Obsah (8)

§ 65§ 157§ 160§ 161§ 162§ 146§ 69§ 76

2-06-25559/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-25559/34 T

§ 65

lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 palub kostjalt välja mõista 155 464 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja selgitab, et - pankrotihaldur Kalle Mõtsnik esitas kostjale 05.12.2005 ja 03.03.2006 kirjalikud nõuded alusetult välja makstud halduri tasu tagastamiseks vastavalt hiljemalt 23.12.2006 ja 20.03.2006 (tl 9-10, 26, 27); - 20.03.2006 vastuses keeldus kostja halduri tasu vabatahtlikult tagastamast; - kostja poolt endale 27.05.2005 välja makstud halduri tasu summas 155 464 krooni tuleb käsitleda kui teiselt isikult ilma õigusliku aluseta saadut, kuna tasu oli välja makstud enne, kui kohus tegi 21.06.2005 sellekohase määruse ning käesolevaks ajaks on linnakohtu 21.06.2005 määrus täielikult tühistatud ja kohus ei ole kuni käesoleva ajani jõustunud lahendiga kostjale tasu määranud.
2. Kostja vastusest tulenevalt märgib hageja, et seadusega ei ole kooskõlas seisukoht, et juhul kui pankrotimenetlust ei lõpetata

§ 157

lg 5 alusel lõpparuande kinnitamisega, vaid pankrotimenetlus lõppeb muul alusel, siis sellisel juhul tasu kohtu poolt ei määrata. Halduri tasu peab igal pankrotimenetluse lõpetamise juhul määrama kohus. Kostja on endale tasu välja maksnud

§ 160ja § 161 alusel, et menetlus lõpetati võlausaldajate nõusolekul.

Hageja juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2005 määrusega on võlausaldajate nõusolekul

§ 160

ja § 161 alusel menetluse lõpetamine AS KJ pankrotimenetluses täielikult tühistatud. Kuna nimetatud tühistamine tulenes peale menetluse lõpetamist selgunud asjaoludest, mille tõttu esitasid nii võlgnik ise kui võlausaldajad VKAS erikaebused. Seoses pärast menetluse lõpetamist selgunud uute asjaoludega on ilmne, et võlausaldajas VKAS menetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõudolekul enam vajalikku nõusolekut ei anna ja pankrotimenetluse lõpetamist

§ 160alusel toimuda ei saa.

Seega puudub kostjal alus ka pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks

§ 161järgi.

Puudub igasugune põhjus miks peaks alusetult makstud summa tasu määramiseni olema kostja käsutuses. Hageja on seisukohal, et hagi rahuldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. 2 2-06-25559/34 Kostja vastuväited hagile
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata kui põhjendamatu ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja selgitab, et tal oli õigus pankrotihalduri tasu saada pankrotitoimkonna 17.03.2005 ja 25.05.2005 otsuste (tl 60-61, 68-70) alusel, seega ei saa Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määruse hilisemat tühistamist Tallinna Ringkonnakohtu poolt käsitleda halduri tasu maksmise õigusliku aluse äralangemisena. 14.03.2005 taotles võlgnik AS KJ pankrotimenetluse lõpetamist

§ 160lg 1 alusel ehk võlgniku avalduse alusel võlausaldajate nõusolekul.

17.03.2005 andis AS KJ pankrotitoimkond selleks oma heakskiidu, andes samas ka nõusoleku pankrotihaldurile tasu määramiseks summas 208 733 krooni, millelt tuli kinni pidada tulumaks ning millele lisandus sotsiaalmaks. Sama otsusega kinnitati pankrotimenetlusega seotud vajalike ja põhjendatud kuludena ajutise halduri tasu summas 11 210 krooni, millelt tuli kinni pidada tulumaks ja millele lisandus sotsiaalmaks, halduri bürookulud summas 63 720 krooni ja halduri poolt isiklikest vahenditest tehtud kulutused summas 37 981 krooni. Pankrotitoimkond toetus pankrotihalduri tasu määramisel võlausaldajate üldkoosoleku 18.10.2004 otsusele (tl 62-64), millega võlgniku kompromissettepaneku üle otsustamisel määrati pankrotihalduri tasu suuruseks 208 733 krooni. Hilisemalt üldkoosolek muutis otsust ja kinnitas pankrotimenetluse kuludeks 54 784,24 krooni ja pankrotihalduri tasuks 51 000 krooni, kuid Tallinna Linnakohtu 14.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/32-10429/04 need otsused tühistati. Kostja rõhutab, et pankrotitoimkond määras pankrotihalduri tasu pärast Tallinna Linnakohtu eelnimetatud otsuse tegemist. 25. mail 2005 kinnitas pankrotitoimkond halduri poolt tehtud täiendavad kulutused ning palus pankrotihalduril tasuda kõik pankrotitoimkonna 17.03.2005 otsusega kinnitatud kulud, kogusummas 412 531,18 krooni ning 25. mai 2005 otsusega kinnitatud täiendavad pankrotimenetluse kulud hiljemalt 30.05.2005 VKAS-lt laekuva summa arvel. Nimetatud palve esitati pankrotihaldurile seetõttu, et 31.05.2005 pidi toimuma kohtuistung, kus kuulus läbivaatamisele võlgniku 14.03.2005 avaldus pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 161

järgi.

