← Eesti

2-01-199/6

Obsah (11)§ 162§ 146§ 160§ 118§ 55§ 130§ 165§ 161§ 159§ 65§ 66

2-01-199 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-01-199 Tsiviilasi Aktsiaselts

§ 162

lg 2 p 1) Pankrotivara müügist ja valitsemisest on laekunud järgmised summad: Vara müügist ja valitsemisest on laekunud järgmised summad (kroonides): kaubamärk MEIE sõiduauto WV Sharan Moskva tööstushoone kaubaalused pappkastid kaubamärk Haps&Milla EVP deposiidi intress nõuete laekumine 10 050 111 000 644 865 11 033 25 476 590 000 19 084 31 512 0 14

(30)2-01-199 panga a/a intressid Käibemaksu tagastus kaubamärgid Kokku sissetulekud 833 536 235 1 300 1 981 388 krooni Lisaks kuulusid AS-ile xxx (pankrotis) Paide tollilaos olevad pakendid, kuid need olid väärtusetud, kuna kandsid ASi xxx (pankrotis) logosid ja kontaktandmeid. Nende müük ja kasutamine teiste äriühingute poolt oli seega võimatu. Käesolevaks hetkeks on pankrotihaldurid korraldanud tollilaos olevate pakendite hävitamise, kuna see oli majanduslikult kõige otstarbekam (mittehävitamisega kaasnenuks maksukohustused pakendite väärtusest suuremas summas). K. Kadaku halduriks määramise ajal oli halduri tegevusaruande kohaselt AS-i xxx (pankrotis) kontol raha summas ca 800 000 krooni. Seisuga 08.12.2004 oli raha ja väärtpabereid järgnevalt: 177 567.04 krooni arvelduskontol, 25 000 EUR deposiidikontol ja väärtpaberikontol 20 328 EVP-d. 5. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 1 )

§ 146

lg 1 p 1 ja 2 sätestatud väljamakseid praeguste haldurite poolt tehtud ei ole ning puudub teave, et eelmised haldurid oleksid selliseid väljamakseid teinud.

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 alusel on tehtud pankrotivarast järgmised väljamaksed (kroonides):

  9. pankrotihalduri (M. Tiislär) ja ajutise pankrotihalduri (M. Arm) tasu ilma maksudeta toimkonnaliikmete tasu ( xx, xxx, xxx) ilma maksudeta raamatupidaja töötasu ilma maksudeta muud töölepingud tulumaks sotsiaalmaks pensionimakse töötuskindlustus ettevõtte tulumaks 15

(30)64 472 40 821 68 544 870 26 320 50 850 2 505 523 1 114 2-01-199
  1. õigusabi advokaadibüroo Keevallik & Partnerid
  2. õigusabi advokaadibüroo Ruus, Koch&Partnerid
  3. õigusabi advokaadibüroo Aivar Pilv
  4. õigusabi advokaadibüroo Paul Varul
  5. õigusabi advokaadibüroo Kadak ja Partnerid
  6. õigusabi advokaadibüroo Maire Arm
  7. OOO xxx
  8. KPMG audit
  9. Kipper ja Maalinn audit
  10. Eetasoft tarkvara litsents
  11. arhiivi kolimine OÜ Morbela
  12. ruumi rent OÜ Delegatsioon
  13. tõlge P.Paat, Cornelia, Pangloss, Multilingua
  14. arhiveerimisteenus
  15. Ukraina firma taustuuring, Connectus
  16. ROB, Moskva hoone hindamine
  17. notaritasud
  18. tollimine, Sulendal
  19. äriregistri toimikud, rahandusministeerium
  20. taustuuring, Intrum Justitia
  21. kohtutäituritasu, Jane Rumjantseva
  22. panga teenustasud
  23. intressid maksuametile
  24. riigilõivud
  25. käibemaksu tasumine
  26. reisikulud
  27. osaühing xxx kohtukulud
  28. Pärnu Maakohtus koopiate tegemine
  29. Kadak bürookulud
  30. Kadak kütus
  31. Kadak reisikulud
  32. tasutud käibemaks Konjur
  33. Tallinna jäätmete sorteerimine Kokku väljaminekud 323 332.15 11 800 337 234.70 264 756.60 106 848.40 3 660 747 565.26 94 400 29 500 3 282.80 3 304 585 26 172.80 56 187.98 1 864.40 21 358 1 271 244.26 2 996.76 2 301 1 180 10 790.50 186 800 108 558 90 756 2 000 156 1 612 727 12 161 281 511.79 33 984 2 839 106.40 krooni Seoses AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega

§ 160

alusel tasus need pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146

), mille tegemiseks puudusid ASi xxx (pankrotis) pankrotivaras vahendid, võlgniku eest võlausaldaja OÜ xxx. OÜ xxx on teinud võlgniku eest järgmised pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146lg 1 p 4) koos käibemaksuga (kroonides): 1.

  3. õigusabi advokaadibüroo Kadak ja Partnerid õigusabi advokaadibüroo Paul Varul Sagro (arhiiv) õigusabi advokaadibüroo Aivar Pilv Kokku 16

(30)99 120 1 351 100 21 240 1 351 100 2 822 560 krooni 2-01-199 Nimetatud õigusabikulude tegemiseks oli halduritel olemas pankrotitoimkonna nõusolek. Advokaadibüroo Aivar Pilv ja advokaadibüroo Paul Varul õigusabi on kasutatud tulenevalt menetluses kujunenud äärmiselt pingelisest olukorrast ja lühikestest tähtaegadest võimalike nõuete väljaselgitamiseks ja esitamiseks praeguste haldurite poolt pärast nende ametisse nimetamist. Vastavalt AS xxx (pankrotis) ja OÜ xxx vahelisele kokkuleppele puudub OÜ-l xxx nimetatud summade osas tagasinõudeõigus AS-i xxx (pankrotis) vastu. Kohtuasjas AS xxx (pankrotis) hagi xxx., xxx ja AS xxx vastu aktsiate müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja aktsiate pankrotivarasse mõistmise nõudes (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1-1328/02/04) on kostjad loobunud kohtukulude nõudest AS xxx (pankrotis) vastu. Aruande esitamise seisuga ei ole AS-il xxx (pankrotis) täitmata kohustusi, mis on loetletud

