2-07-46121/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-46121 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2007.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi Iirimaa keskasutuse kaudu saabunud HH`i taotlus lapse tagastamiseks Iirimaale Haagi lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel 13.12.2007.a. Kohtuistungi toimumise kuupäev Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud avaldaja HH avaldaja HHi esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob tõlk Karin Keerdo puudutatud isik JŠ puudutatud isiku esindaja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann tõlk Galina Tael puudutatud isik H HH (ik XXX) puudutatud isiku H HHi esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi XXXVallavalitsus eestkosteasutusena esindaja Helle Söönurm RESOLUTSIOON Jätta HHi taotlus, kohustada JŠt poolte XXXsündinud laps H HHi koheselt ja viivitamata tagastada Haagi 1980.a. konventsiooni alusel Iiri Vabariiki , rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD HH ja JŠ abiellusid XXXEgiptuse Vabariigis Kairos. Abikaasad asusid ühise perena elama Iiri Vabariigis Dublinis. Abielust sündis XXX.a. poeg H HH. JŠ oli kodune, kasvatas last ning avaldaja töötas klienditeenindajana. Lapse suhtes on vanematel vastavalt Iiri Vabariigi seadustele ühine hooldusõigus ja kumbki eraldi ei ole lapse suhtes ainuhooldusõiguse teostaja. Abikaasade suhted ei laabunud. JŠ pöördus Iirimaal Dublini Metropolitani kohtusse , et hageda HHile turvalisuse tagamise korraldus (safety order) enda ja lapse suhtes. XXXväljastas Dublini Metropolitani kohus turvalisuskorralduse (safety order), mille kohaselt keelatakse HHil toime panna JŠ ja H HHi suhtes ajavahemikus XXX kuni XXX vägivaldseid tegusid. JŠ sõitis märtsis 2006 koos pojaga Eestisse, et lasta H e teha songaoperatsioon. Pärast operatsiooni nihestas H väidetavalt liigest, mistõttu vajas ravi. Avaldaja oli teadlik esialgsest kavast teha lapsele Eestis songaoperatsioon ja uskus JŠt, et laps tuuakse seejärel tagasi harilikku viibimiskohta. JŠ ei naasnud lapse operatsiooni järel Iiri Vabariiki abikaasa juurde, vaid jäi koos lapsega elama Eestisse. Vaatamata avaldaja korduvatele telefonikõnedele ja katsetele kohtuda JŠga ning soovile ühiselt teostada hooldusõigust lapse suhtes, on JŠ kõiki ettepanekuid tõrjunud. HH ja JŠ on jätkuvalt abielus, lapse elukoht ja hooldusõiguse teostamine lapse suhtes on määramata ja mõlemad vanemad on õigustatud teostama lapse ühist hooldusõigust. HH esitas 12.06.2007 avalduse Iiri Vabariigi Justiitsministeeriumile lapse viivitamatuks tagastamiseks harilikku viibimiskohta avaldaja juurde Iiri Vabariiki. Avaldaja on seisukohal, et ilma avaldaja nõusolekuta ei olnud JŠl õigust last Eestisse tuua. Konventsioon on kindlal seisukohal, et lapse äraviimine ühe isiku poolt juhul, kui tegemist on ühise hooldusõigusega , on samavõrd seadusevastane- kusjuures antud juhul põhineb seadusevastasus eelkõige avaldaja seadusega kaitstud õiguste eiramises. (Selgitav raport, art 71). JŠ ei võimaldanud avaldajal oma hooldusõigust lapse suhtes teostada: viis avaldaja teadmata lapse teise riiki, ei teavitanud lapse olukorrast ega asukohast teist vanemat ning avaldajal katkes igasugune kontakt lapsega. Konventsiooni kohaselt on hooldusõiguse teostamata jätmine selle teostamise õigust ja kohustust omava isiku poolt vabandatav põhjendusel, et hooldusõiguse teostamine oli muutunud võimatuks lapse äraviimise või kinnipidamise tõttu (Konventsiooni art 3 lg.3 p 1b). Avaldaja on seisukohal, et Hi äraviimine tema harilikust viibimiskohast on õigusevastane tegevus Konventsiooni artikli 3 järgi. Kohtumenetluse aluseks Eesti Vabariigis on avaldaja avaldus, mille viimane esitas Iiri Vabariigi Justiitsministeeriumile. Avaldaja soovib Hi viivitamatut tagastamist hariliku viibimiskoha riiki. Avaldaja arvates hakkab kulgema aastane tähtaeg lapse äraviimise hetkest või hetkest, kui lapse tagasitoomisest keeldutakse. Lapse tagasitoomisest hariliku viibimiskoha riiki keeldus JŠ lõplikult juunis

