← Eesti

2-05-21432/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

  1. oktoobril 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-21432 (endine nr 2/31-26634/04) Kohtuasi RVOÜ ja UU hagi AS TOvastu 15.11.2005.a. nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja kostjal XXX, Tallinnas asuva kinnistu käsutamise keelamiseks nõukogu nõusolekuta Menetlusosalised Hageja: RVOÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) Hageja: UU(i k XXX, elukoht XXX) hagejate esindajad advokaat Ants Mailend ja advokaat Ingeri Luik (Advokaadibüroo XXX) Kostja: AS TO(reg kood XXX, asukoht XXX), kostja esindaja advokaat Toomas Vaher (advokaadibüroo XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 31.08.2006 ja 08.09.2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon. Jätta rahuldamata RVOÜ ja UU hagi AS TO vastu 15.11.2005.a. nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja kostjal XXX, Tallinnas asuva kinnistu käsutamise keelamiseks nõukogu nõusolekuta. Menetluskulude jaotamine Jätta hagejate kohtukulud hagejate endi kanda. Välja mõista RVOÜ-lt ja UU kummaltki 25.000.- ( kakskümmend viis tuhat ) krooni AS TO kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
  2. Hageja RVOÜ on kostja aktsionär, kellele kuulub 50 % kostja aktsiatest. Hageja UU on kostja nõukogu liige. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXX, Tallinn.
  3. Hagiavalduses märgitu kohaselt sai hagejatele teatavaks, et 15.11.2005 viidi läbi kostja nõukogu koosolek, mille protokolli kohaselt otsustas nõukogu muuhulgas anda nõusoleku 21374/175937 suuruse mõttelise osa müügiks kinnistust XXX Tallinnas.
  4. Kohtusse esitatud hagiavalduses paluvad hagejad tuvastada kohtul AS-i TO nõukogu 15.11.2005 otsuste (protokoll nr. 5/05-23) tühisuse või alternatiivselt tunnistada nimetatud otsused kehtetuks ja keelata kostjal XXX, Tallinnas asuva kinnistu käsutamine nõukogu nõusolekuta.
  5. Hagejad põhjendavad esitatud nõudeid järgmiste asjaoludega : - hageja UU väidetel teda kui kostja nõukogu liiget 15.11.2005 AS TO(edaspidi TOP) nõukogu koosolekule ei kutsutud, mistõttu tal puudus võimalus nõukogu koosolekul osaleda; - UU väidetel ei saanud ta kätte 11.11.2005 talle väidetavalt ET poolt e-kirjaga saadetud kutset nõukogu koosolekule. Pealegi ei olnud nõukogu sekretär ET õigustatud isikuks nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks, vaid seda oleks pidanud tegema nõukogu esimees. Kutse kättesaamise tõendamise koormus lasus kostjal, kostja seda tõendanud ei ole; - UU ei teatatud koosoleku toimumisest ka muul viisil. UU on seisukohal, et tegelikkuses ei lepitud 08.11.2005 TOP-i nõukogu koosolekul kokku ega tehtud teatavaks 15.11.2005 koosoleku kokkukutsumise asjaolusid nagu väidab kostja, mistõttu ei saa lugeda ÄS § 321 lg 1 nõudeid 08.11.2005 koosolekul osalemise kaudu täidetuks. Pealegi ei ole 08.11.2005 koosoleku protokoll usaldusväärne tõend, sest see on osade nõukogu liikmete poolt alla kirjutamata, mistõttu protokoll ei vasta ÄS § 321 lg 4 nõuetele.
  6. Hagejad on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust puudus kostja nõukogul 15.11.2005.a õigus ÄS § 321 lg 5 kohaselt otsuseid vastu võtta ning sellel koosolekul vastu võetud otsused on tühised. Kinnistu käsutamise otsuse poolt hääletas kolm nõukogu liiget, kaks olid vastu. Kuna nõukogus on kuus liiget, poleks UU osalemise korral nimetatud otsust vastu võetud, sest UU ei oleks sellega nõustunud.
  7. Hagejad ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt on TOP-i nõukogu koosolekute kokkukutsumise osas välja kujunenud tava, et nõukogu järgmise koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustatakse eelmise koosoleku lõpus nõukogu esimehe ettepanekul. 08.11.2005.a nõukogu koosolekul räägiti uue nõukogu koosoleku toimumise võimalikust ajast, kuid nõukogu esimees 08.11.2005.a nõukogu koosolekut 15.11.2005.a kokku ei kutsunud. Kokku lepiti üksnes selles, et juhul kui vahepeal on tehingute tingimuste osas midagi selgunud, siis kutsub nõukogu esimees koosoleku kokku.