§-s

  2. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole koostatud jaotusettepanekut ning jaotise alusel seetõttu raha võlausaldajatele väljamakstud ei ole. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud (

§ 162

lg 2 p 7) Haldurite poolt tunnustati 14.02.2003 nõuete kaitsmise koosolekul järgmiste võlausaldajate nõuded: xxx, xxx., xxx nõuded kokku summas 18 738 272 krooni. Ülejäänud võlanõuded vaidlustas haldur ning osad nõuded vaidlustati ka võlausaldajate poolt. Vaidlustatud nõuetest esitasid hagiavaldused nõuete tunnustamiseks järgmised võlausaldajad: xxx; xxx (nõue tunnustati Riigikohtu otsusega); OÜ xxx; xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk); xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk); AS xxx (jõustunud kohtuotsusega tunnustati 95 244 krooni); xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk). Seisuga 2005. aasta november oli AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid alljärgnevalt: Võlausaldaja Kuupäev Summa 1. xxx 15.06.02 121 470 2. osaühing xxx (AS xxx (pankrotis) nõude loovutus) 17.06.02 95 244 3. xxx 4. xxx 5. xxx. 17.06.02 17.06.02 20.06.02 38 618 102 000 9 283 901 17

(30)2-01-199
  1. xxx osaühing (xxx OÜ nõude loovutus)
  2. xxx
  3. xxx 20.06.02 9 283 901 29.07.02 01.08.02 49 000 385 065 Kokku 19 359 195 krooni Lisaks tunnustatud nõuetele oli pooleli kaks nõude tunnustamise vaidlust - OÜ xxx nõude tunnustamise hagi summas 8 494 550.46 krooni AS xxx (pankrotis) vastu (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1-211/03). OÜ xxx nõude tunnustamise hagi summas 49 947 508.82 krooni AS xxx (pankrotis) ja xxx vastu. Järgnevalt omandas OÜ xxxr pankrotimenetluses tunnustatud nõuded xxx, OÜ-lt xxx, Andres xxx, xxx, xxx, xxx OÜ-lt, xxx ning xxx. OÜ xxx loobus esitatud nõude tunnustamise hagist ning 16.11.2005 määrusega võttis Harju Maakohus hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seisuga 15.12.2005 osalesid AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses seega järgmised võlausaldajad:
  4. OÜ xxr 19 567 582.28 krooni;
  5. OÜ xxx 49 947 508.72 krooni. 15.12.2005 tehtud avaldusega loobus OÜ xxx kõigist nõuetest AS xxx (pankrotis) vastu. 28.12.2005 sõlmisid AS xxx (pankrotis) ja OÜ xxx kokkuleppe kohtumenetluse lõpetamiseks. Kokkuleppe kohaselt tunnustas AS xxx (pankrotis) OÜ xxx nõuet 5 000 krooni ulatuses ning ülejäänud osas loobus OÜ xxx nõudest. Seega pärast 28.12.2005 on OÜ xxx ainus AS-i xxx (pankrotis) võlausaldaja, kelle nõuet on tunnustatud 5 000 krooni ulatuses. 19.04.2007 teatas OÜ xxx pankrotihalduritele, et loobub 28.12.2005 AS xxx (pankrotis) ja OÜ xx vahel sõlmitud kokkuleppega tunnustatud nõude osast summas 5 000 krooni.
  6. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pankrotimenetluses sellist vara ei olnud.

9. Andmed müümata pankrotiavara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) ASil xxx (pankrotis) ei ole müümata vara.

Samuti puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. ASil xxx (pankrotis) on rahalisi vahendeid käesoleval ajal summas 112 621 krooni. 10. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Vastavalt AS xxx (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele (21.06.2002) otsustasid võlausaldajad AS xxx (pankrotis) tegevuse lõpetada. 18

(30)2-01-199 Lähtuvalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusest on haldurite tegevus olnud suunatud vara realiseerimisele. Vara valitsemisel on eelnevad pankrotihaldurid vara müünud. Praegustele pankrotihalduritele ei ole teada, kas vara inventuur teostati ja kuidas täpselt vara juhatuselt vastu võeti. Uued haldurid ei ole tegelenud vara müügiga, välja arvatud kaubamärkide võõrandamine enampakkumise teel hinnaga 1 300 krooni ja AS xxx (pankrotis) kontol olevate EVP-de eest hüvitise saamise õiguse võõrandamine OÜ-le xxx hinnaga 19 084 krooni. 11. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Pankrotihaldurid on esitanud aruande punktis 2.4.

