3-06-2015 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-06-2015 Otsuse kuupäev 30.01.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaebuse esitaja R

§ 29

lg-le 2 ning väljatrüki Ametlikest Teadannetest avaliku konkursi väljakuulutamise kohta) esitamist.

1. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuses taotles R.K.A-D halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist läbivaatamiseks samale kohtule. Määruskaebuse esitaja leidis, et kuna vestlusvooru tulemusena otsustati tema teenistusse võtmise perspektiiv ja välistati edasine osalemine konkursil, puudutas otsustus teda ning rikkus tema õigusi. Komisjon on oma otsustust põhjendades kasutanud valeandmeid ega ole ratsionaalselt teostanud kaalutlusõigust. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et ta on jätnud esitamata kohtu poolt nõutud dokumendid. Ta märgib, et on kohtule teatanud, et tegemist polnud konkursiga, mis olnuks välja kuulutatud Ametlikes Teadaannetes, kuid see ei välista kohtuliku kontrolli võimalust haldusorgani poolt läbi viidava konkursi üle.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a määrusega haldusasjas nr 3-06-2015 jäeti määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Komisjoni protokolliline otsus ei ole haldusakt HKMS § 4 lg 1 mõttes, vaid halduse siseakt, mis ei loo kellelegi õigusi ega pane kohustusi. Asjaolu, et isik on esitanud sooviavalduse kandideerimiseks vabale ametikohale, ei anna talle veel kindlust ametisse nimetamise osas. Seega ei rikkunud komisjoni otsus 2 3-06-2015 vestlusvooru mitteläbimise kohta R.K.A-D subjektiivseid õigusi. Komisjon ei ole oma põhjendustes kasutanud valeandmeid, vaid tegemist oli sõnastusliku ebatäpsusega, mida komisjon arutas
5. septembri
6. a koosolekul ja tegi protokollis vastava paranduse, asendades sõna "kohtuniku" sõnaga "kohtunikukandidaadi". Leides, et kuna kaebus on sisuliselt tagastatud HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks analüüsida halduskohtu seisukoha õigsust osas, mis puudutas
7. oktoobri
8. a kohtumäärusest tulenevat dokumentide esitamise kohustust.
9. Riigikohtu Halduskolleegiumi 3.10.2007 lahendis 3-3-1-41-97 märgiti: ”Selles asjas tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, mis näeb ette, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale ka juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Selle,
10. septembrist 2006 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku sätte eesmärgiks on vastavalt eelnõu seletuskirjale "eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused/protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad". Kohtud on asunud seisukohale, et Viru Maakohtu komisjoni protokollis sisalduv otsus ei saa omada mõju haldusvälistele isikutele ning ei loo neile õigusi ega kohustusi, mistõttu see ei ole halduskohtus vaidlustatav. Põhiseaduse § 29 sätestab Eesti kodaniku õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Selle sätte kaitsealas on ka töökoha valik avalikus sektoris, sealhulgas avalikus teenistuses. Olukorras, kus haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduse §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Seda seisukohta väljendas kolleegium ka oma
11. mai
12. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-00 (RT III 2000, 15, 164). Viidatud otsuses, kus kolleegium käsitles pankrotihalduri eksami kulgemise ja tulemuste kohtuliku kontrolli võimalikkust, märgiti, et eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus peavad olema kontrollitavad. Asja materjalidest nähtuvalt moodustati Viru Maakohtu direktori käskkirjaga komisjon, mille eesmärgiks oli sobiva kandidaadi väljaselgitamine maakohtu konsultandi vabale ametikohale. Käskkirja andmise õigusliku alusena on märgitud kohtute seaduse § 125, mis sätestab kohtudirektori pädevuse. Komisjon viis konsultandi ametikoha täitmiseks läbi kahest voorust koosneva konkursi. Kaebuse esitaja on soovinud vaidlustada konkursikomisjoni otsustust, mille tulemusena ta tunnistati esimest vooru mitteläbinuks ja seetõttu ei olnud tal võimalik konkursil edasi osaleda. Seega puudutas komisjoni otsus isiku õigust jätkata kandideerimist järgmises etapis ja tema potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale, seega töökoha valiku vabadust. 3 3-06-2015 Kohtud on küll õigesti leidnud, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Samas on isikul aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Avaliku teenistuse seadus eristab kahesuguseid konkursialuseid ametikohti. Ühtedel juhtudel tuleneb konkursi väljakuulutamise kohustus seadusest (

§ 29lg 1).