  8. Samuti ei nõustu hageja kostja vastuväitega, et nõukogu koosoleku kokkukutsumisena on käsitletav TOP-i sekretäri ET 11.11.2005.a e-kiri, kuivõrd koosoleku kokkukutsumine eeldab 2 selle edastamist nõukogu esimehe poolt (juhul, kui see edastatakse lihtkirjalikult, siis nõukogu esimehe poolt allkirjastatult, kui e-posti teel, siis nõukogu esimehe e-posti aadressilt, kui telefoni teel, siis nõukogu esimehe poolt).
  9. Hagejad esitasid oma nõuete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena Krediidiinfo faktiraporti AS-i TOP kohta, Tallinna linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljavõtte kinnistu kuulumise kohta kostjale, TOP-i põhikirja, 15.11.2005.a. TOP-i nõukogu koosoleku protokolli, UU poolt 15.11.2005.a. saadetud e-kirja AA ja ET poolt saadetud e-kirja koos selle manuses oleva lepingu projektiga kõigile nõukogu liikmetele. Hagejad taotlesid üle kuulata kohtuistungil ka tunnistajad ATja AT. Kostja vastuväited ja põhjendused
  10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et AS-i TO15.11.2005.a nõukogu koosoleku otsused on kehtivad ning puuduvad alused nõukogu koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.
  11. Kostja vastuväidete kohaselt hagile oli UU teadlik 15.11.2005.a. toimuvast TOP-i nõukogu koosolekust, sest: - UU teatati TOP-i nõukogu koosoleku kokkukutsumisest vastavalt nõukogu koosoleku kokkukutsumise osas väljakujunenud tavale, millise kohaselt iga järgmise nõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustatakse eelmise koosoleku lõpus nõukogu esimehe ettepanekul ning enne koosoleku toimumist tuletab TOP-i sekretär e-posti teel nõukogu liikmetele nõukogu esimehe nimel veelkord meelde koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ning edastab vajadusel dokumente. TOP-i nõukogu 15.11.2005.a koosolek kutsuti kokku eelkirjeldatud tava järgides. TOP-i nõukogu 08.11.2005.a koosolekul otsustati, et järgmine nõukogu koosolek on 15.11.2005 ning päevakorras on hotellihoone aluse ja teenindamiseks vajaliku maa võõrandamise otsustamine. 08.11.2005.a koosolekul osalesid kõik nõukogu liikmed, k.a. UU; - UUon ka ise oma 15.11.2005.a e-kirjas nõukogu liikmele ATle ning AA viidanud sellele, et ta oli teadlik nõukogu koosoleku toimumisest nimetatud päeval. - lisaks 08.11.2005.a koosolekul toimunud teavitamisele järgmisest nõukogu koosolekust saatis TOP-i sekretär ET11.11.2005.a kõigile TOPi nõukogu liikmetel, k.a. UUile tema e-posti aadressile nõukogu esimehe palvel e-posti teel teate, millel oli täpselt ära määratud koosoleku toimumise aeg ja koht, samuti see, et päevakorra esimeseks punktiks oli TOP-i juhatusele volituste andmine hotellihoone aluse ja teenindamiseks vajaliku maa-ala võõrandamiseks. See teade saadeti välja kell 15:40 ja see jõudis ligikaudu samal ajal ka UU’i sissetulevate e-kirjade hulka. Nimetatut kinnitab IT-asjatundja JB arvamus milles märgitakse, et kõnealune e-kiri on liikunud läbi serverite kell 15:40 ilma mingite tehniliste tõrgete või viivitusteta; - UU sai ET poolt 11.11.2005.a. saadetud teate kätte ja oli teadlik nõukogu koosoleku toimumisest
  12. novembril 2005.a. enne koosoleku algust. See on tõendatud AA ja UU vahel vahetatud elektroonilise kirjavahetusega, milliste manuseks oli TOP-i müügilepingu projekt ja selle kavandatava sõlmimise kuupäev 17.11.2005.a., kusjuures UU on teinud sellele omapoolsed kommentaarid. AA ja UU vahel 15.11.2005.a. vahetatud elektroonilise kirjavahetuses on viidatud „tänasel” nõukogu koosolekul arutamisele tulevatele küsimustele, kusjuures kirjavahetus nimetatud isikute vahel on toimunud enne koosoleku toimumist; - teine nõukogu liige A. T töötas vaidlusalusel ajal U. Uiga igapäevaselt kõrvuti kabinettides ning vastavalt A. T i tunnistusele vestles ta U. Uiga umbes 3-4 korda päevas ning vastavalt A. T i tunnistustele vestles ta kindlasti U. Uiga ka samal päeval enne koosolekut ning et neil võis juttu olla ka samal päeval toimuvast koosolekust.