ja 2.5. nimetatud hagiavaldused. Tulenevalt

§ 118

lg-st 2 lõppes kolmeaastane haginõuete esitamise tähtaeg 31.05.2005 ning uued haldurid asusid ametisse alles 08.12.2004. Kuna AS xxx (pankrotis) raamatupidamine ei kajastanud adekvaatselt ja ammendavalt võlgniku õigusi ja kohustusi, samuti tema poolt tehtud majandustehinguid, siis ei olnud võimalik saada AS xxx (pankrotis) majandustehingute kohta kõikehõlmavat ja täpset ülevaadet. Aruandes esitatud põhjustel ei olnud pankrotimenetluses üleantud dokumentide põhjal võimalik täpselt määratleda kõikide nõuete suurust ja õiguslikku alust. Puudulik raamatupidamis-dokumentatsioon ei kajastanud adekvaatselt nõudeid, see omakorda ei võimaldanud esitada põhistatud nõudeid. Lähtudes olemasolevast informatsioonist ja nõuete esitamise tähtaja lõppemisest 31.05.2005 pidasid haldurid põhjendatuks kõigi vähegi küsitavate tehingute vaidlustamist tagasivõitmise korras eeldusel, et vaidluse käigus selgub sisuline nõude põhjendatus ka vastaspoole vastuväidete ja esitatud tõendite alusel. Eesmärgiga kaitsta võlausaldajate ja võlgniku huve esitasid haldurid tagasivõitmise hagisid teadmisega, et need võivad menetluse kestel osutuda põhjendamatuteks. Pärast tagasivõitmise hagide esitamist kummutasid kostjate kasutuses olev dokumentatsioon ja nende poolt esitatud vastuväited suure osa nõudeid ja haldurid pidid arvestama sellega, et menetluse jätkamine oleks kaasa toonud ebamõistlikult suured kulutused. AS xxx (pankrotis) seisukohast perspektiivitute hagide menetlemise jätkamine ei olnud enam otstarbekas. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-i 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega oleks näiteks hagis hinnaga 10 miljonit krooni ASi xxx (pankrotis) kahjuks tehtud otsuse korral võinud kohus AS-ilt xx (pankrotis) teise poole kasuks välja mõista õigusabikuludena kuni pool miljonit krooni. Vastavalt

§ 146

lg-le 1 tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehtavateks väljamakseks on muuhulgas õigusabikulud. Vastavalt

§ 55

lg-le 1 kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Tulenevalt

§ 55

lg-st 2 peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Olukorras, kus võlgnik ja võlausaldajad soovisid kohtumenetluste ning pankrotimenetluse lõpetamist ning 19

(30)2-01-199 kohtumenetlustes esitati hagide aluseks olevaid asjaolusid kummutavaid tõendeid, võis kohtuasju pidada perspektiivituks. Kohtumenetluste jätkamine ei oleks olnud kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamise kohustusega ega haldurile omaste kohustustega. Kuna AS xxx (pankrotis) esitas 24.10.2005 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 160

alusel ja võlausaldajad, võlgnik ning tema aktsionär on andnud pankrotihalduritele korralduse hagiavaldustest loobumiseks ning kohtumenetluste lõpetamiseks, ei olnud AS xxx (pankrotis) poolt esitatud hagiavalduste edasine menetlemine võlausaldajate ega võlgniku huvide seisukohalt põhjendatud, mistõttu sõlmisid pankrotihaldurid kostjatega kokkulepped kohtumenetluste lõpetamiseks ning esitasid kohtutele avaldused hagidest loobumiseks. Pankrotihaldurite aruande esitamise hetkel on alljärgnevate tsiviilasjade menetlused lõpetatud kohtumäärustega hagidest loobumise tõttu: 11.

  1. OÜ xxx nõude tunnustamise hagis AS xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses; 11.
  2. OÜ xxx nõude tunnustamise hagis summas 49 947 508.82 krooni AS xxx (pankrotis) ja xx vastu; 11.
  3. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 147 875 269.83 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes; 11.
  4. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS zxx vastu alusetu rikastumise teel saadu 9 379 420 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  5. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu 30 265 439.10 krooni nõudes; 11.
  6. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx Plc vastu rahalise kohustuse täitmise summas 3 950 922.64 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes; 11.
  7. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 145 833.28 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  8. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 322 916.22 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  9. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 302 083.40 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  10. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx AS-i vastu alesetu rikastumise teel saadu 99 638 854.83 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  11. AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) hagivalduses Eha Hainsoo vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 218 750 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  12. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx Inc, xxx, xxx, xxx (Rohtmets), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx) vastu alesetu rikastumise teel saadud 5 832 549 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega; 11.
  13. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS-i xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 29 087 499.48 krooni (esialgse nõude suuruseks oli 47 724 257.54 krooni) kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõudes; 11.
  14. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS xxx vastu rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise ja 109 789 000 krooni pankrotiavarasse tagastamise nõudes; 11.
  15. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx vastu kahju hüvitamise summas 2 417 000 krooni nõudes seoses AS-ile xxx (pankrotis) kuulunud xxx hoone ja sisustuse võõrandamisega xxx Inc-ile; 11.
  16. AS xxx (pankrotis) hagiavaldus OÜ xxxl vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 483 800 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes; 20

(30)2-01-199 11.
  1. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx AS-i (endise ärinimega AS xxx) ja AS xxx vastu ostu-müügi lepingu osalise kehtetuse tunnistamise ning rahalise kohustuse täitmise summas 127 644 336 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõuetest; 11.
  2. AS xxx (pankrotis) hagiavalduses OÜ xxx (endine ärinimi OÜ xxx) alusetu rikastumise teel saadu 3 155 000 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega. Halduritele ei ole olemasoleva dokumentatsiooni alusel teada asjaolusid, mis annaksid aluse hagide esitamiseks kolmandate isikute vastu.
  3. Kohtukulud ning halduri ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Pankrotihaldurid on nimetatud andmed kajastanud aruande punktis nr 5.

13. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg 2 p 10) 13.1.

Haldurid on pidanud vajalikuks varasemalt eelmise pankrotihalduri M.Tiisläri poolt tõstatud küsimuse tõttu kontrollida ka kuriteokoosseisu olemasolu AS-i xxx (pankrotis) kunagise nõukogu liikme xxx tegevuses. Pankrotimenetluses olemasolevate dokumentide alusel ei ole praegused pankrotihaldurid tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et xxx käitumises esinevad kuriteokoosseisu tunnused. Dokumentide igakülgne analüüs sellistele tunnustele ei viita ning puudub mõistlik põhjendus eeldada, et esineks halduritele mitte teadaolevaid asjaolusid. Juhul, kui need isegi esinevad, ei ole need halduritele teada, mistõttu ei ole halduritel võimalik nendele käesoleval hetkel tugineda. Samuti on AS-i xxx (pankrotis) endine pankrotihaldur M. Tiislär 08.11.2004 koostatud ASi xxx (pankrotis) tegevusaruande p-s 8.

