KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-410 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 1.

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

31. Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis kostja poolt 31.01.2007 kohtuistungil esitatud taotluse täiendavate vastuväidete ja tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, kuivõrd vastuväited ja tõendid olid ilma mõjuva põhjuseta esitatud hilinemisega ning nende menetlemine oleks tinginud asja lahendamise viibimist.

§ 329

lg 1 kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kuid neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 13.09.2006 eelistungil määrati pooltega kooskõlastatult põhihagi arutamise aeg 31.01.2007, kusjuures kohus selgitas pooltele, et uusi väiteid ja tõendeid enam esitada ei saa. Seejuures kostja ei teavitanud kohut, et tal ei ole õnnestunud kõiki tõendeid veel saada ega palunud lisaaega. Kostja poolt välja toodud põhjuseid selle kohta, et kostja töötajad ei leidnud kirjavahetust varem arhiivist üles või ei andnud kostja seaduslik esindaja tõendit varem advokaadile, ei pidanud kohus põhjendatult mõjuvateks põhjusteks. Samuti ei anna vastuhagi esitamine kostja poolt alust esitada põhihagile hilinenult uusi vastuväiteid ja tõendeid, seda enam, et kohus eraldas vastuhagina esitatud nõude iseseisvasse menetlusse. 32. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt tõendite hindamisel ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Kohus hindas ja analüüsis piisava põhjalikkusega kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud Vene Föderatsiooni Riikliku Tollikomitee kirja ja AS Eesti Merelaevandus arvamust ning I.P ütlusi väetiste loomuliku kao esinemise kohta. Kohus lähtus sellest, et pooltevaheline leping ei näinud ette loomuliku kao arvestamist ning samuti puudus pooltel praktika, et 5

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma väidet tõendanud kostjapoolse kirjaliku tunnistusega, millest ilmneb nii kohustuse olemus, suurus kui lubatud tasumise tähtaeg. Kostja ei ole aga oma väite kohta, et hageja võttis endale kohustuse tasuda kostja eest AS-le Eesti Raudtee võlgnevus, mis tekkis

1. aastal seoses vagunite jõudeseisuga, mingeid tõendeid esitanud. Hageja ei ole sellise kohustuse võtmist kunagi tunnistanud.
2. Ammooniumnitraadi ja karbamiidi kahjustumisest tekkinud kahju osas esitatud vastuväited on kohus otsuses tõenditele tuginedes ümber lükanud. Kohus viitas tõenditele, millest nähtub, et hageja ei hoidnud kaupa enda huvides kostja laos, vaid kostja pidas seda kinni. Samuti on väetiste kahjustumise kohta koostatud kostja esindaja juuresolekul vastavad aktid. Uuringute aruandele keeldus kostja alla kirjutamist kuigi oli juures. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kohtu põhjendusi ümber lükanud.
3. Pärast maakohtu otsuse tegemist on kuulutatud välja kostja pankrot ning apellatsioonimenetluses esindas kostjat pankrotihaldur. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ringkonnakohtu istungil pankrotihalduri poolt esitatud uued vastuväited, kuna pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette asja algusest peale uuesti läbivaatamist kostja pankrotistumise tõttu.

§ 652

lg 5 sätestab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. TsM§ § 634 kohaselt on apellandil õigus muuta või täiendada apellatsioonkaebust üksnes kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. 36. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei ole esitanud. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 6