) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 716 krooni ja viivis 1376 krooni, kokku 2092 rooni.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 105 krooni ja kohtutäituri tasu katteks 590 krooni.
lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja õigusabikulude katteks välja mõista 104,60 krooni. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud 2 tõendeid, mis kinnitaksid tema poolt postikulu kandmist summas 123,50 krooni, siis ei ole kostjalt postikulu väljanõudmine põhjendatud. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 799,60 krooni.
lg 3 sätestab, et kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Hageja on tasunud riigilõivu 105 krooni. Nõude suurendamisel ei ole hageja seadusega ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga kuni 5000 krooni riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb riigilõiv summas 145 krooni kostjalt riigituludesse välja mõista. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.