  1. märkinud, et kuna xxx Inc ja xxx Ltd ei ole võlgniku tütarettevõtted, siis ei ole võimalik pankrotihalduril kontrollida ka AS-ga xxx teostatud tehingute kajastamist nimetatud äriühingute raamatupidamises. Käesoleva aruande esitajad ei ole suutnud koguda täiendavat informatsiooni antud äriühingutega seotud tehingute kohta. 13.
  2. xxx AS oli hilinenult 19.09.2002 esitanud AS-i xxx (pankrotis) pankrotimenetlusse nõude summas 208 383.28 krooni. 14.11.2005 on xxx AS teavitanud, et 11.11.2005 sõlmiti tema ja xxxOÜ vahel nõude loovutamise leping, millega loovutaja loovutas ja omandaja omandas nõudeõiguse AS xxx (pankrotis) vastu põhisummas 208 383.28 krooni. OÜ xxx on 15.12.2005 nimetatud nõudest loobunud. 13.
  3. Haldurid on seisukohal, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada koos võlgniku likvideerimise ning äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks puuduvad vajalikud eeldused. Nii võlgnik ise kui ka tema aktsionär on kinnitanud, et neil puudub igasugune huvi aktsiaseltsi tegevuse jätkamiseks. Ühtlasi puuduvad võlgnikul varalised vahendid tegevuse jätkamiseks. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas, et võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud 21.06.2002 peetud koosolekul juriidilise isiku lõpetada ning et pankrotihaldurid on sisuliselt viinud läbi vajalikud toimingud võlgniku 21

(30)2-01-199 likvideerimiseks, on AS xxx (pankrotis) otstarbekas pankrotimenetluse lõpetamisel äriregistrist kustutada. 13.
  1. Pankrotihaldurid xxx ja xxx ei ole senini pankrotimemenetluse käigus esitanud nõuet esialgseks pankrotihalduri tasu määramiseks. Kuna AS-il xxx (pankrotis) puuduvad sisuliselt rahalised vahendid halduritele tasu maksmiseks proportsionaalselt haldurite poolt tehtud tööle, siis esitavad haldurid käesolevaga nõude vaid selles ulatuses, mida on võimalik halduritele maksta arvestades pankrotivaras olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seetõttu taotlevad pankrotihaldurid kummalegi haldurile tasu maksmist summas 37 000 krooni, millele lisanduvad seaduses sätestatud maksud. Arvestades menetluse pikkust ja keerukust on nimetatud tasu mõistlik ja põhjendatud. Pankrotihalduri tasu nõudest on loobunud endine pankrotihaldur Kristina Kadak-Aruorg. 13.
  2. Dokumentide arhiveerimine. Tulenevalt

§ 130

lg-st 5 näeb pankrotihaldur juriidilise isiku likvideerimisel ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pankrotihaldurid on korraldanud AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise OÜ-s xxx. Sõlmitud on sellekohane leping SO6-146, 01.12.2006 ning makstud lepingujärgne tasu summas 30 923.08 krooni. Haldurite valduses olevad xxx (pankrotis) dokumendid antakse üle OÜ-le xxx pärast lõpparuande kinnitamist kohtu poolt. 13.6. Pankrotihaldurite vabastamine.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei eksisteeri alust haldurite ametisse jätmiseks, paluvad pankrotihaldurid end pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgniku taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. I Pankrotimenetluse lõpetamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 4 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus võlausaldajate nõusolekul (§ 160).

§ 160

lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.

§ 161

lg 1 kohaselt avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest

§ 159ja 160 sätestatud alustel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Teates märgitakse, kus ja millal saab tutvuda avalduse aluseks olevate dokumentide ja võlausaldajate nõusolekutega, samuti selgitus, et avaldusele võib esitada vastuväite vastavalt

§ 161

lg 2.

§ 161

lg 2 kohaselt võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele 10 päeva jooksul

§ 161lg 1 nimetatud teate avaldamisest arvates. 22

(30)2-01-199

§ 161

lg 2 sätestab, et menetlust ei või lõpetada enne, kui haldur on teinud

§-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõikes 2 nimetatud andmeid.

§ 161

lg 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse pärast

§ 161

lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ja lõikes 3 nimetatud väljamaksete tegemist, tehes selle kohta määruse. Enne lõpetamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Vastuväite esitamise korral kuulab kohus ära ka vastuväite esitanud võlausaldaja arvamuse. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. 24.10.2005 on AS xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. 03.11.2005 toimunud AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul nõustusid võlausaldajad võlgniku taotlusega pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotihalduritele tehti võlausaldajate üldkoosolekul ülesandeks viia läbi pankrotimenetluse lõpetamise seisukohast olulised toimingud. Teade Ametlikes Teadaannetes

§ 160alusel pankrotimenetluse lõpetamiseks on avaldatud 15.11.2005.

Võlausaldajate vastuväidete esitamise tähtaeg

§ 161lg 2 alusel möödus 25.11.2005.

Vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamisele ei ole esitatud. Pankrotihaldurid on teinud tulenevalt

§ 161lg 3 pankrotimenetlusega seotud väljamaksed.