  13. Kostja vastuväidete kohaselt hagile otsustasid 15.11.2005.a. koosolekul kõik 5 kohaletulnud 3 nõukogu liiget, et koosoleku kvoorum on koos ja kinnistu mõttelise osa müügi küsimuse võib panna hääletusele. Alles hiljem põhjendasid otsuse vastu hääletanud nõukogu liikmed A. T ja A. Toome oma vastuhääletamist sellega, et hääletamise oleks justkui võinud edasi lükata. Samas ei olnud mitte mingisugust õiguslikku ega sisulist alust otsustamist edasi lükata.
  14. Kostja on ka seisukohal, et TOP-i nõukogu
  15. novembri 2005 koosoleku protokoll on kehtiv dokument ning kolme allkirja puudumine või protokolli tavatu number ei muuda protokolli õiguslikult ega tõenduslikult olematuks. Kohtuistungil leidis tõendamist et
  16. novembri 2005 koosoleku protokolli vormistamine toimus hiljem kui
  17. novembri 2005 koosoleku protokolli vormistamine, sest
  18. novembri 2005 protokoll koostati ja allkirjastati koheselt pärast koosoleku toimumist, kuid eelmine protokoll oli selleks ajaks veel vormistamata.
  19. Lisaks kõigele eeltoodule leiab kostja, et hagejad on minetanud õiguse tugineda
  20. novembri 2005 nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra väidetavale rikkumisele kuna U. U ise on rikkunud nõukogu liikme hoolsuskohustust. Nõukogu liikme hoolsuskohustuse täitmise korral ei oleks saanud tekkida olukorda, kus nõukogu liige ei olnud väidetavalt teadlik nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. Olukorras, kus isegi UU möönab, et tema juuresolekul arutati
  21. novembril 2005 uue koosoleku toimumise ajana
  22. novembrit 2005, oleks iga teine mõistlikult käituv nõukogu liige võtnud koosoleku kokkukutsumise teadet tavapärasel ajal mitte saades ühendust nõukogu esimehega või nõukogu sekretäriga, et üle kontrollida nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht. Nõukogu koosolekute toimumise päevadeks valiti teisipäevad just seepärast, et nõukogu liikmed U. U ja A. T elasid Tartus ning nad viibisid Tallinnas vaid teisipäeviti. Omalt poolt mittemingisugust aktiivsust üles näidates võttis U. U endalt ise võimaluse osaleda koosolekul või esitada vastuväiteid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta. Hagejate väide nagu nõukogu liikmed ei peakski juhtima nõukogu esimehe tähelepanu nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra nende arvates järjepidevale rikkumisele, on selges vastuolus nõukogu liikme hoolsuskohustusega ja hea usu põhimõttega. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et AT ja UU on ka RVOÜ juhatuse liikmed ning AT oli
  23. novembri 2005 koosolekul kohal ega taotlenud koosoleku uuesti kokkukutsumist seoses kokkukutsumise korra rikkumisega, vaid vastupidi olid RVOÜ poolt nimetatud kohalviibinud nõukogu liikmed ATja AT nõus koosoleku läbiviimisega, kuigi võinuks koosolekult lahkumisega põhjustada selle ärajäämise kvoorumi puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejate poolt nõukogu koosoleku otsuste vaidlustamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
  24. Kostja ei nõustu ka hagejate väidetega nagu oleks TOP-i hotellihoone müügi tehing AS-i TO huve kahjustav. Kostja on seisukohal, et selline hagejate seisukoht on paljasõnaline, tegelikult oli tegemist turuhinnaga tehinguga, mis oli igakülgselt TOP-i huvides.
