TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1549 Otsuse kuupäev 08.oktoobril 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Tartest kaebus Tartu Linnavolikogu 28.06.20

§ 9

lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja o maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega planeerimisseaduse mõtte kohaselt peab koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, on arusaadav, et muutused läheduses asuva krundi hoonestuses mõjutavad kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Sellest tulenevalt võib olla vajalik uue planeeringu koostamine, kui olukord ning suundumused lähedalasuva ala ehitustegevuses muutuvad. Just selline muutus toimuks kaebaja jaoks juhul, kui otsustatakse kehtestada menetluses oleva detailplaneeringu praegune ettepanek. Selle kohaselt kerkiksid vastavale planeeringualale 8-korruselised elamud ja ärihooned. On ilmne, et vastavate hoonete kõrvale individuaalelamu rajamine, nagu näeb ette Filosoofi 4B krundi kehtiv detailplaneering, ei ole põhjendatud ning sobiv. Linnavolikogu on leidnud, et asjaolu, et Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Filosoofi 4B krundi sihtotstarbeks väikeelamute maa, ei saa olla aluseks detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Nimelt sätestab

§ 9

lg 7, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kuivõrd menetluses oleva detailplaneeringu võimaliku kehtestamisega muutub oluliselt kogu piirkonna üldine olukord, siis on põhjendatud ka Filosoofi 4B kinnistu osas vastavasisulise detailplaneeringu menetlemine. Kohalik omavalitsus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et menetluses oleva detailplaneeringu algatamise ettepanek oli samuti Tartu linna üldplaneeringuga vastuolus. Tartu Linnavolikogu 08.05.1997.a otsusega nr 90 kehtestati Filosoofi, Riia, Väike-Tähe, Võru tn piirkonna üldplaneering ning Tartu Linnavolikogu 04.05.2006.a otsuse nr 77 “Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused” punkti 3 järgi käsitletakse piirkonna üldplaneeringut Tartu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuna. Seega tuleb tähelepanuta jätta Tartu Linnavolikogu 28.06.2007.a otsuses nr 245 toodud väide, et piirkonna üldplaneering, mille alasse jääb ka Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A kruntide detailplaneeringuala, kehtib pärast Tartu linna üldplaneeringu kehtestamist niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus linna üldplaneeringuga. Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused (vastu võetud seitse kuud pärast Tartu linna üldplaneeringut) ütleb üheselt, et piirkonna üldplaneeringu näol on tegemist Tartu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga. Järelikult võimalikes 2 vastuoludes Tartu linna üldplaneeringu ning piirkonna üldplaneeringu vahel tuleb juhinduda täpsustavast planeeringust so piirkonna üldplaneeringust. Piirkonna üldplaneeringust tuleneb, et nii Era 3 kui Filosoofi 2A asuva krundi sihtotstarbeks on määratud väikeelamute maa, ehk sama, mis Filosoofi 4B krundil, mitte aga segahoonestusala nagu soovitakse kehtestada menetluses oleva detailplaneeringuga. Samuti on Tartu linna üldplaneeringuga Era 3 krundi sihtotstarbeks määratud väikeelamute maa. Lisaks sätestab piirkonna üldplaneering Riia 20 ning 22 kruntidele 3-5 korruseliste hoonete rajamise, seevastu näeb menetluses olev detailplaneering ette 8-korruseliste hoonete rajamise. Kuivõrd piirkonna üldplaneering täpsustab Tartu linna üldplaneeringut, siis maakasutus ja ehitusõigus, mis on vastuolus piirkonna üldplaneeringuga, on seeläbi vastuolus ka Tartu linna üldplaneeringuga. Eelpool toodud vastuolu Tartu linna üldplaneeringuga aga ei takistanud kohalikul omavalitsusel menetluses oleva detailplaneeringu koostamise algatamist. Sellise tegevusega on kohalik omavalitsus jämedalt rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Sellist kohaliku omavalitsuse tegevust ning menetluses oleva detailplaneeringu võimalikku kehtestamist ei saadud aastal 1998.a, mil kehtestati Filosoofi 4B praegu kehtiv detailplaneering, ette näha. Seega on olukord Filosoofi 4B krundi suhtes praeguseks oluliselt muutunud ning uue detailplaneeringu koostamise algatamine ja menetluses oleva detailplaneeringuga liitmine põhjendatud. Asjaolu, et Filosoofi 4B krundi osas on detailplaneeringu algatajaks Linnavolikogu (menetluses oleva detailplaneeringu puhul oli selleks Linnavalitsus), ei