20.06.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande, mille paluvad kinnitada ja lõpetada pankrotimenetlus. Kohus on 21.07.2007 toimunud kohtuistungil ära kuulanud võlgniku, pankrotihaldurite ja pankrotitoimkonna arvamuse. 19.12.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule täiendava selgituse lõpparuande juurde. 01.04.2008 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande täpsustuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada võlausaldajate nõusolekul

§ 160alusel. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks, võlausaldajad ei ole sellele vastuväiteid esitanud, 23

(30)2-01-199 pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja esitanud kohtule

§ 161

lg 3 sätestatud aruande, millest ei ilmne asjaolusid, mis takistaksid pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihaldurid on kohtule esitatud aruandes asunud seisukohale, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada koos võlgniku likvideerimise ning äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks puuduvad vajalikud eeldused. Nii võlgnik ise kui ka tema aktsionär on kinnitanud, et neil puudub igasugune huvi aktsiaseltsi tegevuse jätkamiseks. Ühtlasi puuduvad võlgnikul varalised vahendid tegevuse jätkamiseks. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas, et võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud 21.06.2002 peetud koosolekul juriidilise isiku lõpetada ning et pankrotihaldurid on sisuliselt viinud läbi vajalikud toimingud võlgniku likvideerimiseks, on AS xxx (pankrotis) otstarbekas pankrotimenetluse lõpetamisel äriregistrist kustutada. Kohus leiab, et eelnimetatud seisukoht on vastuolus kehtiva pankrotiseadusega. Tulenevalt

§ 130

lg 6 p 2 ei likvideerita juriidilist isikut, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse

§-des 159 ja 160 sätestatud alustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul puudub alus võlgniku likvideerimise otsustamiseks. AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurid esitanud kohtule pankrotimenetluses tehtud jaotusettepanekut kinnitamiseks. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele oli seisuga 15.12.2005 AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses kaks võlausaldajat: OÜ xxx nõudega 19 567 582.28 krooni ja OÜ xxx nõudega 49 947 508.72 krooni. 15.12.2005 avaldusega loobus võlausaldaja OÜ xxx kõigist oma nõuetest AS xxx (pankrotis) vastu. 28.12.2005 sõlmisid OÜ xxx ja AS xxx (pankrotis) kokkuleppe, mille kohaselt AS xxx (pankrotis) tunnustas OÜ xxx nõuet 5 000 krooni ulatuses ning ülejäänud osas loobus OÜ xxx oma nõudest AS xxx (pankrotis) vastu. 19.04.2007 teatas võlausaldaja OÜ xxx, et 28.12.2005 sõlmitud kokkuleppega tunnustatud nõudest summas 5 000 krooni. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele on pankrotihaldurid teinud pankrotimenetluses

§ 146nimetatud väljamakseid 2 839 106.40 krooni ulatuses.

Eelnimetaud väljamaksed on tehtud pankrotivarast, kuid kuna AS xxx (pankrotis) puudus vara kõigi pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, tasus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed summas 2 822 560 krooni ulatuses OÜ xxx. Pankrotimenetluses on välja maksmata pankrotihaldurite tasu. Pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets on kumbki esitanud taotluse tasu määramiseks summas 37 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 24 420 krooni, seega tuleb arvestada pankrotihaldurite tasude väljamaksmisele kuuluvaks summaks 98 420 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldajad on pankrotimenetluses loobunud oma nõuetest ja pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, siis ei ole AS-l xxx (pankrotis) muid teadaolevaid kohustusi peale pankrotihaldurite tasuga seonduvate kulutuste. Vastavalt AS xxx (pankrotis) lõppbilansile (XVII köide, tl 179) on võlgnikul raha 112 621 krooni. Seega on AS-l xxx (pankrotis) vahendeid kõigi pankrotimenetlusega seotud kulude katteks. Äriregistri andmetel on AS xxx (pankrotis) aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni. Lõppbilansi kohaselt on AS xxx (pankrotis) omakapital kokku – 82 619 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Järelikult ei vasta AS xxx (pankrotis) aktsiakapital ÄS § 301 nõuetele. Kohus leiab, et kuigi AS xxx (pankrotis) aktsiakapital ei vasta ÄS § 301 nõuetele, ei ole see pankrotimenetluse lõpetamata jätmise aluseks. Kohus leiab, et kuigi seaduse mõtte kohaselt ei tohiks maksejõuetu ettevõte eksisteerida, ei välista see

§ 160alusel pankrotimenetluse lõpetamise korral võlgnikule võimaluse andmist ÄS § 301 sätestatud abinõude tarvitusele võtmiseks. Juhul, kui 24