Teistel juhtudel sõltub konkursi väljakuulutamine ametiasutuse juhi kaalutlusotsusest (

§ 29lg 2).

Vastustaja on asunud seisukohale, et käesoleva vaidluse ajendanud konkursikomisjoni otsustus ei saa olla kohtulikult kontrollitav ka seetõttu, et praegusel juhul pole konkurss vaba ametikoha täitmiseks välja kuulutatud ega toimunud

§ 29alusel.

Kandidaatide otsing vabale ametikohale toimus personaliotsingu portaali CV-online vahendusel ja komisjon moodustati selleks, et teha valik avalduse esitanud kandidaatide vahel. Kolleegium leiab, et hoolimata sellest, et ametikoha täitmine ei toimunud avaliku teenistuse seadusega nõutava konkursi käigus, toimus siiski ametikohale soovijate vahel valiku tegemine, milleks moodustati vastav komisjon. Ka niisuguse komisjoni poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka juhul, kui menetlusreeglid ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi valik kandidaatide hulgast toimuda meelevaldselt. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel oli ebaõige. Põhjendamatu on kohtute seisukoht, et Viru Maakohtu komisjoni protokollis esitatud otsustuse vaidlustamiseks puudus kaebajal ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Seetõttu tuleb tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule ”. Tartu Halduskohtu 10.10.2007 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse.

1. 24.10.2007 esitas kaebuse esitaja R.K.A-D kaebuse täienduse: ”Põhiseaduse § 29 sätestab Eesti kodaniku õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Selle sätte kaitsealas on ka töökoha valik avalikus sektoris, sealhulgas avalikus teenistuses. Riigikohtu halduskollegium oma 3.oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-3-1-41-07 leidis, et: „Olukorras, kus haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduse §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks.“ Olen seisukohal, et Viru Maakohtu kohtudirektori 29.08.2006 käskkirjaga nr 1-4-1/28 moodustatud konkursikomisjon rikkus minu subjektiivset õigust sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine, kuna komisjoni põhjenduseks olid valeandmed. 4 3-06-2015 Olen seisukohal, et komisjoni poolt läbiviidav otsustusprotsess ei vastanud hea halduse põhimõttele ja kaalumine ei toimunud ratsionaalselt. Seega toimus valik kandidaatide hulgast meelevaldselt, mida kinnitab ka fakt, et komisjon pööras tähelepanu oma valeandmete kasutamisele ja tõlgendas neid oma kasuks
2. septembril
3. a, st pärast minu avalduse esitamist kohtu esimehele ja justiitsministeeriumisse, kui tagaseljaotsusega asendas protokollis sõna "kohtuniku" sõnaga "kohtunikukandidaadi“. Protokoll kajastab komisjoni liikmete põhjendusi ning kuna läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimus hea halduse põhimõte rikkudes ja meelevaldselt, siis olen seisukohal, et Viru Maakohtu esimees P. Gontšarovi 12.09.2006 teates nr 4-21/34363 sisalduva konkursikomisjoni otsus ja protokolli nr 1 punkt 4 kuuluvad tühistamisele. Nõustun asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 17.01.2008 esitas kaebuse esitaja täiendava vastuväite vastustaja vastuväidetele. Kaebaja ei nõustu vastustaja argumentidega, kuna haldusdirektor kasutas oma kaalutlusõigust vaid nende kanditaatide vahel, kes läbisid nii suulise kui ka kirjaliku vooru. Kaebaja suhtes kaalutlusõigust ei kasutatud. Kuna kaebaja ei läbinud esimest, suulist vooru jäi tal põhiseaduslik õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta realiseerimata. 8.Vastustaja Viru Maakohus on 27.12.2007 kohtule saadetud vastuses märkinud järgmist: Viru Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja R.K.A-D kaebuses toodud väidetega, et kohtudirektori 29.08.2006 käskkirjaga nr 1-4-1/28 moodustatud komisjoni otsustuse aluseks mitte lubada kaebuse esitajat konsultantide valimisel teise vooru, olid valeandmed ning et komisjoni koosoleku protokolli on muudetud tagantjärele. Samuti leiab Viru Maakohus, et kaebuse esitajal puudub õiguslik alus nimetatud protokollilise otsuse vaidlustamiseks. Viru Maakohus leiab, et kaebuse esitajal puudub alus nõuda Viru Maakohtu komisjoni 07.09.2006 protokollilise otsuse nr 1 punkt 4 tühistamist, kuna taolise komisjoni moodustamine tuleneb puhtalt kohtudirektori suvast HKMSi § 19 lg 6 mõttes. Kohtu direktori poolt iseendale nõu andmiseks moodustatud komisjoni, mille protokollilise otsuse tühistamist nõutakse, tegevusel ei saa olla mingeid õiguslikke tagajärgi, kuna tal puudub igasugune otsustusõigus haldusaktide vastuvõtmisel, tal ei ole haldusaktide väljaandmise õigust, sellest tulenevalt ei ole selle komisjoni protokollilise otsuse – tema vabalt valitud arvamusavalduse fikseerimise vormi – teatud punkti tühistamisel õiguslikke tagajärgi. Seega palub vastustaja Viru Maakohus jätta R.K.A-D kaebus rahuldamata. Viru Maakohus on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldusasja 3-06-2015 toimiku materjalidele. Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Kaevatavaks haldusaktiks on Viru Maakohtu konsultandi vaba ametikoha täitmiseks moodustatud komisjoni
4. septembri
5. a protokolli nr 1 p 4, mille tühistamist kaebaja kohtult taotleb. 5 3-06-2015 Samas on ka taotlus teha Viru Maakohtu konkursikomisjonile ettekirjutus kaebuse esitaja ametisse nimetamise küsimuse uueks läbivaatamiseks. Sisuliselt soovib kaebaja konkursikomisjoni otsustuse tühistamist, mille tulemusena ta tunnistati esimest vooru mitteläbinuks ja tal polnud võimalik konkursil edasi osaleda ( t.lk 6). Vaidlust ei ole selles, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Avaliku teenistuse seadus eristab kahesuguseid konkursialuseid ametikohti. Ühtedel juhtudel tuleneb konkursi väljakuulutamise kohustus seadusest (