ole takistuseks planeeringute ühiseks menetlemiseks. Ka menetluses oleva detailplaneeringu koostamise algatamise oleks pidanud otsustama vastavalt Ehitusmääruse § 4 lg 4 p 5 Linnavolikogu. Kaebuse esitaja märgib, et võimaliku parkimislahenduse ja nõutava haljastuse seisukohtade osas on Linnavolikogu etteruttavalt asunud asja sisuliselt lahendama. Kaebajale ei ole antud võimalustki esitada omapoolseid lahendusi. Selle asemel on Linnavolikogu ennatlikult ja meelevaldselt järeldanud, et võimalikke lahendusvariante ei ole. Vastavad võimalikud lahendused selguvad detailplaneeringu menetlemisel, mitte aga detailplaneeringu algatamisel. Linnavolikogu on jätnud tähelepanuta asjaolu, miks kaebaja vastava detailplaneeringu algatamist soovis – see on võimaliku 8-korruselise hoonetega kvartali kerkimine kaebaja krundi vahetusse lähedusse. Riigikohus on toonitanud, et kohalik omavalitsus peab eriti hoolikalt põhjendama selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust. Haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Planeerimismenetluse eesmärgiks on võtta arvesse võimalikult paljude huvitatud isikute ettepanekuid ja arvamusi. Käesoleval juhul on aga Linnavolikogu võtnud kaebajalt, kui algatatavast planeeringust kõige rohkem huvitatud isikult, ära võimaluse esitada omapoolseid argumente ja lahendusi ning suunata planeerimismenetlust kõiki puudutatud isikuid rahuldavas suunas. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kehtiva planeeringu järgi on juurdepääs Filosoofi 4B krundile läbi Filosoofi 2, ja 4 krundi tagatud ning taotluse rahuldamisega suureneks sealne liikluskoormus oluliselt, mis põhjustaks keskkonna halvenemise naaberkruntide elanikele. Vastavale seisukohale asudes on Linnavolikogu jätnud tähelepanuta mitmeid asjaolusid. 3 Nimelt on kaebaja juba oma 7. mai kirjas viidanud, et Filosoofi 2, 4 kruntide omanikud ei pea võimalikuks teeservituudi seadmist läbi nende kruntide ning soovitavad pöörduda läbirääkimiste pidamiseks Riia tn, Era tn või Võru tn poolsete kinnistute valdajate poole. Seejuures on kaebaja 7. mai kirjas selgitanud, et läbi uue detailplaneeringu kehtestamise oleks võimalik lahendada ka kõiki osapooli rahuldaval viisil juurdepääsutee määramine. Linnavolikogu seisukoht, et taotluse rahuldamisega suureneks Filosoofi 2, 4 kruntide liikluskoormus oluliselt ning see põhjustaks keskkonna halvenemise naaberkruntide elanikele, ei ole millegagi põhjendatud. Puuduvad igasugused uuringud, mis vastavaid väiteid kinnitaksid. Teiseks, ei ole kohalik omavalitsus liikluskoormuse olulist tõusu ja keskkonna halvenemist naaberkruntide elanikele pidanud oluliseks põhjuseks jätta algatamata menetluses oleva detailplaneeringu koostamise ettepanek. Järelikult ei ole kohalik omavalitsus otsuste tegemisel kohelnud isikuid võrdselt. Kaebaja jääb ka pärast vastustaja vastuse saamist täies ulatuses esitatud kaebuse juurde ja palub kaebuse rahuldada. Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaebaja on teinud Tartu Linnavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku Filosoofi 4B krundi detailplaneeringu koostamiseks, märkides krundi kasutamise soovitud sihtotstarbena korruselamumaa/ärimaa ning ehitise korruselisuseks kaheksa korrust. Kaebaja on taotlenud krundi ehitusõiguse määramist ja juurdepääsutee rajamist soovitavalt liitumise teel käimasoleva Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A kruntide detailplaneeringuga. Filosoofi 4B krundi kohta kehtib Tartu Linnavalitsuse 27. augusti 1998. a korraldusega nr 2463 kehtestatud Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneering (kehtiv detailplaneering). Filosoofi 4B krundile on kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa. Planeering näeb ette kvartali perimetraalse täisehituse väljakujunenud hoonestuse baasil. Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 2005.a määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering näeb Filosoofi 4B krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamute maa. Tartu linna üldplaneeringus käsitletakse väikeelamute maana põhiliselt üksikelamute, kaksikelamute, muu kahekorruseliste, kolme ja enama korteriga elamute, ridaelamute, sektsioonelamute, suvilate ja aiamajade, maapealsete garaažide maa. Täpsustavalt on märgitud, et olemasoleva hoonestuse vahele on lubatud ka kolmekorruselise korterelamu kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete mahtusid.

