lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas
§-ga 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 19.06.2006.a arvelduskontolt nr 221010386250 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „Hagiavaldus ühisvara jagamise kohta“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 7 375 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 3 687.50 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda xxx arvelduskontole nr xxx Hansapangas.
lg2 kohselt kannab menetluskulud hageja kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist kostja poolt nõude täitmine.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 4 võib 2 2-06-11073 kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 300 000 krooni maksimaalselt 70 000 krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 287 500 krooni, kostja on palunud välja mõista 12 517.30 krooni, mis jääb kehtestatud piirmäära sisse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 12 517.30 krooni. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi seoses tõendi hankimisega hageja taotlusel04.04.2007.a määruse alusel on tasutud riigivahenditest notarile 251.35 krooni pärimistoimikust koopia tegemise eest. Nimetatud kulu on asja läbivaatamiskulu lähtudes
Kuna kohus peab tagastama hagejale poole tasutud riigilõivust, on otstarbekas tasaarveldada asja läbivaatamiskulu tagastatava riigilõivuga. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.