(30)2-01-199 võlgnik ei soovi ühtegi ÄS § 301 nimetatud abinõud tarvitusele võtta, et äriühingu omakapital viia vastavusse seaduses nõutava määraga, on võlgnikul õigus äriühing likvideerida. AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) maksejõuetuse põhjustena on pankrotihaldurid välja toonud asjaolu, et
  1. aasta alguseks oli ettevõte sattunud äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kus oma kohustusi võlausaldajate ees ei suudetud enam täita peamiselt Venemaa turu kadumise ja piimatööstusturul tekkinud madalseisu tõttu. Toodangu müük Venemaale oli vähenenud alates
  2. aastast alates. Seoses ekspordi vähenemisega vähendati tootmist tütarühingutes: AS-s Põlva Piim, AS-s Mulgi Meier ja AS-s Paide Piimakombinaat, täielikult konserveeriti AS Topmilk tehas Pärnus.
  3. a oli äriühingu kahjum 58,9 miljonit krooni, mis moodustus järgmiselt: 5 miljonit krooni AS Topmilk investeeringute mahakandmine, 7 miljonit krooni lootusetuid võlgasid Venemaal, 8 miljonit krooni lootusetuid nõudeid AS Topmilk vastu, 15 miljonit krooni toorpiima hinnalangusest tingitud kahjum, 25 miljonit krooni laovarude allahindamisest tekkinud kahjum. Äriühingu
  4. aasta kahjum oli 47,8 miljonit krooni, koondati 400 kontsernis töötavat inimest.
  5. aastal jätkus tootmise vähendamine ja töötajate koondamine. Täitmata olid laenukohustused AS Hansapank ees, kes
  6. aasta alguses omandas suurema osa AS Ühinenud Meiereid aktsiatest aktsiakapitali vähendamise (47,7 miljoni krooni võrra) ja suunatud aktsiaemissiooni kaudu. Selliselt tagati ettevõtte omakapitali seadusele vastavus, kuid siiski märkis audiitor Deloitte & Touche järeldusotsuses
  7. aastaaruande kohta, et küsitav on firma edasise tegevuse jätkuvuse võimalus ning viidati võimalikule pankrotiohule. 18.02.2000 võõrandas võlgnik võlgnevuse katteks enamusosaluse AS-s Põlva Piim, AS-s Pimix ning 100%-lise osaluse AS-s Pitol ja ZAO Galaktika Hollandi ettevõttele G. van den Bergh Nijmegen B.V. Pärnus asuv AS Topmilk pankrotistus. Olemasolevaid ressursse arvestades otsustati tootmistegevus koondada ühte tehasesse - tütarühingusse AS Paide Piimakombinaat. Selle eesmärgi realiseerimiseks müüdi AS-le Paide Piimakombinaat osalus Meieri Tootmise AS-s, samuti enamus äriühingule kuulunud kaubamärkidest ja varast. Müüdi ka AS-le Ühinenud Meiereid (pankrotis) kuulunud Rannu juustutööstus. Võlgniku kahjum
  8. aastal oli ca 17 miljonit krooni.
  9. aastal oli majandustegevus minimaalne ja piirdus peaasjalikult vahendusega. Pankrotihaldur Kristina Kadak-Aruorg’i poolt Harju Maakohtule 01.10.2002 esitatud pankrotihalduri ettekandest nähtub, et auditeerimata raamatupidamisbilansi andmetel oli
  10. aasta lõpuks äriühingu kahju ca 12 miljonit krooni. Kahjumi vähenemine oli tingitud varade võõrandamisest ja kohustuste ülekandmisest. Reaalsest majandustegevusest äritulu ei saadud. Käibevahendite nappus oli toonud aga siiski kaasa olukorra, kus varasematel aastatel võetud laenukohustusi ei suudetud täita, mis viiski ühingu pankroti väljakuulutamiseni. Kohus nõustub pankrotihaldurite poolt välja toodud AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) maksejõuetuse põhjustega. Samas leiab kohus, et kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) omakapital ei vastanud ÄS § 222 nõuetele juba seisuga 31.12.1999, tulnuks pankrotiavalduse esitamist kaaluda nimetatud ajal. Kuigi 2000.aastaks oli ettevõtte omakapital viidud kooskõlla seaduse nõuetega, oli AS Ühinenud Meiereid 2000.a auditeerinud Deloitte & Touche järeldusotsuse kohaselt ettevõtte edasise tegevuse jätkuvuse võimalus küsitav ja arvamuses viidati pankrotiohule. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluses on ilmnenud, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) dokumentatsioon on puudulik. Nimetatule on juhtinud tähelepanu pankrotihaldurid ja samuti pankrotimenetluse käigus audiitorkontrolli läbi viinud aktsiaselts KPMG Estonia. Aktsiaselts KPMG Estonia poolt läbi viidud audiitorkontrolli tulemusel leidsid audiitorid, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamine ei vasta heale raamatupidamistavale ja seaduse nõuetele, s.h polnud võimalik seostada algdokumente 25
(30)2-01-199 raamatupidamisregistrites kajastatavate andmetega, kõiki pangamakseid ja –laekumisi ei toeta raamatupidamise algdokumendid, väljamaksetest puudusid algdokumendid 65 miljoni krooni kohta, võimalik ei ole tuvastada, kellele raha maksti, puudusid tehingute selgitused nii ostuarvete arvele võtmisel kui ka tasumisel viited konkreetsele arvele. Eeltoodust tulenevalt asusid audiitorid seisukohale, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamise dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik anda hinnangut ühingu varadele ja kohustustele. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine ei olnud korraldatud hea raamatupidamistava ja seaduse nõudeid järgides, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud juhtimisevea, jättes korraldamata võlgniku raamatupidamise nõuetekohaselt. Puuduvad andmed selle kohta, kas raamatupidamise mittevastavus oli maksejõuetuse põhjuseks. Kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamise mittevastavus ilmnes 2005.a jaanuarist märtsini, mil aktsiaselts KPMG Estonia esitas audiitorkontrolli tulemused kohtule ja pankrotihalduritele, oli selleks ajaks juhatuse liikmete vastu nõude esitamise tähtaeg aegunud. Pankrotimenetluses pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgi poolt esitatud kriminaalmenetluse alustamise avalduste alusel jäeti kriminaalmenetlused alustamata aegumise või territoriaalsuspõhimõtete tõttu. Pankrotihalduritele ja kohtul puuduvad andmed Ukraina Prokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade käigu kohta. Samuti on lõpetatud pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgi suhtes alustatud kriminaalmenetlus. II Haldurite vabastamine nende ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas viidatud sättega tuleb pankrotihaldurid Aivar Pilv ja Helmut Pikmets pankrotihalduri ülesannete täitmisest vabastada. III Pankrotihalduri tasu

§ 65

lg 1 sätestab, et kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 5 lg 1 sätestab, et Korra § 5 nimetatud erisuste puhul ei kohaldata Korra §-s 4 sätestatut. Pankrotihalduri tasu määrab kohus, arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi, olles ära kuulanud pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse. Korra § 5 lg 5 sätestab, et kui toimub lõpetamismenetlus

§-s 159 või 160 sätestatud erijuhul, lähtub kohus tasu määramisel pankrotivara hinnangulisest väärtusest menetluse lõpetamise ajal. Pankrotihaldurid Helmut Pikmets ja Aivar Pilv on taotlenud tasu väljamõistmist. Kuna AS-il Ühinenud Meiereid (pankrotis) puuduvad sisuliselt rahalised vahendid halduritele tasu maksmiseks proportsionaalselt haldurite poolt tehtud tööle, siis on pankrotihaldurid esitanud nõude vaid selles ulatuses, mida on võimalik pankrotihalduritele maksta arvestades 26

