Obsah (7)

§ 468§ 415§ 410§ 413§ 444§ 179§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2008. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-1606 Tsivii

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber

1. Hagi aluseks olevad asjaolud 17.01.
2. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte ühise poja VM`i ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates elatisehagi kohtule esitamist. Poolte abielust sündis XXX. a poeg V. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta. Kostja vastuväited Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Hagimaterjalid kätte saanud 22.01.
3. a. Kohtuotsuse põhjendused 09.04.
4. a toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtukutsele 09.04.
5. a määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja on kohtukutse kätte saanud edasiandmisega 30.03.
6. a. (tl 16). Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 410

kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Tulenevalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele PkS § 70 lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p.

2. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist

§ 179lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud.

Kooskõlas

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind (9 x 3000 = 27 000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 27 000 krooni riigilõivu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Maie Seppo kohtunik 2