  25. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena TOP-i nõukogu 01.11.2005, 08.11.2005 ja 15.11.2005.a koosoleku protokollid; TOPi sekretäri ET11.11.2005 ekirja TOP-i nõukogu liikmetele 15.11.2005.a koosoleku kokkukutsumise kohta, TOP-i nõukogu koosolekute protokollid nr 6/02-3 (19.03.2002), nr 7/02-4 (26.03.2002), nr 8/02-5 (02.04.2002), nr 9/02-6 (09.04.2002), nr 3/06-26 (20.04.2006) ja TOP-i nõukogu koosolekute kokkukutsumise teated (07.02.2002, 12.03.2002, 19.03.2002, 26.03.2002, 02.04.2002, 09.04.2002, 14.05.2002, 28.06.2002,26.09.2002, 07.11.2002, 06.03.2003, 16.09.2003, 25.11.2003, 02.03.2004, 15.03.2004, 13.07.2004 02.12.2004, 16.03.2005, 06.06.2005, 01.11.2005, 15.11.2005), U. Ui ekirja AA ja T. T ile (saadetud 15.11.2005 kell 21.09), AS BCS Infra IT-juhi JB arvamuse koos sellele lisatud väljatrükkidega e-kirjadest aadressilt XXXsaadetud 15.11.2005 (kell 13.24) koos internetipäisega, aadressilt XXXsaadetud 15.11.2005, aadressilt XXX saadetud 15.11.2005 (kell 18.51) koos internetipäisega, aadressilt XXX saadetud 11.11.2005 ja 14.11.2005 koos internetipäistega; AAe-kirja väljatrüki 11.11.2005 koos manusega, AAe-kirja väljatrüki 07.11.2005 kell 8.19 koos manustega ja AAe-kirja väljatrüki 07.11.2005 kell 8.21 koos 4 manusega ning väljatrüki AAarvuti sissetulevate kirjade hulgast, kust nähtuvad U. Ui 15.11.2005 e-kirjade saabumise kellajad. Kostja taotles oma vastuväidete tõendamiseks üle kuulata ka tunnistajad AA, AA, RT ja ET. Kohtuotsuse põhjendused.
  26. Kohus on seisukohal, et materiaalõigusliku alusena kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele ÄS § 321 lg 1, mille teise lause kohaselt kutsub aktsiaseltsi nõukogu kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ning sama paragrahvi lõige 5, mis sätestab, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
  27. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et RVOÜ on 50 % ulatuses kostja aktsiate omanik ja UU on kostja nõukogu liige, ei vaidle ka selle üle, et UU 15.11.2005.kostja nõukogu koosolekul ei osalenud ega ka sellel koosolekul vastuvõetud nõukogu otsuseid heaks ei kiitnud, tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks poolte vahel jõuda vastusteni küsimusele kas UU oli teadlik 15.11.2005.a. toimunud kostja nõukogu koosolekust või rikuti 15.11.2005.a. kostja nõukogu koosoleku kokkukutsumisel seaduse või põhikirja nõudeid, mistõttu ei olnud nõukogu õigustatud nimetatud koosolekul otsuseid vastu võtma ja sellel koosolekul vastuvõetud otsused on tühised.
  28. Hageja UU väidete kohaselt teda 15.11.2005.a. kostja nõukogu koosolekule ei kutsutud, kostja nõukogu sekretäri ET poolt 11.11.2005.a. saadetud teadet koosoleku toimumise kohta ta kätte ei saanud ning pealegi ei olnud ET nõukogu sekretärina õigustatud nõukogu koosolekut kokku kutsuma, vaid seda oleks pidanud tegema nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Lisaks sellele väidab hageja, et tava kostja nõukogu koosolekute kokkukutsumiseks ei olnud ning 08.11.2006.a. koosolekul 15.11.2006.a. koosoleku toimumises kokku ei lepitud. Kostja seevastu väidab, et TOP-i nõukogu koosolekute kokkukutsumistel oli väljakujunenud tava, mille kohaselt järgmise koosoleku toimumise aeg lepiti kokku eelmisel koosolekul, UU viibis 08.11.2005.a. nõukogu koosolekul kus lepiti kokku 15.11.2005.a. koosoleku toimumise aeg ja koht, teate koosoleku toimumise kohta koos lisadega saatis veel täiendavalt välja ka nõukogu sekretär ET, kes teatas toimuvast koosolekust nõukogu esimehe nimel ning UU sai ET poolt saadetud teate kätte ja oli teadlik koosoleku toimumisest, mida kinnitab ka UU elektrooniline kirjavahetus teiste nõukogu liikmetega enne koosoleku toimumist
  29. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite - kostja nõukogu protokollide ( t/l 52-61 ja 148 – 168) ja TOP-i nõukogu sekretäri ET poolt saadetud teadetega TOP-i nõukogu liikmetele ning tunnistajate AT, (t/l 240), AAe ( t/l 242), RT(t/l 247), ET( t/l 251) ning AA( t/l 254) ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et TOP-i nõukogu koosolekute kokkukutsumisel oli aastate jooksul väljakujunenud tava, mille kohaselt iga järgmise nõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord otsustati eelmise koosoleku lõpus nõukogu esimehe ettepanekul ning enne koosoleku toimumist tuletas TOP-i sekretär e-posti teel nõukogu liikmetele nõukogu esimehe nimel veelkord meelde koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra ning edastas vajadusel dokumente.
