Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (
lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Abielu kestel sündisid FDV XXX.a. ja FZV, XXX.a. Hageja palub abielu lahutada, sest kostja ei osale laste kasvatamisel, kooselu lõppes juba kaks aastat tagasi. Hageja palub välja mõista elatise 1800 krooni kummalegi lapsele ja abielu lahutada. Kostja on nõus abielulahutusega ning elatise maksmisega 1800 krooni lapse kohta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et hageja seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus, kostja on peresuhete lõppemist kinnitanud. Pooled ei ole esile toonud, et abielulisi suhteid oleks võimalik jätkata. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hagi asjaolude kohaselt on lapsed poolte kokkuleppel AVelukohas. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 30.05.2007. a., elatis kuulub väljamõistmisele alates 30.05.2007.a., hageja selgituse kohaselt kostja elatist hagi esitamisest ei ole maksnud. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise suuruse osas esitanud, loeb kohus selle tõendatuks.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse § - le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.