(30)2-01-199 pankrotivaras olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seetõttu taotlevad pankrotihaldurid kummalegi haldurile tasu maksmist summas 37 000 krooni, millele lisanduvad seaduses sätestatud maksud. Pankrotihaldur Kiristina Kadak-Aruorg on pankrotimenetluses loobunud oma tasu nõudest (XVii köide, tl 175). Pankrotihaldur Marko Tiislärile tasu väljamaksmise on Harju Maakohus lahendanud 06.06.2005 määrusega (XII köide, tl 277-280). Võlgnik ja pankrotitoimkonna liikmed ei ole esitanud vastuväiteid pankrotihaldurite poolt nõutud tasu suurusele. Kohus leiab, et kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) pankrotimenetlus on olnud mahukas, kulgenud pikka aega ning selle jooksul on pankrotihaldurid teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid (vara tagasivõitmise nõuete vormistamine ja kohtusse esitamine, pankrotimenetluse lõpetamise korraldamine jne), siis on põhjendatud määrata pankrotihalduritele tasu nende poolt taotletud suuruses. Kuna Korra § 5 lg 5 kohaselt peaks kohus lähtuma pankrotimenetluse lõpetamisel

§ 160

alusel pankrotihalduritele tasu määramisel pankrotivara hinnangulisest suurusest ning arvestades asjaolu, et pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets korraldasid pankrotimenetluses kohtusse 14 vara tagasivõitmise hagi esitamise, milles nõuded jäid vahemikku 145 833.28 krooni kuni 147 875 269.83 krooni, siis leiab kohus, et kuna pankrotihaldurid ei ole suuremat tasu nõudnud, on põhjendatud määrata pankrotihalduritele Aivar Pilv ja Helmut Pikmets tasud à 37 000 krooni (kokku 74 000 krooni). Advokatuuriseaduse § 49 lõike 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Kohus leiab, et tegutsemine pankrotihaldurina ei ole õigusteenuse osutamine. Õigusteenus on kutsetegevuse raames toimuv õigusalane nõustamine, isiku esindamine kohtus või mujal, isiku kaitsmine kohtus või kohtueelses menetluses, teisele isikule dokumendi koostamine või tõestamine, samuti tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Kuna pankrotihaldur aga on võlgniku seaduslik esindaja, siis ei saa tema tegevust vaadelda õigusteenuse osutamisena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et advokaadist pankrotihaldur ei tegutse läbi äriühingu ja tema saadav tulu ei ole tema ettevõtlustulu. Seega tuleb pankrotihaldurite tasu välja mõista pankrotihalduritele Aivar Pilvele ja Helmut Pikmetsale isiklikult. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku juhtimisorganiks muuhulgas ka pankrotihaldur. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks, sest TuMS § 13 lõike 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TuMS § 43 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt peetakse § 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21%. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (TuMS § 9 tähenduses) liikmele makstud tasudelt. SMS § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Juhul kui pankrotihaldur on füüsilisest isikust ettevõtja, on ta kohustatud esitama kohtule seda kinnitava tõendi. Pankrotihaldurid A. 27

(30)2-01-199 Pilv ja H. Pikmets ei ole kohtule avaldanud, et nad on füüsilisest isikust ettevõtja, mistõttu neile väljamakstav tasu tuleb maksustada sotsiaalmaksuga. SMS § 7 lõike 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt tulult. Seega maksab väljamakse tegija, s.o AS xxx (pankrotis) pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult sotsiaalmaksu 33%. Sotsiaalmaks lisandub pankrotihalduri tasule. IV Pankrotihaldurite tehtud kulutused

§ 66

lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele.

§ 66

lg 2 sätestab, et halduril on õigus õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele, kui kulutused olid vajalikud pankrotimenetluse või halduri poolt täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata.

§ 66

lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 66

lg 4 sätestab, et kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Nõude põhjendamatuteks kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse võib esitada ka võlausaldaja. Korra § 7 lg 2 sätestab, et pankrotimenetluse kulude aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: liik; suurus; tekkimise põhjus või alus; tekkimise aeg. Korra § 7 lg 3 sätestab, et taotluses näidatakse, millised teenuse osutamise lepingud (õigusalase nõustamise, audiitorvõi raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud. Pankrotihaldur K. Kadak-Aruorg on 02.12.2005 esitanud taotluse tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks advokaadibüroole Kadak & Partnerid summas 99 120 krooni. Vastavalt pankrotihaldurite A. Pilv ja H. Pikmets 01.04.2008 täiendava aruande kohaselt on pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgile välja makstud pankrotivarast 106 848.40 krooni, täiendavalt on võlausaldaja OÜ xxx tasunud K. KadakAruorg õigusabikulude eest 99 120 krooni. Pankrotihaldurite 20.06.2007 aruande kohaselt (XVII köide, tl 17, 18) on K. Kadak-Aruorgi poolt tehtud kulutusi hüvitatud pankrotivara arvelt (õigusabi advokaadibüroo Kadak & Partnerid 106 848.40 krooni, Kadak Bürookulud 1 612 krooni, Kadak kütus 727 krooni ja Kadak reisikulud 12 161 krooni) 121 348.40 krooni, millele lisandub OÜ xxx poolt hüvitatud õigusabikulud summas 99 120 krooni. Kohus on korduvalt teinud järelpärimisi K. Kadak-Aruorgile, et ta esitaks kohtule vastavalt Korra § 7 lg 2 ja 3 tõendid tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste tõendamiseks (XI köide, tl 13-14). K. Kadak-Aruorg ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu nõutud andmeid tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste tõendamiseks. Kohus on teinud läbi Justiitsministeeriumi Ukraina Justiitsministeeriumile ja Ukraina Kompetentsele kohtule järelepärimise seoses K. Kadak-Aruorgi poolt korraldatud kohtuvaidlustega (XIII köide, tl 1819). Vastavalt Justiitsministeeriumi vastusele (XVI köide, tl 77) ei ole Ukraina Justiitsministeeriumile edastatud järelepärimistele vastuseid saabunud. Samuti ei korrastanud K. Kadak-Aruorg nõutaval määral võlgniku dokumentatsiooni ega andnud seda tema 28