1. Avalduse kohaselt puuduvad alused lapse tagastamata jätmiseks. JŠ ei ole tõendanud, et avaldaja hooldusõigust tegelikult ei teostanud. Pigem on JŠ teinud avaldajale takistusi, et avaldaja ei saaks lapse suhtes hooldusõigust teostada. Samuti pole JŠ tõendanud, et avaldaja andis nõusoleku Hi alatiseks äraviimiseks Iiri Vabariigist või et Hi tagastamisega põhjustatakse lapsele oluline kahju. Lähtudes „Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni „ artiklitest 3 ja 12 palub HH kohtul kohustada JŠt poolte XXXsündinud H HH koheselt ja viivitamatult tagastada Iiri Vabariiki. Kohtukulud palub avaldaja välja mõista JŠlt. PUUDUTATUD ISIKU JŠ VASTUVÄITED JŠ vaidleb avaldusele vastu. JŠ sõitis lapsega Eestisse 2006.a. kuna lapsele oli vaja teha songaoperatsioon ning laps vajas ravi ja arstlikku jälgimist peale operatsiooni. Iirimaal ,Dublinis, olid sellise operatsiooni järjekorrad väga pikad. Tagasi Iirimaale minna ei tahtnud JŠ põhjusel, et tema mees HH on vägivaldne. HH on JŠt Kairos, Egiptuses korteris kinni hoidnud ning vägistanud. Peale selle taotles JŠ Iirimaal Dublini Metropolitani kohtus 31.03.2006.a. lähenemiskeelu otsuse, mille kohus rahuldas ning keelas lapse isal HHil läheneda nii emale kui lapsele ajavahemikul XXXkuni XXX.a. Lapse ema vaidleb lapse tagastamisele täielikult vastu ning leiab, et lapse tagastamine on vastuolus Konventsiooni artikli 13-ga. Isegi kui eeldada, et lapse äraviimine oli õigusevastane, puuduvad praegu lapse tagastamise alused vastavalt konventsiooni artiklile
2. Lapse eluviis Eestis on kujunenud stabiilseks. Lapse ema töötab, laps käib lasteaias, kus suhtleb vene keeles. Lapse isa on last külastanud kaks korda kuid pole suutnud saavutada lapsega kontakti keelebarjääri tõttu, kuna isa ei saa aru, mida laps räägib. Lapse ema on lapse eest hästi hoolitsenud, laps areneb temale omases keskkonnas. Lapse äraviimine Iirimaale põhjustaks lapsele psüühilisi kannatusi ning asetaks ta ebakindlasse olukorda. Laps elab koos emaga juba rohkem kui aasta, seega on avaldaja nõue vastuolus konventsiooni artikli 12-ga. EESTKOSTEASUTUSE SEISUKOHT Laps ja ema elavad XXX. Laps käib 2.aprillist XXX lasteaias „L “ Laps on hooldatud ja väga aktiivne. Poiss suhtleb vene keeles Ema on nõus, et isa suhtleb lapsega. Laps on elanud Eestis üsna pikka aega, siin on tal välja kujunenud sotsiaalne ja emakeelne suhtluskeskkond. Isaga suhtlemist takistab keelebarjäär. XXXVallavalitsus leiab, et lähtuda tuleks lapse turvalisusetundest ja sellises vanuses laps tuleks jätta ema hooldada ja kasvatada. Ema on teinud selleks kõik, et hoida last vägivalla eest, on taganud lapsele head elamis- ja kasvamistingimused. PUUDUTATUD ISIKU H HH`i esindaja seisukoht Lapse huvides on jätta avaldus rahuldamata ja laps Iirimaale tagastamata. Laps on saamas kolme aastaseks, mistõttu lapse seisukoha väljaselgitamine saab põhineda üksnes objektiivsetele asjaoludele. Laps on Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, näiteks õigus asuda Eestis ja olla kaitstud väljasaatmiste eest. Põhiseaduse § 36 lõikes 1 sätestatakse, et ühtki kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast, väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus ning igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmise Eesti kohtus. EIÕK 4, lisaprotokolli art 3 lg.1 kohaselt ei või kedagi sunniviisiliselt välja saata riigist, mille kodanik ta on. Põhiseaduse § 26 annab lapsele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. See hõlmab lapse õigust olla oma ema seltsis. Last ei või eraldada oma emast vastu tahtmist, välja arvatud juhul kui niisugune eraldamine toimub lapse huvides. Huvide kaalumisel tuleb erilist tähtsust omistada lapse parimatele huvidele, mis nende loomusest ja tõsidusest sõltuvalt võivad avaldaja huvid üles kaaluda. Lapse eraldamine emast kujutab endast sekkumist perekonnaelu puutumatusse. Õigus