§ 29lg 1).

Teistel juhtudel sõltub konkursi väljakuulutamine ametiasutuse juhi kaalutlusotsusest (

§ 29lg 2).

Riigikohtu Halduskolleegium on märkinud oma lahendis, et hoolimata sellest, et ametikoha täitmine ei toimunud avaliku teenistuse seadusega nõutava konkursi käigus, toimus siiski ametikohale soovijate vahel valiku tegemine, milleks moodustati vastav komisjon. Ka niisuguse komisjoni poolt läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka juhul, kui menetlusreeglid ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi valik kandidaatide hulgast toimuda meelevaldselt. Ka Põhiseaduse § 29 sätestab Eesti kodaniku õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Selle sätte kaitsealas on ka töökoha valik avalikus sektoris, sealhulgas avalikus teenistuses. Olukorras, kus haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduse §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Seda seisukohta väljendas kolleegium ka oma

1. mai
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-00 (RT III 2000, 15, 164). Viidatud otsuses, kus kolleegium käsitles pankrotihalduri eksami kulgemise ja tulemuste kohtuliku kontrolli võimalikkust, märgiti, et eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus peavad olema kontrollitavad. Asja materjalidest nähtuvalt moodustati Viru Maakohtu direktori käskkirjaga komisjon, mille eesmärgiks oli sobiva kandidaadi väljaselgitamine maakohtu konsultandi vabale ametikohale. Käskkirja andmise õigusliku alusena on märgitud kohtute seaduse § 125, mis sätestab kohtudirektori pädevuse. Komisjon viis konsultandi ametikoha täitmiseks läbi kahest voorust koosneva konkursi. Kaebuse esitaja on soovinud vaidlustada konkursikomisjoni otsustust, mille tulemusena ta tunnistati esimest vooru mitteläbinuks ja seetõttu ei olnud tal võimalik konkursil edasi osaleda. Seega puudutas komisjoni otsus isiku õigust jätkata kandideerimist järgmises etapis ja tema potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale, seega töökoha valiku vabadust ( t.lk 15 jj). Kirjeldatu alusel on halduskohus pädev lahendama antud vaidlust. Vastavalt

§ 20lg 1 on ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavaks isikuks asutuse juht.