(30)2-01-199 pankrotihalduri kohustustest pankrotihalduritele. vabastamise järgselt nõuetekohaselt üle uutele Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi AS xxx (pankrotis) pankrotivarast ja võlausaldaja OÜ xxx poolt on pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgile välja makstud tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused, ei ole need kohtu hinnangul tõendatud, samuti puuduvad kohtul Korra §-s 7 nõutud tõendid, et hinnata K. Kadak-Aruorgi poolt tehtud kulutuste vajalikkust. Kuna kulutused on välja makstud pankrotivarast ja OÜ xxx vahenditest, siis on AS-l xxx pärast pankrotimenetluse lõppemist võimalus K. Kadak-Aruorgilt välja nõude temale hüvitatud kulutused. Pankrotihaldur Marko Tiislär ei ole esitanud pankrotimenetluses taotlust tema poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele on pankrotivarast välja makstud õigusabikulusid advokaadibüroole Aivar Pilv summas 337 234.70 krooni ja advokaadibüroole Paul Varul summas 264 756.60 krooni, võlausaldaja OÜ xxx poolt on tasutud õigusabikulude eest advokaadibüroole Aivar Pilv summas 1 351 100 krooni ja advokaadibüroole Paul Varul summas 1 351 100 krooni. Koos aruandega on pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets esitanud kohtule AS xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna koosolekute protokollid ning advokaadibüroo Aivar Pilv ja advokaadibüroo Paul Varul arved (XVII köide, tl 30-98). Pankrotihalduritel A. Pilv aj H.Pikmets olid 08.12.2004 ametisse asumisel situatsioonis, kus tuli üle võtta kogu olemasolev dokumentatsioon ning selgitada selle koosseis, saada ülevaade pankrotimenetluse seisust, eelnevate pankrotihaldurite poolt teostatud menetlustoimingutest, samuti pankrotimenetluse kuludest, läbi töötada AS xxx (pankrotis) pankrotieelsed ja pankrotimenetluse dokumendid, analüüsida ja kujundada potentsiaalsete tagasivõitmishagide perspektiiv, koostada vastavad protsessidokumendid, korrastada pankrotivõlgniku raamatupidamine, selgitada välja AS-s xxx dokumentide hoidmise tingimused jne. Samas tuli arvestada sellega, et tagasivõitmise hagide esitamise lõpptähtajaks oli 31.05.2005 ja selleks vajalik töö tuli ära teha paari kuu jooksul. Pankrotihalduritel A. Pilvel ja H. Pikmetsal kulus märkimisväärne aeg formaalsete küsimuste lahendamiseks (dokumentide ülevõtmiseks, dokumentide koosseisu tuvastamiseks, vaidlusteks endise pankrotitoimkonnaga menetluse läbiviimise üle, suhtlemiseks ja informatsiooni saamiseks K.Kadakuga ning korduvate järelepärimiste tegemiseks, aga ka audiitoritele täiendavate ja täpsustavate küsimuste esitamisega jne), selle asemel, et tegeleda pankrotimenetluse sisuliste küsimustega. Kohus on seisukohal, et kujunenud olukorras tingis uute pankrotihaldurite ametisse nimetamise järgselt koheselt saabuv nõuete esitamise aegumise tähtaeg vajaduse töösse kaasata ka haldurite advokaadibürood. Täiendavat õigusabi kasutamata ei olnud nõuete perspektiivi hindamine ja hagide koostamine ning tähtaegne esitamine mõeldavad. Nimetatud vajadusest informeerisid pankrotihaldurid ka pankrotitoimkonda. Pankrotitoimkond on seda pidanud põhjendatuks ja andud sellekohase nõusoleku. Kuigi kohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks pankrotihaldurite A. Pilve ja H. Pikmetsa poolt pankrotimenetluses nõuete tähtaegseks esitamiseks pankrotihaldurite advokaadibüroode kasutamist ning pankrotihaldurid on esitanud kohtule pankrotitoimkonna koosoleku protokollid, advokaadibüroo arved ja kulude aruanded, ei ole kohtul võimalik hinnata pankrotihaldurite A. Pilv ja H. Pikmets tehtud kulutuste põhjendatust. Kohtul puudub ülevaade dokumentide ja muude materjalide mahust, mille põhjal pankrotihaldurite advokaadibürood pidid ette valmistama ja vormistama AS xxx (pankrotis) kohtule esitatavad 29
(30)2-01-199 hagid. Kohus leiab, et kuna võlgnik ja võlausaldajad ei ole vaidlustanud pankrotihaldurite tehtud kulutuste suurust ja mahtu ning võlausaldaja OÜ xxx on võtnud enda kanda suuremas osas pankrotihaldurite tehtud kulutuste hüvitamise, siis on nad nõus olnud tehtud kulutustega. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluses tehtud kulutused on välja makstud ilma nende eelneva kohtu poolse kinnitamiseta olukorras, kus on esitatud taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul, siis ei ole õige panna kohus olukorda, kus juba väljamakstud kulutuste põhjendatust tuleb kohtul hiljem hinnata. V Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Pankrotihaldurid on ette näinud

§ 130lg 5 vahendid AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamiseks.

Samuti on pankrotihaldurid korraldanud AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise OÜ-s Eesti Äriarhiiv. Sõlmitud on sellekohane leping SO6-146, 01.12.2006 ning makstud lepingujärgne tasu summas 30 923.08 krooni. Kohus leiab, et kuna kohus ei ole käesoleval juhul pädev otsustama AS xxx (pankrotis) likvideerimist, siis ei korralda kohus AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamisega seonduvat. AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise peab pärast pankrotimenetlust otsustama äriühing ise. Merike Varusk Kohtunik 30

(30)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.