§ 2

p 2 järgi on üldplaneeringu eemärgiks linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Tartu Linnavalitsuse

1. märtsi 2006.a korraldusega nr 348 algatatud Era 3, Riia 20, 22 ja Filosoofi 2A detailplaneering (menetletav detailplaneering) on algatatud Tartu linna üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuna. Kaebaja on kaebuses märkinud, et planeeringute ühisel menetlemisel ei ole takistuseks asjaolu, et Filosoofi 4B krundi osas oleks detailplaneeringu algatamine linnavolikogu pädevuses (menetletava detailplaneeringu puhul oli linnavalitsus). Vastustaja märgib, et 4 Filosoofi 4B krundile detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise otsustamisel ei omanud antud asjaolu tähtsust. Filosoofi 4B krundil ja menetletava detailplaneeringu alal ei ole tegemist ühtede ja samade oludega, seetõttu on alusetud kaebaja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Tartu Linnavolikogu
2. mai 1997.a otsusega nr 90 on kehtestatud Filosoofi-Riia-VäikeTähe-Võru piirkonna üldplaneering. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja
3. peatükis on sätestatud, et pärast üldplaneeringu kehtestamist jäävad Tartu linnas varem koostatud üldja teemaplaneeringud kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus linna üldplaneeringuga. Loetelu punktis 1.3 on toodud Tartu Linnavolikogu
4. mai
5. a otsusega nr 90 kehtestatud Filosoofi-Riia-Väike-Tähe-Võru t piirkonna üldplaneering. Tartu Linnavolikogu
6. mai
7. a otsuse nr 77 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" punkti 3.2 järgi käsitletakse nimetatud üldplaneeringut Tartu linna üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuna, kuid kaebaja on ekslikult järeldanud, et võimalikes vastuoludes Tartu linna üldplaneeringu ning piirkonna üldplaneeringu vahel tuleb juhinduda täpsustavast planeeringust, so piirkonna üldplaneeringust. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja osundatud sätte mõtte kohaselt on vastuolu korral ülimuslikuks ikkagi Tartu linna üldplaneering, mitte piirkonna üldplaneering. Enne menetluses oleva detailplaneeringu kehtestamist ei ole selge, kas ja/või millises ulatuses mõjutab kehtestatav detailplaneering krundi Filosoofi 4B senist või kehtiva detailplaneeringuga kavandatud kasutust. Menetletav detailplaneering on koostamise etapis, Tartu Linnavalitsus on vastu võtnud
8. jaanuari 2007 korralduse nr 18, millega kiideti heaks planeeringukonkursi võidutöö alusel koostatud detailplaneeringu eskiislahendus. Kaebajal planeeritava ala naaberkrundi omanikuna ja planeeringust huvitatud isikuna on õigusaktidega tagatud õigus osaleda detailplaneeringu koostamisel. Filosoofi 4B krunt asub maa-alal, millel on kehtiva detailplaneeringuga kavandatud terviklik planeeringulahendus. Tartu linna üldplaneeringuga (kehtestatud 2005.a) antud alal ette nähtud väikeelamute maa kasutusotstarbe muutmisel kaebaja soovitud ehitusõigust määrava detailplaneeringu koostamise algatamisega oleks Filosoofi 4B krunt välja arvatud meelevaldselt ja järgimata selle piirkonna ruumilise arengu suundi. Uue detailplaneeringu koostamine kaebaja krundile oleks Tartu Linnavolikogu
9. mai 2006.a otsuse nr 77 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" punkti 5 järgi võimalik üksnes juhul, kui detailplaneeringu koostamine algatatakse kogu kvartalile. Tartu linn on pidanud kehtiva detailplaneeringu ellu viimist Filosoofi 4B krundil võimalikuks ja sobivaks. Filosoofi 4B krunt on moodustatud maareformi käigus kehtiva detailplaneeringu alusel. Kaebaja on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa andmetel kinnistu Filosoofi 4 omanik
10. oktoobrist 2002.a. Filosoofi 4B kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ette nähtud kehtiva detailplaneeringuga. Kinnistu Filosoofi 4B juurdepääsutee küsimuse lahendamine ei ole seega vajalik krundile uue detailplaneeringu koostamise algatamise teel. Krundile juurdepääsu kavandamine läbi Riia 22 krundi on võimalik menetluses oleva detailplaneeringu koostamise käigus. Tartu linna üldplaneeringus on segahoonestusalal maakasutusena lubatud elamu- ja ärimaa. Korruselamumaal lubatud krundi kasutamise otstarbest kuni 50% ärimaa sihtotstarvet; väikeelamumaadel lubatud ka iseseisvate äriotstarbeliste kruntide moodustamine. 5 Keelatud on ehitada hulgikaubandushoonet hoonet, keemilise puhastuse hoonet ja pesumaja. ja bensiinijaama, sõidukite teeninduse Kaevatava otsuse p 2.1 viienda alapunkti all toodud argument krundi suuruse ning taotletava hoonestuse ebaproportsionaalsuse seoses ei ole asja sisuline lahendamine, kuna krundi võimalik ehitusõigus tuleneb otseselt krundil parkimiseks ja haljastuseks vajaliku ruumi olemasolust. Kuna ka hoonesiseste ja maa-aluste parkimislahenduste korral tuleb arvestada ühe sõiduauto tarbeks rajatava parkimiskoha minimaalseks maa-alaks koos manööverdusalaga 30m2, siis on taotletav ehitusõigus ja krundi suurus ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Et hoida ära taotleja poolseid põhjendamatuid kulutusi antud krundil normidele vastava parkimislahenduse leidmiseks, pidas Tartu Linnavolikogu vajalikuks seda oma otsuses detailplaneeringu algatamisest loobudes aluseks võtta. Vastustaja leiab, et kaevatav haldusakt on põhjendatud, kaalutletud on asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebajale on olnud tagatud õigus informatsioonile, samuti ärakuulamisõigus. Vastustaja on seisukohal, et ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas Tartu Linnavolikogu toimis õiguspäraselt, jättes rahuldamata kaebuse esitaja taotluse Tartu linnas Filosoofi 4B krundi detailplaneeringu algatamiseks. Planeerimisseaduse (

) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise alus. Sama seaduse § 10 järgi võib planeeringu, sealhulgas ka detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku teha iga isik. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Antud juhul ei algatanud Tartu Linnavolikogu detailplaneeringut kaebajale kuuluva krundi osas, kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Volikogu otsusega on otsustatud lõplikult kaebaja õiguste üle, ning volikogu 28.juuni

1. a otsus nr 245 on halduskohtus vaidlustatav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjendustes tuleb ära näidata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb ära märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu arvates on vaidlustatud volikogu otsuses täidetud kõik HMS § 56 nõuded. Otsuses on välja toodud nii otsuse andmist tingivad faktilised asjaolud kui õigusaktid, millest on otsuse tegemisel lähtutud. Otsuses välja toodud faktilised asjaolud ja põhjendused on andnud piisavat informatsiooni otsuse kohtus vaidlustamiseks ning võimaldavad ka kohtul hinnata haldusakti seaduslikkust. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Kohalik omavalitsus ei ole iga esitatud taotluse alusel kohustatud planeeringut 6 algatama. Planeeringu algatamise otsustamine nagu iga teine kohaliku omavalitsuse planeeringuotsustus on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Kohus peab oluliseks märkida, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on piisaval määral põhjendatud, otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebaja taotlust detailplaneeringu algatamiseks ja sellest keeldumise põhjusi. Kohus on seisukohal, et linnavolikogu on otsuse tegemisel järginud diskretsiooni piire ja eesmärki ning pole rikkunud seejuures proportsionaalsuse ega võrdse kohtlemise printsiipe. Tartu Linnavolikogu 28.septembri
2. a määruse nr 40 „Tartu linna ehitusmäärus“ (edaspidi Ehitusmäärus) § 5 reguleerib planeeringu koostamise algatamisest loobumist. Ehitusmääruse § 5 lg 1 kohaselt võib planeeringu koostamise algatamisest loobuda põhjendatud juhtudel. Samas lõikes on loetletud ka asjaolud, mis võivad olla aluseks planeeringu koostamisest loobumiseks: 1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga; 2) maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering; 3) algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; 4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 5) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumisi ja vajadusi; 6) muudel juhtudel seoses avalike huvidega. Vaidlustatud otsuses on aluseks võetud linna Ehitusmääruse § 5 lõikest 1 punktid 2 (maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering), 3 (algatamise ettepanek on vastuolus linna või selle osa üldplaneeringuga) ja 5 (algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kulutuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumisi ja vajadusi). Samas saab Ehitusmääruse § 5 sõnastusest järeldada, et planeeringu koostamise algatamisest võib loobuda ka teistel põhjendatud juhtudel, mis ei ole § 5 lõikes 1 välja toodud. Vastustaja on oma otsuses ja ka kohtule antud vastuses tuginenud asjaolule, et vaidlusaluse krundi Filosoofi 4B osas on olemas kehtiv detailplaneering (Ehitusmääruse § 5 lg 1 p 2) ning uue detailplaneeringu algatamise ettepanek on vastuolus Tartu linna üldplaneeringuga (Ehitusmääruse § 5 lg 1 p 3). Filosoofi 4B krundi kohta on olemas kehtiv detailplaneering ja see on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse poolt 27.augusti 1998.a. korraldusega nr 2463 „Filosoofi t, Võru t, Võru 1/3 krundi lõunakülje ja Riia 22 krundi idaküljega piirneva ala detailplaneeringu kehtestamine“ 7 (tlk.39-43). Selle detailplaneeringu kohaselt on Filosoofi 4B krundile määratud maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa. Ka Tartu linna üldplaneering, mis on kehtestatud linnavolikogu 6.oktoobri 2005 määrusega nr 125, näeb Filosoofi 4B krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamute maa. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.10.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-04 märkinud, et üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel ning et üldplaneering vaatleb linna või valla arengut tervikuna.