§ 161

lg 3 sätestab, et pankrotimenetlust ei või lõpetada enne, kui haldur on teinud §-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162lg-s 2 nimetatud andmeid.

Ka

§ 161

lg 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse alles pärast sama §-i lg-s 3 nimetatud väljamaksete tegemist. Seega lähtudes

§ 161

lg-st 3 ei oleks kohus saanud võlgniku avalduse alusel lõpetatavat pankrotimenetlust lõpetada enne

§ 146nimetatud väljamaksete tegemist.

Järelikult ei kuulunud võlausaldajate nõusoleku alusel pankrotimenetluse lõpetamisel kohaldamisele

§ 65

lg-s 1 sätestatud pankrotihalduri tasu määramise kord, vaid antud juhul tuli pankrotihalduri tasu välja maksta enne pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. 13. Kostja on seisukohal, et

§ 65

lg 1 on üldnorm, mis kuulub pankrotihalduri tasu määramise osas kohaldamisele vaid juhul, kui lõpparuanne üldse kinnitatakse ehk pankrotimenetlus lõpetatakse

§ 157p 5 alusel (lõpparuande kinnitamisega).

Lõpparuande kinnitamisega pankrotimenetluse lõpetamine on küll pankrotimenetluse tavapärane lõpetamise viis, kuid see ei tähenda, et kõik pankrotimenetlused selliselt lõppevad.

§ 157näeb ette mitmeid pankrotimenetluse lõppemise aluseid.

14. Kostja leiab, et pankrotimenetluse erijuhtudel pankrotihalduri tasu väljamaksmine enne pankrotimenetluse lõpetamise kohta määruse tegemisest on ka ainuvõimalik lahendus, et tagada haldurile võimalus saada tema poolt tehtud töö eest tasu. Kui haldur on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuid võlgnik lepib võlausaldajatega kokku ning lõpetab pankrotimenetluse

§ 160

lg 1 alusel, on oht, et pankrotihaldurile jäävad nii halduri tasu kui tema poolt kantud 3 2-06-25559/34 kulud välja maksmata või hüvitamata. Kostja leiab, et juhinduvalt

§ 65

lg-s 1 ja 3, §-s 73 ja § 154 lg-s 2 on pankrotitoimkonna pädevus pankrotihalduri tegevuse üle järelevalve teostamine ja kohtule arvamuse esitamine halduri tasu kohta, seega

§ 162lg-s 3 sätestatud juhul pidi pankrotihalduri tasu määrama pankrotitoimkond.

Seega on võlausaldajate nõusolekul pankrotimenetluse lõpetamise korral pankrotihalduri tasu määramise ja väljamaksmise õiguslikuks ja formaalseks aluseks pankrotitoimkonna otsus tasu määramise ja väljamaksmise kohta.

1. Kostja leiab, et hageja õiguslik positsioon on ebaselge ja tema väited vastuolulised. Kui pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks õiguslik alus vajaliku kohtumääruse näol puudus, ei saa tekkida küsimustki selle hilisemas äralangemises. Pankrotimenetluse lõpetamisel erijuhtudel – pankrotimenetluse lõpetamisel võlausaldajate nõusolekul, peabki pankrotihalduri tasu väljamaksmine toimuma enne pankrotimenetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Järelikult on väär nii hageja väide pankrotihalduri tasu määramise õigusliku aluse puudumise kui selle hilisema äralangemise kohta seoses Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määruse tühistamisega.
2. Kostja on seisukohal, et ka endisel pankrotihalduril on

§ 65lg 1 mõttest tulenevalt õigus oma töö eest tasu saada.

Antud juhul on pankrotihalduri tasu summas 208 733-tulumaks=155 464 krooni kostjale välja makstud olemasoleva kohustuse täitmisena, kuna selleks hetkeks oli kostja täitnud kõik pankrotihalduri kohustused, mida selleks ajaks oli võimalik täita. Arvestades, et hilisemalt pankrotimenetlust siiski ei lõpetatud, võib teoreetiliselt asuda ka seisukohale, et tegemist oli tulevase kohustuse täitmisega VÕS § 1028 lg 1 tähenduses. Nii olemasoleva kui tulevase kohustuse täitmisena saadu on võimalik VÕS § 1028 lg-st 1 lähtuvalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostjale tasu väljamaksmise aja kohustust ei ole olemas, kunagi ei teki või on langenud ära. Järelikult puudub õiguslik ja faktiline alus kostjale pankrotihalduri tasu tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Kostjal on õigus saada tasu mitte tulenevalt tühistatud kohtumäärusest, vaid seadusest –

