2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, samuti puudutatud isiku vastuväidetega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) sätetele Eesti Vabariigi ning Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) ning välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958 New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni artikli 3 kohaselt iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. Konventsiooni artikli 5 kohaselt otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et esineb üks või mitu artiklis 5 loetletud asjaoludest. Tulenevalt
lg 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigusust sisuliselt ei kontrollita. Välislepingu artiklis 43 on sätestatud otsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumise alused. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud välislepingu artiklis 43 loetletud aluseid. Käesolevas asjas on puudutatud isik kohtule esitatud vastuses teavitanud et puudutatud isiku juhatuse liige xxx viibis vahekohtu istungi toimumise ajal Ukrainas. Seega oli puudutatud isik asja arutamisest Ukrainas teadlik ning puudutatud isik ei ole esitanud kinnitust selle kohta, et tal ei olnud võimalik mingil muul põhjusel vastuväiteid esitada ning oma õigusi mõistlikult kaitsta. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud hagimaterjalide, kohtukutse ja kohtuotsuse kättesaamise fakte. Vastavalt kohtule esitatud tõendist toimetati hagimaterjalid puudutatud isikule kätte 05.08.2005, kohtukutse sai puudutatud isik kätte 29.09.2005. Seega oli puudutatud isikul piisavalt aega oma vastuväidete koostamiseks ja esitamiseks. Puudutatud isik taotleb jätta avaldus rahuldamata, kuna: 1) puudutatud isik ei ole sõlminud vahekohtu kokkulepet ning 2) vahekohus jättis menetlusnorme rikkudes läbi vaatamata xxx taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning kohtuistung viidi läbi puudutatud isiku vastuväiteid ja taotlusi arvestamata. Kohus leiab, et nimetatud vastuväited on suunatud tõendite hindamisele, mis tulenevalt
Käesoleval juhul saab kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, kontrollida välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi ning kohus ei saa kohtulahendi õigusust sisuliselt kontrollida. Tulenevalt
lg 2 saab kohus jätta vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistada vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. Kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, saab poole avalduse alusel või omal algatusel tühistada vahekohtu otsuse kui vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus või vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (
Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine
3 Harju Maakohtule esitatud Ukraina arbitraažikohtu otsusest nähtuvalt tuleneb vahekohtu pädevus pooltevahelise vaidluse lahendamisel 10.03.2005 Romnõ linnas sõlmitud kokkuleppest, milles avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku, et igasugune vaidlus, mis tekib 05.01.2005 sõlmitud lepingu nr 1 pinnalt, lahendatakse Ukraina Kaubandus- ja Tööstuskoja juures asuvas Rahvusvahelise Kommerts Arbitraažikohtus Ukraina õiguse alusel ainuisikulise vahekohtuniku poolt. Kokkuleppes sätestati samuti istungi kohaks Kiievi linn ja arutamise keeleks vene keel. Asjaolu, kas lepingud on kehtivad või mitte, on tõendite hindamise küsimus, mis kuulub vaidlust lahendava vahekohtu pädevusse. Kohus, kus vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist taotletakse, ei saa otsuse aluseks olevaid tõendeid uuesti ümber hinnata. Asjas esitatud dokumentidest ja puudutatud isiku vastusest nähtuvalt tunnistas puudutatud isik oma tegudega lepingute kehtivust ja Ukraina arbitraažikohtu pädevust. Seda kinnitab asjaolu, et puudutatud isik ei vaidlustanud pärast hagimaterjalide ega ka kutse kättesaamist kohtu pädevust ning soovis istungil osaleda. Väide, et vahekohus rikkus menetlusnorme, kui jättis läbi vaatamata xxx taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, ei kuulu käesoleva kohtu poolt hindamisele. Võimalik menetlusnormide rikkumine välisriigi vahekohtu poolt võib olla vahekohtu otsuse tühistamise aluseks tulenevalt
lg 2 p 1, 2, kui selline rikkumine viis otsuse tegemiseni, mis on vastuolus Eesti avaliku korraga või heade kommetega. Käeolev vahekohtu otsus ei ole vastuolus Eesti avaliku korra ega heade kommetega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Ukraina Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva Rahvusvahelise Kommertsi Arbitraažikohtu 27.10.2005 otsus nr 133e/2005 kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele.
lõike 5 kohaselt peab täitmisele kuuluv rahasumma olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Euro kurss eesti krooni suhtes on 1 EUR = 15.6466 EEK.
lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 tuleb avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 5 protsenti otsusega lahendatud asja hinnast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 10 000 krooni. Käesolevas asjas on see 5 169.90 krooni. Kuna riigilõiv on avalduselt tasumata, võib tulenevalt
Vastavalt
lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt
lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (
Meeli Kaur Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.