Obsah (5)

2-07-25630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärn

§ 94, § 113 lg.1, § 158 lg.1, § 162 lg.1, § 396lg.1 ja Ts

MS § 367, § 434-436, § 438, § 440 lg.1, § 445 lg.1, § 442, § 630-633 Rahuldada T.H.hagi ja välja mõista A.H.`alt põhivõlg 350 000 ( kolmsada viiskümmend tuhat ) krooni ja intress, leppetrahv ning viivis summas 129 825 (ükssada kakskümmend üheksa tuhat kaheksasada kakskümmend viis ) krooni T.H.kasuks. Välja mõista A.H. T.H.kasuks viivis alates 12.07.2007.a. 0,25 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine järgnevalt: Anda A.H.aega kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada teda tasuma sel ajal esimese viie kuu jooksul 5511 (viis tuhat viissada üksteist ) krooni kuus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord 1

(5)2-07-25630 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2006.a. laenulepingu summas 392 000 krooni. Laenulepingu sõlmimisel laenusummat üle ei antud, vaid hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt vormistati poolte vaheline olemasolev võlasuhe laenuna. Kostja pöördus jaanuaris 2006.a. hagiavaldusega kohtu poole nõudega A. L. vastu , kuid riigilõivu tasumiseks tal endal rahalised vahendid puudusid. Riigilõivu summas 11 250 krooni ja 9250 krooni tasus hageja. Seega tasus hageja kostja eest riigilõivu summas 20 500 krooni. 27.02.2006.a. tegi hageja kostja pangaarvele ülekande summas 318 500 krooni selgitusega ”kinnistu”. Samuti on hageja andnud kostjale sularaha 11 000 krooni, mille kohta kirjaliku lepingut ei koostatud. Poolte kokkuleppel vormistati 16.04.2006.a. laenuleping, mille kohaselt on laenusumma 392 000 krooni. Sellest 350 000 krooni on laenusumma ja 42 000 krooni laenuintress. Laenusumma tagastamise ja laenuintressi tasumise tähtseg oli 16.04.2007.a. Laenulepingu sõlmimisel leppisid hageja ja kostja suuliselt kokku , et kostja teeb hagejale igakuiseid makseid 5000 krooni laenuintresside tasumiseks. Esimesel viiel kuul tasus kostja hagejale intresse 25 000 krooni. Rohkem kostja kohustusi ei täitnud. Seega on tagastamata laenusumma 350 000 krooni ja intressid 17 000 krooni. Laenulepingu p.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma tähtajaks tagastamata laenusumma eest viivist 0,5 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Perioodil 17.04.2007 – 12.07.2007 on viivis summas 152 250 krooni (350 000 x 0,5% x 87 päeva). Laenulepingu lisana allkirjastasid pooled garantiikirja , millega kostja garanteeris kustutama võlgnevuse 392 000 krooni hiljemalt 16.04.2007.a. Makse mittetähtaegsel tasumisel nõustus kostja leppetrahviga 10 % võlguolevalt summalt ning lisaks 5 % kuus . Hageja on kostjale kirjaliku leppetrahvi nõude esitanud. Kostja on võlgu leppetrahvi 10 % s.o. 36 700 krooni ning lisaks 5% kuus ajavahemikul 17.04.2007 – 12.07.2007 summas 51 992 krooni. Seega kokku 88 692 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhivõlg 350 000 krooni, intress 17 000 krooni, leppetrahv 88 692 krooni ja viivis 152 250 krooni ning edasine viivis hagi esitamisest 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikes vastuväidetes leidis, et hagi on arusaamatu, kuna tal pole vastuväiteid olnud. Laenulepingu tähtaeg oli 16.04.2007.a. Mingeid korduvaid pakkumisi hageja ei teinud, tavaliselt nii suure summa tasumisel antakse aega vähemalt 3 kuud. Jaanuaris ei pöördunud kostja hageja poole raha saamiseks vaid hageja ise pakkus oma rahalisi vahendeid ja oma juristi hagis A. L. vastu. Rahalised vahendid on kinni A. L. taga. Ta tunnistab nõuet summas 392 000 krooni. Kohtukulud jaotada võrdselt. Täiendavas vastuses kostja teatas, et võtab hagi õigeks osaliselt s.o. põhivõla osas 350 000 krooni ja intresside osas 42 000 krooni. Kostjal sündis 25.08.2006.a. tütar L.- H. kuuendal raseduskuul ja vajab pidevalt kõrvalabi ja ööpäevaringset järelevalvet. Lapse hingamine ja toitmine toimub kunstlike avade kaudu ja endiselt võib toimuda lämbumise oht, millest tulenevalt peab teda valvama. Seega peatus kostja äritegevus ja tekkisid makseraskused hageja ees. Õiged ei ole hageja väited, et kostja ei ole oma kohustuse täitmiseks mingit huvi üles näidanud ja keeldub kohustusi vabatahtlikult täitmast. Kostja on informeerinud hagejat , 2

