viibima kokku 13 päeva, olukorda. 22.10.2007 määrusega vabastati Kirill Bobinin kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning 25.10.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja vaidlustab asjaolud, mis puudutavad Tallinna Vangla Maardu osakonna kambrite nr 621 ja 623, milledes ta pidi viibima kokku 13 päeva, olukorda. Tegemist oli kartseritüüpi kambritega. Kaebuse esitaja elas neis nagu elukambris, ta ei kandnud seal distsiplinaarkaristust. Kambris nr 623 oli aknaklaas valge värviga üle värvitud, mistõttu tuli kogu aeg kasutada kunstvalgust, mis ei olnud aga piisav. Kambris puudus magamiseks voodi ja ta magas põrandal. Samuti puudusid seinale kinnitatavad narid. Põrand oli betoonist, magamiseks anti kaebuse esitajale madrats, mis oli ette nähtud kartseri jaoks. Tualett oli eraldamata ja seda oli näha uksesilmast, sest kamber oli väike. Tool ja laud olid põranda sisse nö kinni valatud. Samasugune olukord oli kambris nr 621, vaid akent ei olnud üle värvitud. Mõlemas kambris ei olnud öökappi, pesu pesemiseks puudusid nõud, pesu kuivatamiseks ei olnud kohta, samuti puudusid pistikupesad. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla hoidis teda kartseritüüpi kambrites kokku 13 ööpäeva kehtivat seadust rikkudes, sest kambrid ja nende sisustus ei vastanud normidele. Kaebuse esitaja taotleb kohtul tunnistada Tallinna Vangla taoline toiming õigusvastaseks ning seoses sellega soovib kaebuse esitaja moraalse kahju hüvitamist summas 13 000 krooni, so 1000 krooni iga kambris veedetud päeva eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Vangla leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja oli 2005 aastal vahistatu ning viibis Tallinna Vangla Maardu osakonnas paljudes erinevates kambrites. Kaebuse esitaja viibis kambrites üldrežiimil, mitte erirežiimil. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt viidatud kambrid vastasid ajavahemikel, mil neis viibis kaebuse esitaja, kehtestatud normidele ja ka kambri sisustus vastas Vangla sisekorraeeskirjas loetletud nõuetele. Kaebuse esitajale oli määratud 2005 aastal kaheks nädalaks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keeld seoses distsiplinaarrikkumisega, kuid muid piiranguid kaebuse esitaja suhtes antud perioodil ei kohaldatud. Alates 2005 aastast tegutseb Maardus aadressil Vana-Narva mnt 17 alaealiste eeluurimisvangla asemel tervishoiuosakond ehk haigla ning seega on tagantjärgi väga raske välja selgitada antud kambrite tegelikku olukorda. Nimelt on pärast Maardu alaealiste eeluurimisvangla liitmist Tallinna Vanglaga teostatud pidevat remonti, kuid suuremahulisi ümberehitusi teostatud ei ole. Haigla voodid kohendati pärast liitmist sobivamateks, kütte-, reovee- ja elektrisüsteem jäid endiseks. Kambrite tualetid olid privaatsed, neil oli üks sein ning see osa, kus peaks asuma uks, oli eraldatud eesriidega. Praeguseks on tualettruumidele ette pandud ka uksed. Kinnipeetava varast nähtub, et kaebuse esitajal ei olnud ühtki elektriseadet, seega jääb arusaamatuks, kuidas võib elektripistikute puudumine kinnipeetava elukvaliteeti halvendada. Riiete pesemiseks oli olemas kraanikauss, samuti väljastataks kinnipeetavale avalduse alusel ämbrid. Vastustaja märgib, et haiglas riietatakse kinnipeetavad vangla poolt ning neid peseb vangla ise. Vastavalt RvastS § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. 2 Lähtuda tuleb Põhiseaduse § 25 eesmärgist ja mitte varalise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, nt haldusakti kehtetuks tunnistamine. Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2004 lahendis nr 3-3-1-64-02 on märgitud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, so olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Seega tuleb kahjunõude põhjenduse üle otsustamisel analüüsida mitte ainult seda, kas haldusakt on õiguspärane, vaid analüüsida tuleb ka kujunenud olukorra majanduslikku külge. Tallinna Vangla leiab, et isikule tekitatud moraalse kahju hüvitamise suurust ei saa sõltuvusse seada üksnes kahju kannatanu soovist. Tallinna Vangla hinnangul ei ole kaebuse esitajal alust nõuda materiaalse kahju hüvitamist. Hüvitis peab olema võrreldav ühiskonna üldise heaolu tasemega, hüvitise taseme valitseva järjepidevusega ja olema sõltuvusest perioodist, mille eest hüvitist makstakse, samuti tuleb arvestada, milliseid õigusi ja kui intensiivselt rikuti. Moraalne kahju ei ole otseselt rahas mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. Tallinna Vangla palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebuse esitaja väidab, et aastal 2005 viibis ta Tallinna Vangla Maardu osakonnas kambris nr 623 perioodil 13.01.2005 – 20.01.2005, so 7 ööpäeva (tl 25) ja kambris nr 621 perioodil 22.03.2005 – 28.03.2005, so 6 ööpäeva (tl 26). Kokku viibis ta nimetatud kambrites 13 ööpäeva ja ta oli üldrežiimil. Need kambrid olid kartseritüüpi kambrid, milles puudusid magamisasemed, ei olnud öökappi asjade paigutamiseks, elektripistikuid, anumat pesu pesemiseks, aken oli täies ulatuses värviga kaetud ja WC ei olnud privaatne. Kaebuse esitaja taotles kohtult tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming – tema hoidmine kambrites, mis ei vastanud nõutud tingimustele. Esialgu nõudis kaebuse esitaja ülalnimetatud õiguste rikkumisega seoses ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 000 krooni, kuid kohtuistungil vähendas nõutud summat, nõudes kahju hüvitamist summas 13 000 krooni (iga kambris viibitud ööpäeva eest 1000 krooni). Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) jaanuaris ja märtsis 2005 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1 kohaselt kuulusid toa ja kambri sisustuse hulka: ühe või kahekordsed voodid, laud, taburetid või lauapikkused pingid, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC. Kaebuse esitaja väitel puudusid kambrites nr 621 ja 623 voodid ega olnud lavatseid (kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge lukustatavad kõvad lavatsid – VSKE § 7 lg 2), WC ei olnud privaatne, kambri nr 623 aknaklaasid olid ülevärvitud ja päevavalgust ei olnud piisavalt. Öökappi ei olnud, pesu pesemiseks puudusid nõud, pesu kuivatamiseks ei olnud kohta ja puudusid pistikupesad. Kaebuse esitaja seletus, et ta viibis kambrites 621 ja 623 kokku 13 ööpäeva, on kinnitatud toimiku materjalidega (tl 25 ja 26). Kaebuse esitaja põhjendatud huvi käesoleva kaebuse esitamiseks on kahjunõue ja viimasel kohtuistungil nõudis kaebuse esitaja lõplikult kahju hüvitamist summas 13 000 krooni, so iga 3 ööpäeva eest, mil ta pidi viibima kartserites nr 621 ja 623, millega rikuti tema õigusi, 1000 krooni. Vastustaja selgitas kirjalikus vastuses (tl 18) kohtule, et aastal 2005 oli kaebuse esitaja vahistatu ja asus paljudes erinevates kambrites ning oli üldrežiimil, mitte kartserirežiimil. Kaebuse esitaja kinnitas vastustaja väidet, et ta oli üldrežiimil. Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud vastustaja väiteid, et kaebuse esitajal ei olnud vara, mis oleks vajanud elektripistikuid, tal ei olnud ühtegi elektriseadet. Seega leiab kohus, et kambrites elektripistikute puudumine ei saanud kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Elektripistikud ei ole ette nähtud vangla elu-ega kartserikambris ja nende puudumine ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja teatas kohtule, et riiete pesemiseks oli olemas kraanikauss (tl 37), samuti väljastati avalduse alusel ämbrid, millist asjaolu ei ole kaebuse esitaja ka vaidlustanud. Seega oli võimalus pesu pesemiseks ja kuivatamiseks (radiaatorite