  30. Asja arutamise käigus uuritud tõenditega leidis tõendamist, et vaidlustatud 15.11.2005.a. TOP-i nõukogu koosolek kutsuti kokku kohtuotsuse p-s 19 märgitud tava järgides, s.o. 08.11.2005.a. koosolekul, kus viibisid kõik nõukogu liikmed, k.a. UU, lepiti kokku, et järgmine nõukogu koosolek toimub 15.11.
  31. Seda tõendab 08.11.2005.a. nõukogu koosoleku protokoll ( t/l 55). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et kõik nõukogu liikmed ei kirjutanud koosoleku protokollile alla ei tee koosolekul vastuvõetud otsuseid õigustühiseks, kuigi ÄS § 32 lg 4 kohaselt oleks pidanud nõukogu liikmed koosoleku protokollile alla kirjutama või kui nad 5 sellega nõus ei olnud, siis oleks tulnud protokollida nende eriarvamused. Lisaks nimetatud kirjalikule tõendile kinnitasid 15.11.2005.a. koosoleku kokkukutsumise otsustamist 08.11.2005.a. koosolekul ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad AA ( t/l 242), RT( t/l 247) ja AA( t/l 254) ning andsid ütlusi sellest, et koosoleku toimumise käik on protokollis õigesti kajastatud. Miks 08.11.2005.a. protokoll kannab tavapärasest erinevat numbrit, selgitas kohtuistungil oma ütluste andmise käigus tunnistaja ET.
  32. Asjaolu, et ET saatis lisaks 08.11.2005.a. koosolekul vastuvõetud otsusele korraldada järgmine koosolek täpselt nädala pärast, välja ka nõukogu esimehe teate 15.11.2005.a. koosoleku toimumise kohta, on tõendatud 11.11.2005.a. väljasaadetud ET e-kirjaga ja selle manusega, milles märgitakse, et nõukogu esimehe palvel teatab ET15.11.2005.a. kell 14.00 toimuvast AS TOP nõukogu koosolekust ja seal arutamisele tulevast päevakorrast ( t/l 60 ja 309). Kohus on seisukohal, et ET on tema poolt välja saadetud e-kirja manuses märkinud, et nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees ning see, et e-kiri on välja saadetud ETe-maili aadressilt ei tee veel teda isikuks kes koosoleku kokku kutsub nagu ekslikult leiavad hagejad. Nimetatud e-kirja internetipäise kohaselt saatis ETe-kirja välja kõigile nõukogu liikmetele kl 15.40, k.a. hageja UU e-maili aadressile XXX. Seda, et UU talle ET poolt saadetud elektronkirja ka kätte sai, kinnitab ET kohtuistungil antud tunnistus, mille kohaselt kopeeris ta kõigi adressaatide aadressid eelmisest e-mailist, et olla veendunud, et kiri õigetele adressaatidele läheks ning veateadet selle kohta, et UU saadetud e-kiri läbi ei läinud, talle ei tulnud. Ka tunnistajad AA ja RT andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad said kätte ET poolt saadetud e-maili 11.11.2005.a. Seda, et nimetatud e-kirja saatmise ET poolt ja selle saabumine AA arvutisse oli 11.11.2005 15.40 tõendab ka dokumentaalse tõendina käsitletav eriteadmistega isiku IT spetsialisti JB kirjalik arvamus ( t/l 301-302).