(5)2-07-25630 et rahaliste vahendite saamiseks ja võlgnevuse tasumiseks on ta alustanud oma kinnistu müüki. Eeltoodud asjaolusid arvestades peab kostja liiga suureks ühekordset leppetrahvi 10 % võlguolevalt summalt ja viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvalt summalt iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Kostja palub vähendada lepingujärgset viivise protsenti

§ 94

ettenähtud määrani ja leppetrahvi kohtu äranägemisel kostja jaoks mõistliku suuruseni. Samuti arvesse võttes eelpoolkirjeldatud raskete asjaolude kokkulangemist palub kostja kohtul kohtuotsuses kindlaks määrata hagejale võlgnevuse tasumine perioodiliste maksetema 5511 krooni kuus. Menetluse käik Hageja taotlusel tagas kohus hagi määrusega 13.07.2007.a., millega arestis kostja arved 13 407 krooni ulatuses ja seadis kohtuliku hüpoteegi 594 535 krooni ulatuses kostjale kuuluvale kinnistule Kurvitsa 3, Paikuse alevikus, Paikuse vallas, Pärnu maakonnas, reg.osa nr. 267606. Kohtuistungil hageja esindaja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostjal on piisavalt vara , mille arvel võlga tasuda. Hageja ei nõustu viivise ja leppetrahvi vähendamisega. Viivis 0,5% päevas on praktikas väga levinud. Kohtuistungil kostja esindaja võttis hagi õigeks põhivõla osas 350 000 krooni, intressid 17 000 krooni, viivis 15 000 krooni ja leppetrahvi 10 000 krooni. Palus vähendada viivise määra seaduses sätestatud määrale. Kostja on võimeline tasuma 5511 krooni kuus. Kinnistu on müügis alates 2007.a. veebruarist, kuid müük on raskendatud. Võlg oleks juba tasutud, kuid kostjal sündis puudega laps ja mõlemad vanemad pidid koju jääma ning pere majanduslik seis halvenes. Laps vajab ööpäevaringset valvet. Kostja tegeleb äritegevusega kuid vähesel määral, ta on FIE. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja ja kostja vahel on 16.04.2006.a. sõlmitud kirjalik laenuleping laenusummaga 392 000 krooni, millest hageja teatel on 350 000 krooni laenu põhisumma ja 42 000 krooni intressid. Hageja nõuab laenusummat 350 000 ja intresse 17 000 krooni, kuna 25 000 on kostja tasunud enne hagi esitamist. Laenusumma tagastamine pidi laenulepingu p.1.1 järgi toimuma hiljemalt 16.04.2007.a.

§ 396

lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja ) andma teisele isikule (laenusaajale ) rahasumma v. asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteediga.

§ 94sätestab ka intressi tasumise kohustuse kui seaduse v.

lepinguga on see ette nähtud. Hageja nõue on laenusumma 350 000 krooni ja intress 17 000 krooni. Kostja võttis põhivõla ja intressi nõudes hagi õigeks vastavalt TsMS § 440 lg.1 ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele vastavalt hagi õigeksvõtule.

§ 113

lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3

(5)2-07-25630 Laenulepingu p. 1.2 kohaselt tähtajaks tasumata laenusumma eest kohustus laenusaaja tasuma viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvalt summalt iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hageja nõuab viivist alates 17.04.2007.a. – hagi esitamiseni 12.07.2007.a. s.o. 87 päeva eest, 0,5 % päevas s.o. 1750 krooni päevas, 87 x 1750 = 152 250 krooni. Alates hagi esitamiset kuni täitmiseni 0,5 % päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni vastavalt TsMS § 367.