-st § 65 lg 1 ja lg 5 ja VÕS §-dest 627 ja

1. Kostja leiab, et hagi rahuldamine oleks ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostjal puuduvad reaalsed võimalused oma õiguste kaitseks. Kostja on esitanud tasu määramiseks avalduse pankrotti menetlevale kohtunikule, kes ei ole käesoleva ajani avaldust lahendanud.
2. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht
3. Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
5. Vaidlus puudub, et kostjale on pankrotihalduri tasu summas 155 464 krooni välja makstud 27.05.
6. Vaidlus on, kas kostja peab makstud tasu hagejale tagastama. 21.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku 4 2-06-25559/34 ning pankrotitoimkonna arvamuse. Seega pankrotihalduri tasu määramine on

§ 65lg 1 tulenevalt kohtu pädevuses.

Märgitud sätte kohaselt on pankrotihalduri tasu määramine pankrotihalduri tegevuse üle kohtuliku järelevalve teostamise vahend. Eelnimetatu on antud kohtuniku pädevusse ainuüksi põhjusel, et kohtunikul lasub kohustus teostada kogu pankrotimenetluse kestel järelvalvet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse üle (

§ 69

). Pankrotihaldurile tasu määramisel peab kohtunik kontrollima tasu suuruse seaduslikkust. Seega pankrotihalduri poolt halduritasu väljavõtmise eelduseks on kohtu poolt määratud tasu, mis on vormistatud määrusena ja mis on seadusjõus.

1. Kohus nõustub, et halduril on õigus saada tasu tehtud töö eest. Pankrotihalduri tasu suuruse, mõistlikkuse ja põhjendatuse osas ei pea kohus vajalikuks seisuskohta võtta, kuna see ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Eelnimetatu on hageja pankrotti menetleva kohtuniku pädevuses ja nagu kostja vastusest selgub on ta ka vastava sisuga avalduse esitanud.
2. Kostja arveldusarvele on makstud pankrotihalduri tasu 27.05.2005 s.o ligi kuu enne kui Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 määrusega lõpetati hageja pankrotimenetlus ja kinnitati kostja halduri tasu summas 208 733 krooni (tl 11-16). Kohus on seisukohal, et 27.05.2005 puudus kostjal õigus pankrotihalduri tasu saamiseks sõltumata sellest, et kostjal oli halduri tasu osas pankrotitoimkonna luba olemas. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust, et pankrotitoimkonna otsuse alusel toimuks haldurile tasu maksmine. Seadus on üheselt andunud haldurile tasu määramise õiguse kohtuniku pädevusse. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et pankrotitoimkonna poolt kinnitatud pankrotihalduri tasu suurus ei ole pankrotihaldurile tasu määramisel ja kinnitamisel kohtunikule kohustuslik. Kohus arvestab tavapäraselt pankrotitoimkonna arvamust, kuid see ei ole siduv tasu suuruse määramisel. Kohus on veendunud, et pankrotitoimkonna osa pankrotimenetluses omab suurt kaalu, kuid seadus ei näe ette, et pankrotitoimkond astuks kohtuniku asemele kohtuniku pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. Kohtuniku pädevuse ülimuslikkust pankrotitoimkonna suhtes kinnitab ka ilmekalt

§ 76sätestatu, et pankrotitoimkonna liikmete tasu kinnitab kohus.

Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2005 määrusega tsiviilasjas 2-2/1557/05 tühistas ringkonnakohus linnakohtu 21.06.2005 määruse täies ulatuses, sh halduri tasu kinnitamise osas (tl 17-23). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudub käesoleva ajani seaduslik alus pankrotihalduri tasu saamiseks. Kohtule ei ole esitatud seadusjõus dokumenti kostjale tasu määramise kohta. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja väide, et tema tasu summas 155 464 krooni saamine tugineb seadusele ei ole tõendamist leidnud. Seadus annab haldurile õiguse tasu saada, mille kohus määrab. Seega ei ole seaduslik tasu saamine enne kui halduritasu on kohtu poolt määratud ja vastava sisuga määrus ka jõustunud.

1. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb halduri tasuna saadu tagastada pankrotivarasse, kuni kohus määrab kostjale tasu haldurina tehtud töö eest. Kohus soovib rõhutada, et haldurile tasu määramisel ei pea kohus määrama samas suuruses tasu nagu käesolevas vaidluses on.
2. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et hagi rahuldamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostjal puuduvad reaalsed võimalused oma õiguste kaitseks. Seadus võimaldab vaidlustada kõrgema astmete kohtutes halduritasu puudutavaid lahendeid, seega kostjal on olemas reaalsed võimalused oma õiguste kaitseks.
3. Kohus soovib rõhutada TsMS § 430 lg 1 sätestatut, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Eeltoodu on otstarbekas juhul kui kinnitatakse kostja halduritasu hageja pankrotti menetleva kohtuniku poolt, milline istung kostja esindaja teate kohaselt toimub 03.10.
4. 5 2-06-25559/34 Menetluskulud
5. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6