VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-688
- aprillil 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad J.K hagi A.K vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Hageja: J.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx; xxx) Kostja: A.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hagimenetlus 15.04.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Marina Davõdovitš Hageja
- J.K hagi rahuldada täies ulatuses.
- Lahutada J.K (abielueelne perekonnanimi J) ja A.K vahel Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) 21.02.2003 sõlmitud abielu, kanne nr
- J.K-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimi K.
- Mõista A.K-lt välja J.K kasuks igakuiselt elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni, tütre A.K, sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks alates 10.01.2008.a kuni tütre A.K täisealiseks saamiseni, s.o 21.10.2021.a.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele elatise maksmise osas täies ulatuses. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-688 kannavad pooled ise. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 10.01.2008 esitas J.K Viru Maakohtule hagiavalduse abielulahutuse ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu on sõlmitud 21.02.
- Abielust on laps A. Tsiviilasi nr 2-08-688 Juba ammu ei ole poolte vahel abielusuhteid, kostja läks töötama Tallinna ja kodus ei käi. Samuti ei aita kostja kuidagi peret ega oma alaealist tütart materiaalselt ja ei osale tema kasvatamises. Käies pere juures kodus on alati skandaalid ja kostja on hagejat mitu korda peksnud. Hageja leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud ülalpidama oma alaealist last, mida ta ei tee. Kuna pooltel ei ole enam mingeid sidemeid omavahel on hageja arvamuusel, et poolte abielu kuulub lahutamisele ja kostja on kohustatud maksma talle elatist nende alaealise tütre ülalpidamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, nõuda välja kostjalt hageja kasuks 2000 krooni elatusraha igakuiselt nende alaealise tütre A ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni, nõuda välja kostjalt riigilõiv 1000 krooni hageja kasuks, kohtukulud jätta kostja kanda, jätta hagejale perekonnanimi K. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastust hagile ei esitanud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde, täpsustades, et alates 2007.a aprillist ei ela pooled koos, elavad erinevatel aadressidel. Kostja kuritarvitab alkoholi. Hageja leiab, et perekonna ei saa säilitada. Menetluskulude välja mõistmist kostjalt ei nõua. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuna sai isiklikult kohtukutse kätte 23.03.2008 (tl 21). Kohut mitteilmumise põhjustest kostja ei teavitanud. Hageja palus vaadata asi läbi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on registreeritud 21.02.2003 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, kanne nr
- Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0103443 (tl 4) et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar A. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0267026 (tl 5). Kohus, kuulates ära hageja seletused ja tutvudes tsiviilasja toimiku materjalidega leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, on poolte abielusuhted lõppenud 2007.a aprillis. Pooled elavad lahus, erinevates elukohtades. Hageja leiab, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja oma vastuväidet sellele ei esitanud, poolte abielusuhted lõppesid aasta tagasi ja nad elavad erinevates elukohtades ning ei 2
(4)Tsiviilasi nr 2-08-688 tunne huvi teineteise vastu, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Pärast abielu lahutamist palub hageja jätta talle abielujärgne perekonnanimi K. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanime, siis säilitatakse tal perekonnanimi Koroljova. Hageja on esitanud nõude ka elatise väljamõistmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Laps elab hagejaga koos. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Hageja seletuste kohaselt kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust. Eeltoodust lähtudes loeb kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 2000 krooni (hageja nõue) alates 10.01.2008 (hagi esitamise päevast). TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-08-688 Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)