perekonnaelu puutumatusele sisaldab ka lapse õigust säilitada oma identiteet, sealhulgas kodakondsus, kodumaa ja suhted emaga. Neid õigusi võib riivata lapse väljasaatmine riigist. Avaldaja on Egiptuse Vabariigi kodanik ja ta ei ole Iiri Vabariigi kodanik. Tema viibimine Iirimaal on võimaldatud piiratud ajaks ja elamisloal näidatud tingimustel. Kasutades kodumaale tagasipöördumisel õigust oma laps kaasa võtta, tekib olukord, kus laps satuks Egiptuse Vabariiki. Eesti kodanikust lapse hooldamine ja kasvatamine Eestis Eesti kodanikust ema poolt ei anna tunnistust lapse õigusevastasest kinnihoidmisest. Lapse sõit Eestisse ja lapse viibimine Eestis oli põhjendatud, kuna laps vajas songaoperatsiooni ja hiljem liigesenihestusega seoses. Avaldus on esitatud alles 12.06.2007.a., mis annab tunnistust sellest, et avaldaja on nõustunud lapse viibimisega Eestis konventsiooni art 13 lg.1 a mõttes pikema aja vältel. Laps on uue keskkonnaga kohanenud. Dublini kohtu määrusega tuvastatud avaldaja vägivaldsusega kaasnev suur oht võib lapse tagasisaatmisel põhjustada talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi. Avaldaja suutmatus keele tõttu lapsega suhelda asetaks lapse vaieldamatult talumatusse olukorda. Vajalik on välja selgitada, milline on Iiri Vabariigi lastekaitseks pädeva asutuse arvamus lapse tagastamata jätmise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Haagi konventsioon on vastu võetud eesmärgiga kaitsta lapsi rahvusvahelisel tasandil nende õigusevastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest ning õiguslikult reguleerida laste viivitamatu tagasitoomine nende hariliku viibimiskoha riiki, samuti tagada külastusõiguste kaitse. Kohtu ülesanne on otsustada, kas on tegemist lapse õigusevastase äraviimisega (või kinnihoidmisega) ning seega hooldusõiguse rikkumisega, samas otsustamata seejuures hooldusõiguse kuuluvuse küsimust, mis peab jääma lapse hariliku viibimiskoha kohtu pädevusse. Lapse viivitamatu tagasitoomise kaheks peamiseks elemendiks vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 12 on äraviimise õigusevastasus ning tingimus, et äraviimisest ei oleks möödunud rohkem kui üks aasta. Kui möödunud on pikem, aeg, võib laps olla uue elukeskkonnaga piisavalt kohanenud ning tema tagasiviimine seetõttu raske. Ema sõitis koos H HHiga Eestisse 2006.a. märtsikuus. Kohtuistungil on leidnud mõlema vanema seletustega tõendamist, et lapse sõit emaga Eestisse oli põhjendatud, kuna laps vajas songaoperatsiooni .Avaldaja nõustus lapse sõiduga Eestisse. Kohus asub seisukohale, kuna H HH viibib alates märtsist 2006 kuni käesoleva ajani Eestis, lapse isa esitas taotluse alles 12.06.2007.a., siis lapse isa on nõustunud lapse viibimisega Eestis rohkem kui aasta. Seega ei ole kohtu arvates tegemist lapse õigusevastase äraviimisega ja kinnipidamisega konventsiooni mõttes. Tegemist ei ole lapserööviga. Konventsiooni art 12 kohaselt kui lapse äraviimisest on möödas rohkem kui aasta, nõuab kohus siiski lapse tagastamist, kui ei ole tõendatud, et laps on uue keskkonnaga kohanenud. XXXVallavalitsuse 1.08.2007.a. kirjast ja kohtus antud seletustest nähtuvalt on laps on uue keskkonnaga kohanenud. Laps räägib ainult vene keelt ja isaga ei suuda keelebarjääri tõttu suhelda. Ema on taganud lapsele head elamis- ja kasvamistingimused. Kohus leiab, et kohtuistungil on leidnud tõendamist fakt, et laps on uues elukohas kohanenud. Väikese lapse puhul on ajafaktor olulise kaaluga. Laps on rohkem kui aasta elanud koos emaga ja suhelnud temaga ainult vene keeles, käinud venekeelses lasteaias. Lapse tagastamine tema hariliku viibimiskoha riiki on väga oluline, kuid seda ainult eeldusel, et see ei kahjusta last veel täiendavalt. Kohus asub seisukohale, et H HHi kohene ja viivitamatu tagastamine Iiri Vabariiki kahjustaks last täiendavalt, kuna asetaks ta olukorda, kus ta on emast eraldatud , võõras keelekeskkonnas ja ei suuda keelebarjääri tõttu isaga suhelda. Maie Seppo kohtunik