katted (tl 41) ja kaebuse esitaja õigusi nimetatud osas ei ole rikutud. Kambris nr 623 viibis kaebuse esitaja seitse ööpäeva. Kaebuse esitaja ütluste järgi oli nimetatud kambri aken üle värvitud valge värviga ja päevavalgust ei olnud piisavalt (tl 25). Vastustaja ei väida, et klaas võis olla värvitud, sest samal ajal, kui kaebuse esitaja kambris viibis, käis vanglas remont ja aknad oli värvitud julgeolekukaalutlustel, sest väljas liikusid töölised. Kohus leiab, et seitsme päeva jooksul päevavalguse ebapiisavus oli kompenseeritud elektrivalgusega, milline asjaolu ei saanud kuidagi kahjustada kaebuse esitaja tervist ja seega rikkuda tema õigusi sedavõrd, et tal tekiks õigusi kahjunõudeks. Kambris asusid ka raudkapid (tl 38), kuhu sai paigutada isiklikke asju (tl 51). Tunnistaja E.Lall ütlustega (tl 83) on tuvastatud, et nurk, kus asus WC, oli riidega eraldatud. Tunnistaja A.Kaetri seletas kohtus, et kambrites nr 621 ja 623 oli WC nurk ja voodi (tl 125) ja need oli julgeoleku tagamiseks kinnitatud põranda külge. Tunnistaja G.Nikitin (tl 91) ütlused selle kohta, et kartserikambrites ei olnud voodeid ja seal olid madratsid, ning WC ei olnud eraldatud sirmiga, on ümber lükatud tunnistajate E.Lall ja A.Kaetri ütlustega. Haldusasja nr 307-396 tunnistajana üle kuulatud Ülle Porgasaar (Tallinna Vangla peaarst) teatas, et kambris nr 623 olid magamiseks metallist võrkvoodid. Tunnistaja G.Nikitin, kes on 69 aastane seletas, et tema ei ole kambrites käinud ja kambri sisustust tervikuna näinud, kuid teab, et seal ei olnud voodeid ja olid madratsid. Tunnistaja ei osanud seletada kohtule, kuidas ta seda teab. Seega võib järeldada, et G.Nikitini ütlused on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Toimikus oleva Maardu Vangla plaani kohaselt asusid 2.korrusel kaheksa kambrit ja kaks kartserit (tl 49). On tõendatud, et kaebaja oli üldrežiimil ja ei leidnud tõendamist, et nimetatud kambrites puudusid voodid. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Õigusliku aluseta kartserikambrisse paigutamist võib lugeda väärikust alandavaks kohtlemiseks, kuid käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et viibides kambrites nr 621 ja 4 623, oli kaebaja suhtes rikutud VSKE § 7 lg 1. Tunnistajate ütluste kohaselt olid need kambrid tavalise sisustusega. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole süüliselt alandanud kaebaja väärikust tema paigutamisega kambritesse nr 621 ja 623, kaebaja viibis seal 13 päeva üldrežiimil mitte kartserirežiimil ja kambrite sisustus vastas nõuetele. Kaebaja oli tunnistajana üle kuulatud haldusasjas nr 3-07-396 ja selles asjas kohtuotsuse lk 5 on märgitud, et „K.Bobinin kohtuistungil ei osanud anda ütlusi kambrite 527 ja 623 olukorra ja sisustuse kohta. K.Bobinin on küll viibinud 2.korrusel kartseritüüpi kambris üldrežiimil, kuid ei mäletanud, kas kambri number oli 621 või 623 (tl 86).“ Ülalmainitu on fikseeritud 31.10.07 kohtuotsuses nr 3-07-396 ja ei ole arusaadav kuidas kaebaja käesolevas asjas nii hästi hakkas mäletama kambri nr 623 sisustust. Kaebajal oli õigus HMS § 105 lg 1 kohaselt nõuda toimingu (kambritesse nr 621 ja 623 paigutamist) kirjalikku põhjendust ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud, pöördus kohtusse kahe aasta ja 10 kuu möödudes kahju saamise eesmärgil. Seoses sellega, et kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei leidnud tuvastamist, jääb rahuldamata kaebuse esitaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 13 000 krooni. Kohus leiab, et toimikus olevad tõendid tõendavad kogumis, et vastustaja ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi ja kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata, juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6. Tamara Hristoforova kohtunik 5