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuid see on siiski erandlik võimalus. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist kui erandlikku võimalust on välja toonud Riigikohtu halduskolleegium oma 19.04.2007 otsuses nr 3-3-12-07, millele on linnavolikogu ka oma vastuses põhjendatult osundanud. Linnavolikogu on oma otsuses selgitanud, miks ei põhjusta Tartu Linnavalitsuse 7.märtsi 2006 korraldusega nr 348 algatatud Era 3, Riia 20, Riia 22 ja Filosoofi 2A detailplaneeringu menetlemine Filosoofi 4B krundi osas detailplaneeringu algatamist ja selle liitmist menetletava detailplaneeringuga. Nii on otsuses märgitud, et Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on vaidlusaluste maa-alade puhul tegemist erineva funktsiooniga maa-aladega, tegemist ei ole ühtede ja samade oludega, mistõttu ei ole kaebuse esitajat ebavõrdselt koheldud. Vaidlusalune Filosoofi 4B krunt asub maa-alal, mille suhtes kehtib tervklik planeeringulahendus (tlk.43). Seetõttu on põhjendatud vastustaja väide, et Filosoofi 4B krundi suhtes taotletud detailplaneeringu algatamine oleks meelevaldne ja mõjutaks just seda kvartalit, mille suhtes kehtib linnavalitsuse 27.augusti 1998.a kehtestatud detailplaneering. Volikogu on põhjendatult andnud ka seisukoha, et enne menetluses oleva detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik väita, et kas ja millises osas võib see mõjutada Filosoofi 4B krundi ehitusõigust ning et kaebuse esitajal on võimalik osaleda menetletava detailplaneeringu koostamisel ja oma vastuväited esitada. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et linnavolikogu on võtnud kaebajalt ära võimaluse esitada omapoolseid argumente ja lahendusi ning suunata planeerimismenetlust kõiki puudutatud isikuid rahuldavas suunas. Kaebuse esitaja detailplaneeringu algatamise taotlusele on vastanud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ja välja toonud asjaolud, miks ei ole võimalik tema taotlust krundi sihtotstarbe ja ehitusõiguse muutmise osas rahuldada ning miks ei ole võimalik taotletava detailplaneeringu liitmiseks koostamisel oleva detailplaneeringuga. Seejärel esitas kaebuse esitaja oma vastuargumendid linnavolikogule, mille järel võttis linnavolikogu vastu vaidlustatud otsuse. Seega ei ole keegi kaebuse esitajalt võtnud ära võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Nähtuvalt kaebusest on kaebuse esitaja soov Filosoofi 4B krundi detailplaneeringu algatamiseks olnud tingitud naaberkruntide osas toimuvast detailplaneeringu algatamisest ja menetlemisest. Nagu vastustaja on märkinud, on kaebuse esitajal võimalik selle menetlemise käigus vastavalt planeerimisseaduses sätestatud võimalustele esitada oma vastuargumente ja lahendusi. Kaebuse positsioone ei tugevda ka esitatud hoiatus, et juhul kui menetletav detailplaneering kehtestatakse, vaidlustab kaebaja selle detailplaneeringu ning edaspidised vaidlused saab ära hoida juhul kui algatatakse ka Filosoofi 4B krundi osas detailplaneering. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et volikogu kui kollegiaalse organi poolt vastu võetud diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega lähtutud lubamatutest kaalutlustest. Puuduvad sellised menetlus- ja motiveerimisvead, mis tekitaksid kahtlusi kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses. 8 HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja OÜ Tartest on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 14 122 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabi kulud 14 042 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Eda Muts kohtunik 9