Asutuse juhiks, kellel on Viru Maakohtus ametnike ametisse nimetamise õigus, on vastavalt Kohtute seaduse § 125 lg 1 p 6 kohtudirektor. 6 3-06-2015 Kohtudirektoril on ainuõigus vajalike dokumentide olemasolul ning isiku vastavusel

§ 23nõuetele isik ametisse nimetada või nimetamata jätta.

Oma otsustuse tegemisel, st ametisse nimetamise käskkirja vormistamisel, ei pea kohtudirektor põhjendama, miks ta mitme isiku sooviavalduse olemasolul teatud ametikohale asuda nimetab ametisse ühe või teise isiku ning miks ta teisi isikuid ametisse ei nimeta. Samuti on kohtudirektori otsustada, kas ta kuulutab välja konkursi vakantse ametikoha täitmiseks või mitte.

ei näe ette, millisel moel peab kohtudirektor oma otsustusi langetama, kas tal on kohustus enne otsustuse langetamist kellegagi nõu pidada või kas ta tohib või ei tohi kelleltki soovitusi või seisukohti küsida ning juhul, kui ta seda teeb, kas ta peab nendega ka arvestama. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 3 lg 2 alusel allub kohtudirektor õigusteenistusse kuuluvate teenistujate töö korraldamisel justiitsministrile ja kohtu esimehele. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra § 9 lg 1 alusel on konsultant õigusteenistusse kuuluv kohtuametnik. Vastavalt konsultandi ametijuhendile nimetab konsultandi ametisse kohtudirektor kooskõlastatult kohtu esimehega; konsultandi ametikohale pürgijal peab olema kas juriidiline kõrgem haridus või ta peab seda omandama ning ta täidab igapäevaselt kohtunike poolt antud ülesandeid. Kohtudirektori 29.08.2006 käskkirjaga nr 1-4-1/28 oli konsultandi ametikoha täitmiseks moodustatud komisjon, kuhu kuulusid kohtunikud, kohtudirektor ning personalijuht. Viru Maakohtus väljakujunenud hea tava kohaselt ei langeta kohtudirektor ühegi ametniku teenistusse võtmise või teenistusest vabastamise küsimust ainuisikuliselt, vaid kuulab ära struktuuriüksuste juhtide, vanemametnike jt arvamuse. Õigusteenistusse kuuluvate ametnike (konsultant, konsultant-istungisekretär ja kohtuistungisekretär) osas on välja kujunenud tava moodustada komisjon, kuhu kuuluvad peale kohtudirektori ja personalijuhi kohtunikud, kes annavad hinnangu ametikohale asuda soovijate sobivuse kohta vastavale ametikohale. Kohtunikud koostavad lahendamiseks kaasused ning hindavad nende lahendamist kandidaatide poolt. Komisjoni moodustamine ei ole kohustuslik ega tulene ühestki õigusaktist ega Viru Maakohtus kehtestatud haldusaktist, mistõttu igakordselt otsustab komisjon ise, mil moel ta oma arvamused ja seisukohad fikseerib. Komisjoni koosolekute protokollimine ei ole kohustuslik, kuid ainuloogiline arvamuse fikseerimise vorm. Komisjoni arvamus on soovituslik, kohtudirektor võib, kuid ei ole kohustatud sellega arvestama. Halduskohus peab iseenesest põhjendatuks, et vastustaja oli kohtudirektori isikus iseendale nõu andmiseks moodustanud komisjoni, mille protokollilise otsuse tühistamist nõutakse. Komisjon valib kaalutlusõiguse alusel taotlejate hulgast välja isikud, kelle teenistusse võtmise otsustab kohtudirektor. Viru Maakohtu vakantse konsultandi ametikoha täitmiseks moodustatud kuueliikmelisel komisjonil endal puudus otsustusõigus ja tema poolt vastuvõetud haldusaktid nt protokollilised otsused olid kohtudirektori abistamiseks edaspidise kaalutlusõiguse teostamisel, keda nimetada vastavale ametikohale. 7 3-06-2015 Vaidlusalusel juhul ei toimunud ametikoha täitmine avaliku teenistuse seadusega nõutava konkursi käigus, toimus vaid ametikohale soovijate vahel valiku tegemine, milleks moodustati vastav komisjon. Käesoleval juhul ei hõlmanud hindamine