  33. Kohus on seisukohal, et lisaks kõigele eeltoodule tõendavad asjaolu, et UU oli teadlik 15.11.2005.a. kell 14.00 toimuvast AS TOP nõukogu koosolekust veel AT kohtuistungil tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt ei saa ta välistada, et rääkis UU iga ka enne 15.11.2005.a. koosolekut samal päeval toimuvast koosolekust ( t/l 240), UUe-kiri AAja ATle
  34. novembrist 2005.a., mis internetipäise kohaselt oleks nagu UU poolt välja saadetud kell 15.43 (t/l 304), kuid on tegelikult välja saadetud IT –spetsialisti JB kirjaliku arvamuse kohaselt kell 13.24 ( t/l 299), sest nimetatud kirjale on AA vastanud UU juba samal päeval kell 13.32, mida kinnitab samuti spetsialist arvamus ( t/l 306) ning ka 14.11.2005.a. kl 16.01 ET poolt kõigile nõukogu liikmetele e-kirja manusena väljastatud kavandatava lepingu projekt ( t/l 311). Seda, et kõigil nõukogu liikmetel oli olemas kogu vajalik info tehingu tegemiseks tõendavad AApoolt kõigile nõukogu liikmetele e-kirjade manustena saadetud lepingu tekst ja selle lisad ning mis väljastati 07.11.2005.a. ja 11.11.2005.a.
  35. Kohus ei nõustu aga kostja väitega sellest nagu oleks hagejad minetanud õiguse tugineda 15.11.2005.a. nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra väidetavale rikkumisele kuna UUise on rikkunud nõukogu liikme hoolsuskohustust jättes kontrollimata kas eelmisel koosolekul kokkulepitud nõukogu koosolek ikka toimub juhul kui ta väidetavalt tavapärast teadet nõukogu sekretärilt või esimehelt ei saanud ja, et hagejate poolt nõukogu koosoleku otsuste vaidlustamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 3 lg 1 on isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Hagejad on hagi alusena näidanud asjaolu, et hagejat UUi, kes on kostja nõukogu liige nõukogu koosolekule ei kutsutud ja uue koosoleku toimumist eelmisel koosolekul kokku ei lepitud. Kohus on seisukohal, et kuna väidetav hageja õigus on kaitstud ÄS § 321 lg 5 sätestatud normiga, ei ole hagejad minetanud õigust vaidlustada nõukogu koosolekul vastu võetud otsuseid hagi alusena näidatud asjaoludel ning koosoleku otsuste vaidlustamine ei ole ka vastuolus hea usu põhimõttega. 6
  36. Asjaolu, nagu oleks TOP-i hotellihoone müügitehing AS-i TOP huve kahjustav, jäi kohtuistungil hageja paljasõnaliseks väiteks, pealegi ei ole hageja nimetatud alusel kostja nõukogu otsuseid vaidlustanud ega oma seetõttu ka vaidluse lahendamisel tähtsust.
  37. Kõiki poolte poolt kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtuistungil leidis veenvalt tõendamist, et UUoli teadlik 15.11.2005.a. kell 14.00 toimuvast AS-i TOP nõukogu koosolekust ja äriühingu nõukogu kokkukutsumisel ei olnud rikutud ei seaduse ega põhikirja nõudeid, millest tulenevalt oli nõukogu õigustatud 15.11.2005.a. koosolekul otsuseid vastu võtma ja nende otsuste tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamise küsimust käesoleva hagi alusena näidatud asjaoludest tulenevalt tõusetuda ei saa, sest hageja väidetel rikuti nõukogu koosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud korda, mis ÄS § 321 lg 5 alusel toob kaasa otsuste tühisuse. Kuna kohus asus kohtu käsutuses olevaid tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et vaidlustatud koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, puudub kohtul alus ka keelata AS-il TOP XXX, Tallinnas kinnistu käsutamiseks ilma nõukogu nõusolekuta nagu on hageja oma kolmanda nõudena hagiavalduses esitanud.
  38. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagejad kohtukulude väljamõistmist kostjalt ei taotlenud. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, mis vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale koosneb tasust õigusabi eest kokku summas 111.566,90 krooni. Hageja kostja kohtukulude suurust ei vaidlustanud. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 sätestatust ning tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata tuleb kostja esindaja õigusabikulu jätta hagejate kanda. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega ja kohtuistungite kestvust ning juhindudes ka justiitsministri 23.08.1999.a. määrusest nr 42, millega kehtestatakse hinnata hagide puhul vastaspoolelt väljamõistetavaks õigusabikulu piirmääraks 50.000.- krooni, tuleb kummaltki hagejalt välja mõista kostja kasuks tema esindaja poolt osutatud õigusabi kulude katteks 25.000.- krooni. Kohtunik: 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.