§ 158

lg.1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel 16.04.2006.a.sõlmitud täiendava kokkuleppe kohaselt 392 000 krooni 16.04.2007.a. mittetasumisel kohustus laenusaaja tasuma leppetrahvi ühekordselt 10 % võlguolevalt summalt ja lisaks 5% kuus. Hageja nõuab leppetrahvi 10% võlguolevalt summalt (367 000 krooni) s.o. 36 700 krooni ning 5% perioodi eest 17.04.2007 – 12.07.2007 s.o. 2 kuu ja 25 päeva eest summas 2 x 18 350 = 36 700 krooni + 15 292 krooni = 51 992 krooni. Vastavalt

§ 162

lg.1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja palub viivist vähendada

-is sätestatud viivise määrani ja leppetrahvi kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni. Kohus leiab, et antud kostja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kostjat koormav kokku ca 25% tasumisele kuuluvast summast. Kohus arvestab seda , et kostja esialgselt kohustust täitis ja tasus 392 000 kroonist esimesed viis kuud kokku 25 000 krooni. Kostjal sündis 25.08.2006.a. perre tütar L.- H. H., kes on puudega ja vajab ööpäevaringset valvet. Vastavad tõendid on kostja ka kohtule esitanud. Seoses sellega, et kostja koos abikaasaga pidi last ööpäevaringselt hooldama tekkisid makseraskused ning kostja äritegevust seiskus. Kostjal on veel üks alaealine laps T.H., sünd 10.07.1991.a. Kostjal on kohustused ka AS Hansapanga ja Krediidipanga ees. Samas on kostja alustanud talle kuuluva ühe kinnistu müüki, et võlga tasuda. Arvestades eelpoolnimetatud asjaolusid s.t. kostja majandusliku seisu ja rasket olukorda, peab kohus mõistlikuks leppetrahvi vähendada ja loeb mõistlikuks leppetrahvi summaks ühekordselt 10% s.o.36 700 krooni ja viivise protsendi vähendamist poolele s.o. 0,25 % päevas tasumisele kuuluvast põhivõlast. Seega hagi esitamise seisuga (12.07.2007.a.) kuulub viivis väljamõistmisele summas 76 125 krooni ja alates hagi esitamisest 0,25 % päevas tasumata põhivõlalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni vastavalt TsMS § 367. Viivise määra vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kohtuotsuse tegemise seisuga oleks viivis suurem kui põhivõlg, mis kohtu arvates on ülemäära suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. TsMS § 445 lg.1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja v. tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata v. et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord selliselt , et ta tasub hagejale võla igakuiste maksetena 5511 krooni kuus. Antud juhul on kostja esitanud tõendid enda makseraskuse kohta seoses puudega lapse sünniga ja tema ööpäevaringse hooldamise vajadusega. Samas on kostjal kaks kinnistutkinnistu, Paikuse alevik, Paikuse vald, Pärnumaal, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna ja kinnistu, Paikuse alevikus, Paikuse vallas, Pärnumaal, Pärnu maakonna. Kostja väitel on ta alustanud ühe kinnistu müüki , et võlgnevus tasuda. Arvestades seda , et kostjal on kinnisvara mida müüa, ei ole põhjendatud kostja taotlus määrata tasumine igakuiste osamaksetena 5511 krooni kuus, sest sellisel juhul võtaks tasumine aega aastaid, mis ei oleks 4

(5)2-07-25630 mõistlik ja oleks hagejat ülemäära kahjustav. Samas kohus peab eelpooltoodud asjaoludel põhjendatuks anda hagejale täiendavalt aega kinnistu müügiks ja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest tasudes sel ajal 5511 krooni kuus esimese viie kuu jooksul. 5511 krooni suurust makset kuus on kostja enda väitel võimeline tasuma. Jätta jõusse hagi tagamise määrus 13.07.2007.a. millega arestiti kostja arved 13 407 krooni ulatuses Eesti Vabariigi krediidiasutustes ja seati kohtulik hüpoteek 594 535 krooni ulatuses kostjale kuuluvale kinnistule hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on küll vähendanud tasumisele kuuluvat leppetrahvi ja viivist , kuid kohtu arvates pole põhjendatud jätta kohtukulud osaliselt hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1. Ivika Sillaots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-07-25630/2