§ 29lg 1 ja lg 2 sätestatud kriteeriume.

Halduskohus peab haldusmenetluse seaduse sätteid kohaldatavaks ka käesoleva vaidluse ajendanud haldusmenetluse puhul. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt ka näiteks 14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Kanditaatide valik on

-st tuletatav ja HMS tulenev komisjoni hinnanguline otsustus, kusjuures hindamise tingimusi pole kehtestatud. Seadusandja ei sätesta, et kohtudirektor peaks andma haldusakti konkursi tulemuste kohta. Halduskohus on seisukohal, et kui kriteeriume arvestamata jättes pole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja arvestamata jätmisel on ka ratsionaalne põhjendus, st pole mõõdetavaid ega võrreldavaid näitajaid kehtestatud, ei too kriteeriumite mittearvestamine kaasa põhiseaduse §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta õigusvastast piirangut ega muuda otsustust õigusvastaseks. Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka konkursikomisjonis läbiviidaval vestlusvoorus sätestatud piire ületada. Seejuures tuleb konkursi läbiviimisel järgida võrdse kohtlemise, hea halduse tava ning proportsionaalsuse põhimõtet. Haldusasja materjalide järgi kutsuti vestlusvooru vakantsete konsultandi ametikohtade täitmiseks 15 kandidaati. Kaebaja ei läbinud vestlusvooru. Vestlusvoorust pääses edasi teise kirjalikku vooru 8 inimest. Haldusaja materjalide järgi olid avalduse esitanud 8 inimest, kes kõik vastasid nii

-is kui ametijuhendis fikseeritud nõuetele. Personalijuht korraldas vestlused, kuhu kutsuti kõik kandidaadid, kellele komisjoni liikmed esitasid ühelaadseid küsimusi õiguse üldmõistete, motivatsiooni, palgasoovi, töökogemuste, hariduse omandamise käigu jmt kohta. Pärast kandidaatide ärakuulamist toimus arutelu, mille kohta ei koostatud stenogrammi ega protokollitud kõiki seisukohti, vaid fikseeriti ühise arutelu tulemus – kutsuda või mitte kutsuda kandidaat teise vooru. Vastustaja on märkinud, et kaebuse esitaja erines oluliselt teistest kandidaatidest oma haridustaseme, töökogemuse ja motivatsiooni suhtes. Ta oli Tartu Ülikooli doktorant, pidas ülikoolis loenguid… Komisjoni liikmetes tekitas huvi, miks nii kõrge haridustasemega ja mitmekülgse töökogemusega inimene kandideerib suhteliselt keskpärasele ametikohale. Komisjoni liikmed kinnitasid üksmeelselt, et vestlusvoorus esitati R.K.A-D´ile muu hulgas küsimus, kas ta on kandideerinud kohtunikukandidaadi ametikohale, millele kaebuse esitaja vastas eitavalt. Kuna ühele komisjoni liikmetest meenus, et kaebuse esitaja on tema arvates siiski kandideerinud kohtuniku ameti taotlejaks, siis kerkis küsimus, et juhul, kui see tõesti nii on olnud, siis miks kaebuse esitaja eitavalt vastas. 8 3-06-2015 Otsustati, et kohtu esimees teeb järelpärimise Riigikohtule. Riigikohus vastas jaatavalt. Komisjon oma järgmisel koosolekul leidis üksmeelselt, et kui isik ametikohale kandideerides vastab eitavalt küsimusele, millele õige vastuse andmine ei ole teda halvustavaks infoks, ei tekita ta usaldust. See komisjoni arvamus fikseeriti kaebuse esitaja poolt vaidlustatud protokolli punktis ning sellest teavitati kaebuse esitajat. Kirjeldatu alusel oli jäetud haldusorganile kaalutlusõigus, kas lugeda isik vestlusvooru läbinuks või mitte. Kaalutlusõigust kasutades otsustati lugeda kaebuse esitaja vestlusvooru mitteläbinuks ja sellest kaebajale ka kirjalikult teatada. Komisjoni koosoleku protokollis oli esialgselt kirjutatud sõna „kohtunikukandidaadi“ asemel. See viga parandati järgmise protokolliga. „kohtunikuks“ Koosoleku protokollis parandati ilmne ebatäpsus” kohtunikuks” sõnaga ”kohtunikukandidaadiks”, seega kõrvaldati olemasolev puudus haldusmenetluse käigus. Nimetatud toiming ei saanud rikkuda kellegi õigusi. Halduskohus märgib, et komisjon ei ole oma põhjendustes kasutanud valeandmeid, vaid tegemist oli sõnastusliku ebatäpsusega, mida komisjon arutas

