lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. OÜ K ja SK sõlmisid 18.09.2006 omavahel rendilepingu. Lepingu punkti 2 kohaselt andis hageja kostjale tasu eest kasutamiseks korterid 1, 2, ja 3 asukohaga XXX, Tallinn. Rendilepingu p 4.4 kohaselt tuli tasuda kommunaalteenuste eest, kostjal on võlgnevus 2006 oktoober 179.10 krooni vee eest, 2006 oktoober 632.65 krooni prügiveo eest, 2007 jaanuar 2625.40 krooni vee ja elektri eest, 2007 aprill 2210.06 vee ja elektri eest. 01.05.2007 sõlmisid pooled uue rendilepingu, mille esemeks olid korterid 1,2, 3 ja 5 XXX. Lepingu punkti 4.2 kohaselt kohustus rentnik tasuma 7000 krooni renti ning kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on 2007 mais elektri eest 3054 krooni, 2007 mai vee eest 1051.30 krooni, 2007 mai 7000 krooni rendi eest, 2007 juuni 1027.70 elektri eest, 2007 juuni 641 krooni vee eest, 2007 juuni 7000 krooni rent ja juuli 7000 krooni rent. Hageja palub välja mõista 32 421.21 krooni. Kostjale on dokumendid edastatud Põhja Politseiprefektuuri Ida – Harju Politseiosakonna vahendusel, kirjaliku vastuse nõude on kostja kätte saanud 12.10.2007 ja kutse kohtuistungile ilmumiseks tema elukaaslane 28.01.2008. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud ega kohtuistungile ilmunud.
lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule.
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles toimunud kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja kohalolekuta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohaldamisele kuulub VÕS § 271, mil üürilepinguga kohustub üks isik ( üürileandja) andma teisele isikule ( üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu ( üüri). Kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmisid pooled 18.09.2006 aastal rendilepingu, rentnik kohustus tasuma renti 6000 krooni kuus ning lepingu p 4.
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid asjaga seotud kulusid ( kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Vastav kokkulepe kajastub rendilepingutes. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on palunud jätta kostja kanda hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.