1. septembri
2. a koosolekul ja tegi protokollis vastava paranduse, asendades sõna "kohtuniku" sõnaga "kohtunikukandidaadi". Seetõttu on väär kaebaja kaebuse väide, et komisjoni põhjenduseks olid valeandmed, mistõttu ta ei läbinud ta vestlusvooru ja ei saanud jätkata kandideerimist vabale konsultandi ametikohale. Haldusasja materjalide järgi oli kaebuse esitaja juba 2005.aastal kandideerinud vabale konsultandi ametikohale tollases Ida-Viru Maakohtus, kus oli samuti moodustatud komisjon konsultantide valikuks, mille koosseis oli peaaegu sama kui 2006.aastal, kus seoses kohtute liitumisega oli komisjoni koosseisu laiendatud Narva kohtumaja kohtunikega.
3. aastal, kus konsultandi ametikohale oli samuti 8 kandidaati, jõudis kaebuse esitaja ka kirjalikku vooru, kus ta komisjoni liikmete arvamuse kohaselt jäi kirjalikus voorus kandidaatide hulgas viimaseks ning teda ei nimetatud konsultandi ametikohale. Lähtudes konsultantide ametisse nimetamisel haldusdirektori isiklikust arvamusest, mis oli leidnud kinnitust ka kohtudirektori suva kohaselt moodustatud nõuandva komisjoni arvamuses, tuli kohtudirektor oma kaalutlusõigust kasutades järeldusele, et kaebuse esitaja nimetamine konsultandi ametikohale ei ole tema tausta arvestades õige otsus ning ta seda ei teinud. Oma konsultantide ametisse nimetamise käskkirjas ei viidanud kohtudirektor komisjoni arvamusele ega põhjendanud, miks nimetatakse ametisse nimelt need, aga mitte teised ametikohale asumiseks avalduse esitanud isikud, kuna sellist nõuet ei tulene ühestki seadusandlikust aktist. Komisjoni ja selle arvamuse olemasolu või nende puudumine ei oma ametisse nimetamisel mingit õiguslikku tähendust. Kirjeldatu alusel ei rikkunud vastustaja läbiviidava konkusi läbiviimisel hea halduse tava, kõigile osalejatele tagati võrdsed võimalused, neid koheldi ühetaoliselt, nende vahel toimus valik õiguspäraselt. Vaidlustatud haldusakti motiveering on piisav konkursil osalemise õiguspärasuse kontrollimiseks. Nimetatud protokollilises otsuses ei pea nimetama põhjusi, miks kaebaja ei pääsenud teise konkursivooru. Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti tunnistada kehtetuks üksnes põhjusel, et rikuti menetlusnõudeid või haldusakti vorminõudeid, kui teatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei võinud mõjutada asja tulemust ainuüksi ebatäpsuse 9 3-06-2015 parandamine, kuna sisuliselt oli kogu menetlustoiming õiguspärane. Selline seisukoht on kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Seega vaidlusdatud haldusaktiga ei rikuta kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ning kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulu jääb kaebaja enda kanda. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 10